Esimene päev uuel ametipostil

Täna oli siis selline tore kevade päev, kus läksin tööle vanemspetsialistina varem ja lõpetasin hiljem. Sain endale uue arvuti, printeri ja e-posti aadressi, milleks on Tiia.Tiik@tallinnlv.ee. Suhtlesin töökaaslastega ja vastasin klientide küsimustele. Tööd jagus terveks päevaks ja jätkub edaspidisekski. Ise olen rahul, sest jäin endiste töökaaslastega samasse majja ja olen siiani oma omade seas, sest kuulun mitmesse puuetega inimeste ühendusse ja mul on mälu hea... Õhtuks olin täitsa väsinud aga rahul. Pildike ka minu töönurgakesest. 

Muutsin ka oma klientide vastuvõtu aegu, milleks on: E kella 15 - 18, T kella 13 - 16 ja neljapäeval kella 10 - 16. Aadressiks ikka Endla 59 tuba 104, kus nüüd töötan koos Jüri Järvega. Telefoninumbrit veel teada ei saanud aga seniks töötab ka see minu vana number 655 4160 ja ka oma mobiilinumbrilt 521 9102 olen jätkuvalt kättesaadav. 

Hea teada: seaduse järgi vastutab iga inimene ise oma registriandmete õigsuse eest

Tallinnas on ka probleem, et inimesed kolivad linnas või mujalt Eestis linna. Ka mul on töös olnud juhtumeid, kus inimesed kas müüvad korteri, üürivad korterit aga korteriomanik ei taha neid sisse kirjutada või siis võetakse oma elukaaslane enda poole, kuid sissekirjutus jääb eelmisesse elukohta. Nii jäävad need inimesed rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse ehk linnaosa valitsuse täpsusega Tallinnas. Neid otsida on raske, eriti veel siis, kui nende telefonid ei vasta. Eestis on selliseid inimesi umbes 25 tuhat. 

Osal linlastel puudub täpne elukoht 

03.03.2014 14:47

Mathis Bogens, reporter

Tartus on neid inimesi, kel pole rahvastikuregistris kirjas täpset elukohta, üle nelja tuhande. Rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumise järel aga ootab osa neist ees registris elukohaandmete ja seega ka linna pakutavate hüvede kaotus.Supilinna Herne 47 maja on mitu aastat tagasi maha lammutatud. Sel aastal alanud elanikeregistri korrastamisel tuli aga välja, et sinna on sisse kirjutatud üks inimene. Lammutatud maja «elanikku» ootab sama saatus, mis on varem mitmel põhjusel tabanud rohkem kui nelja tuhandet tartlast: tema aadressiks saab registris pelgalt Tartu linn. Tartu ettevõtlusosakonna elanike registriteenistuse juhataja Viivi Maremäe märkis, et see on inimese enda süü, kui tal pole registris kirjas täpset elukohta.

«Kui sellised asjad juhtuvad, siis mina ei saa muud teha, kui otsin tema isikuandmetest seda, kas tal on telefoninumber või mõni muu kontaktivahend kättesaadav või aadress,» sõnas ta. Herne 47 maja viimase elaniku puhul see ei õnnestunud. Maremäe märkis, et tavaliselt ennetatakse kirjeldatud olukorda nii, et enne kui kinnistuomanik taotleb lammutusluba, võtab ta majja sissekirjutatutega ühendust ja nad registreeritakse majast välja. Maremäe selgitusel tuleb ka muudel juhtudel omanikul teha taotlus, et muuta nende isikute elukohaandmeid, kes elavad tema pinnal vaid registri järgi. Linnavalitsuse ülesanne on teavitada inimest elukohamuutusest. Seda tehakse üldjuhul tähitud kirjaga, kuid muud aadressi kui see, mis on registris, linnavalitsusel ei ole. «Kui näiteks majaomanik teab, et tema endine üürnik elab teatud aadressil, siis me saadame talle sinna teate, aga avaldame ka kuulutuse ametlikes teadeannetes,» selgitas Maremäe. Kui inimene kuu aja jooksul endast teada ei anna või ei tõesta kirjalikult, et tal on õigus seda pinda, kus ta tegelikult elab, kasutada, siis kantaksegi registrisse ta elukoht vaid omavalitsuse täpsusega. «Selliseid inimesi on meil 4198,» ütles Maremäe.

Üleriigiline probleem

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on rahvastikuregistrijärgse täpse elukohata inimesi Eestis 25 000. «Riigi muudab murelikuks see, et neile täpse elukohata inimestele endile pole see probleem. Ilmselt hakkaksid nad oma andmeid korda ajama, aga et nad on registreeritud kohaliku omavalitsuse täpsusega, siis ei kaota nad ühtegi teenust ja nende elu ei muutu seetõttu kuidagi ebamugavamaks,» möönis Pungas. Riigi seisukohalt on probleem aga tunduvalt suurem kui vaid märke puudumine registris. «Esimeseks asjaks on inimeste kättesaamine. Näiteks valimiste korral pole valijakaarti kuhugi saata,» selgitas Pungas. «Teine asi on, kui tuleb registripõhine rahvaloendus, siis neid inimesi ei oska ju kuskilt üles otsida ja loendada. Selleks, et loendaja saaks neid üle lugeda, peab ta teadma elaniku täpset registripõhist elukohta,» rääkis ta.

Täpsete elukohaandmeteta inimesed tekitavad probleeme ka omavalitsusele, sest nii pole võimalik planeerida oma elanikele teenuseid. Pungas märkis, et selline olukord tekib näiteks siis, kui inimesed lähevad välismaale elama ja arvavad, et jäävad sinna ajutiselt. Tihtilugu nende plaanid muutuvad ja Eestist eemalolek saab pikaajaliseks. Siseministeeriumi andmeil on Eestis umbes 3000 last, kes rahvastikuregistri järgi peaksid koolis käima, kuid tegelikult ei käi. Tõenäoliselt on osa neist kolinud vanematega välismaale ning nende aadress võib olla muudetud kinnistuomaniku õigustatud nõudmisel, kuid nad on siiski endiselt Eesti elanikud.

Valed andmed tekitavad segadust haridusala plaanimisel ning omavalitsustel kulub aega nn kadunud laste otsingutele. Maremäe sõnul on Tartus ka mitu juhtumit, kus siia õppima tulnud välistudeng registreerib end tartlaseks, kuid unustab andmeid muuta pärast siit lahkumist. Euroopa Liidul ühtset andmebaasi pole ja lahkumisel Eestist inimese elukoht säilib siinses registris.

Elukoht kohustuslikuks

Siseministeeriumi esindaja Pungase sõnul on valitsusse saadetud rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõu parandamaks registriandmete kvaliteeti. Seaduse vastuvõtmise järel kustutatakse teatud aja jooksul registrist nende inimeste elukohaandmed, kes ei ela kinnistuomaniku sõnul registris oleval aadressil. Nii et elukohaandmeteta võivad jääda seal elanud varasemad üürnikud. See tähendaks, et need inimesed jääksid ilma omavalitsuse pakutavatest hüvedest. Seaduse järgi vastutab aga iga inimene ise oma registriandmete õigsuse eest. Enda ja oma laste elukoha andmeid saab kontrollida e-riigi kaudu. Kui inimene tahab kontrollida, kes on konkreetselt tema elamispinnale registreeritud, siis ta peab tulema linnavalitsuse registriosakonda Küüni tänaval.

Täpse elukohata

• Tartus elab 4198 inimest, kelle elukoht on rahvastikuregistris märgitud omavalitsuse täpsusega ehk vaid Tartu linn.

• Terve Eesti peale on täpse elukohata isikuid registris 25 000. 

Kutsekoolid koguvad populaarsust täisealiste seas

Selline arikkel Tartu Postimehest kutseõppe tõusust on paljutõotav, sest on siiani olnud arusaam, et põhikoolist gümnaasiumi ja selle järel kas ülikooli või tööle. Nüüd on siis ka kutsehariduse reformimisele rohkem tähelepanu pööratud. Mina pooldan igasugust eriala õpet, sest töötegijaid on ikka vaja ja kui on haridus ja elukutse, siis tulebki luua paremaid ja kaasaegsemaid võimalusi ning tingimusi, et ka töö kõrvalt õppida ja areneda.  
Artikli pealkirja link on pealkirja sees ja veel soovitan vaadata ka seda tabelit, mis avaneb selle artikli alguses.

Kutseõpet ootab ees reform

23.01.2014 10:41

Kristi Karro, Tartu ülikooli ajakirjanduse magistrant

Sügisel algab esimene osa kutseharidusreformist, millega haridusministeerium loodab muuta ametiõppe mugavamaks just täiskasvanutele. Kutseõppeasutused valmistuvad seoses reformiga avama paindlikumaid õppe­kavasid. Põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate arv on vähenemas, samal ajal on aga Eestis madala haridustaseme või erialase väljaõppeta inimeste hulk väga suur. «On selge, et inimeste kvalifikatsiooni- ja haridustaseme tõstmisse tuleb investeerida,» lausus haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse peaekspert Rita Siilivask. Tema sõnul on üle 20 aasta vanuste õppijate hulk kutseõppes suurenenud jõudsasti, olles käesoleval õppeaastal 49 protsenti kõigist õppijaist.  

Suur täiskasvanud õppijate hulk on viinud selleni, et õppeasutused pakuvad just neile mõeldud õppimisvõimalusi. «Nii lühemaid tööalase koolituse kursusi kui ka paindlikult korraldatud tasemeõpet – mõlemal juhul on võimalik õppida tasuta,» rääkis Siilivask.

Uued jätkuõppekavad

Uues kutseõppeasutuste seaduses antakse Ladva sõnul põhihariduseta inimestele, kes on vähemalt 22-aastased ning omavad põhihariduse tasemele vastavat kompetentsust, võimalus asuda kutsekeskeri­haridust omandama. Teiste muudatuste seas uuendavad kutseõppeasutused reformi valguses õppekavarühmi, kus seni toimus ainult keskharidusjärgne õpe: luuakse õppekavad ka kutsekeskhariduse tasemel ja lühikesed osakutsete saamist võimaldavad õppekavad. Tartu kutsehariduskeskuses muutub turundusjuht Kaire Metsa sõnul lühemaks näiteks IT-süsteemide spetsialisti õpiaeg: varem kestis see 3,5 aastat, nüüd aga kuus kuud vähem.

Tavalisest kutsehariduse omandamise ajast on lühemad tulevased jätkuõppekavad, nagu avaliku sektori asutuse finantsisti kava, täienduskoolitusena kestab see kuus kuud. Uued osakutse õppekavad, nagu hotelli toateenija, toitlustusteenindaja ning mootorsõidukihooldaja kava, kestavad aga ühe aasta. «Jätkame kolmeaastaste kutsekeskhariduse õppekavadega – see on optimaalne õppeaeg, et omandada nii keskharidus kui ka kutseoskused,» lausus Mets. «Küll aga vastab tõele see, et uued õppekavad on praktilisemad ning peavad andma otseselt rakendatavad teadmised.»

Mets tõi näiteks uuesti IT-süsteemide spetsialisti õppekava, kus lüheneb õppeaeg, kuid praktika pikkus jääb samaks. Samuti hakkab kutsehariduskeskus õpet integreerima.

«Kondiiter ei õpi ainult koogiküpsetust, vaid näiteks ka koostisainete koguse arvutamiseks vajalikku matemaatikaoskust,» kirjeldas ta. Keskeriharidust pakkuvas Tartu kunstikoolis langeb kutsekoolide õppekavade reform direktor Kadi Kreisi sõnul kokku kujundusvaldkonna kutsestandardite loomisega. «Meil on vaja harjuda, et õppekava aluseks on kutsestandard, sest see muudab õppekavade struktuuri, kuid olemuselt jääb kujundaja töö samaks,» rääkis ta. «Oluline on, et on vaid üks eriala – kujundaja –, kuid palju spetsialiseerumisi.» Nii avab Tartu kunstikool põhiharidusega õppuritele esmase kutse õppekava nelja spetsialiseerumisega – tõsi küll, kõigile veel sellest sügisest ei saa kandideerida.

3D-kujundus

Vanade õppekavade põhjal luuakse uued spetsialiseerumised kujundusgraafiku, dekoraatori ja stilisti õppesuundadena ning päris uuena 3D kunstniku-kujundaja suund, mida seni on saanud õppida vaid keskhariduse alusel. «3D kunstnik-kujundaja võiks olla hea näide huvitavast tänapäevasest ja nutikast erialast, mida saab ka pärast 9. klassi lõpetamist kutsehariduses õppida,» ütles Kreis. Tema sõnul on Tartu kunstikool ainus kutsekool, mis koolitab selliseid spetsialiste. Peale selle valmib kunstikoolis ka kahe ja poole kuu pikkune kujundaja täiendusõppekava teistele erialadele, see on mõeldud oma töös visuaalse maailmaga kokku puutuvate inimeste – floristid, juuksurid, pagarid, automaalrid – koolitamiseks. Esimene samm kutseharidusreformist rakendub sel sügisel ning puudutabki kõige enam muudatusi õppekavades. Uuendus võiks haridusministeeriumi plaani kohaselt lõpule jõuda 2017. 

Loe lisaks kutseõppe kohta:

Riik annab kutseõppeks mullusest 6 protsenti rohkem raha

Smuutisid meisterdamas

Kui meil töö juures oli tasuta asjade turg sõbrapäeva ajal, siis toodi lisaks riietele ka muud kodus leiduvat kraami. Kasutatud raamatute lett täienes nii raamatute, plaatide kui ka lasteraamatutega, puzzledega, dvdfilmidega. Avastasin seal endalegi huvitavaid raamatuid ja ühte lähemalt uurides tekkis isu smuutide järele. Täna jalutasin koos Arkoga Kakumäe Selverisse  ning ostsime siis erinevaid puuvilju, jäätist ja jogurtit, sest tahtsime katseda seda smuutimasinat. Mulle maitses hästi aga Arko jaoks oli liiga magus see jäätisemaius, millel lisandiks banaan, pirn ja apelsin. Tema siis tegi endale midagi tomati-pirnisegu jogurtiga. Täitis kõhtu päris mõnusalt. Lugesin raamatust, et smuutide populaarsus oli juba mitmed aastad tagasi ja põhjuseks mugavus, sest palju sa ikka viitsid toortoiduna seda 5 peotäit päevas niisama krõmpsutada. Smuuti sisse saab panna nii tooreid puu- ja juurvilju, sügavkülmutatud tooteid, marju, mineraalvett, rohelist teed, jäätist, piima, petti, keefiri või jogurtit. Maitse asi ja kombineerimisvõimalusi lõputult. Tarvitamiseks on värskelt mõnus klaasitäis ja vitamiinipomm garanteeritud. Eriti tore on jääga jahedaid jooke miksida veel kuumal suveajal. Loodan, et see ennetab kevadväsimust ja annab juurde lisaenergiat. Homme hommikul prooviks siis veel midagi laimi, pirni ja õunaga.  Soolased ja vürtsikad joogid lasen Arkol kokku keerata ja olen siis valmis maitsma.
Kellel rohkem huvi saab lugeda nii smuutide valmistamisest, kui ka erinevatest võimalustest siit ja sealt.     
Ja need pildid tegi Arko:

Lahkumine ja uus algus

Aasta siis oli 1999, kui tulin tööle Tallinna Puuetega Inimeste Kotta. Täna saab läbi minu 14 aasta ja 4 kuu pikkune töösuhe TPIKis. Aeg lahkuda, et alates 3. märtsist alustada tööd Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis. Töökoht jääb füüsiliselt Endla 59 tuba 104. 
Tänan meeldiva koostöö eest! 
Samuti soovin tänada kõiki, kes on olnud mu kõrval, toeks ja abiks ja lihtsalt olemas nii nõu, kui ka jõuga.

Lugupidamisega 

Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso koordinaator

Endla 59; 10615 Tallinn
telefon 655 4160, GSM 52 19 102
e-mail tiia@tallinnakoda.ee

e-mail: tiiatiik@hot.ee

Maitseelamus: kodune plov sealihast

Tuli isu plovi (ehk suupäraselt ploffi) järele ja tegin potitäie valmis, sealihaga, ning see maitses hästi, eriti veel kevadiste redistega. Nämm ja kõrvale jõime Rimist ostetud ploomimaitselist jääteed. Kõige vaevarikkam osa oli porgandi riivimine, küüslauku ei pannud aga panin hoopis ubadega lihakastet. Maitse oli hirmus hea. Õnneks sõid ka teised.
Tegin oma peaga aga hiljem leidsin ka paar blogipostitust sellel teemal. Huvitavad retseptid ja maitseelamused.
http://profatoitub.blogspot.com/2009/07/plov-sealihaga.html
http://treener.blogspot.com/2007/06/usbeki-plov.html

Invamess 2014

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 10.- 11. aprillil messi „Invamess 2014", mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut. Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped. Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötajate käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetuse alast  nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Eesti Patsientide Esindusühingu juristid pakuvad õigusalast nõustamist. Puuetega laste vanematel on võimalik saada kogemusnõustamist. Lastevanemad saavad soovi korral  jätta oma lapsed lastehoidu. Hoovimajas on võimalik juhendajate eestvedamisel õppida pinget ja stressi vabastavaid harjutusi ning tervendada oma keha ja elu meeleseisundite ja mõtete muutmise abil.Messiks ilmub ajakirja "Kojaline" Invamess 2014 erinumber.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Mess on avatud 10. aprillil kell 13-19 ning 11. aprillil kell 11-17, külastajatele on mess tasuta. Messi ajakava ja täiendav info: http://www.tallinnakoda.ee/1,201

Messi läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Nordecon AS, AS Tallinna Kaubamaja ja AS Tallink Grupp.

2012. aastal toimunud Invamessi külastas 2 päeva jooksul üle 600 inimese.

Invamessi korraldava Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule.

Tallinnas on kokku üle 26 000 puudega inimese, kellest 4600 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse. Lisateave: Tauno Asuja, tegevjuht, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Tel: 52 56 560, 655 4161. E-post: tauno@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee