Eestkostest ja kulude arvutamist

Sain kirja teel järgmise küsimuse: kas sina oled selgust saanud selles uues eestkoste aruande seaduses, millest nüüd viimastes puutepunktides ka räägitud on? (helistaja kommentaar: matemaatika pole minu parimate sõprade killast ja juriidilistest terminitest ma ka suuremat ei jaga aga huvitav, kust võiksin selle kohta enam haridust saada? see on ju täielik absurd kui puudega täiskasvanud laps elab pere juures kuidas sa seda kõike jagad, et üks taldrikutäis suppi on minu oma ja teine tollele puudega lapsele keedetud.)  See teema on rahva päris ärevile ajanud. Ootan Sinu poolset kommentaari selle kohta.

Otsisin siis abi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm saatis mulle sellise vastuse: Tere Tiia,  tean seda teemat et inimesed on ärevil ja kurjad. Kui on tegemist eestkostjaga, kes ei ole perekonna liige, siis on kord isegi mõistlik, kuid pereliikmete puhul on asi natuke üle võlli küll.  Tihti ei olegi võimalik rahakotte eraldi hoida ja tsekkide saamisega võib ka raskusi olla. Kuid, ega kohtu huvi ei ole hakata kõigi eestkostjate pooleseid tehinguid kontrollima ühe kaupa. Isiklikult arvan, et asja ei tasu liiga dramaatiliselt võtta.  Kuid panen siia lingi, kus Puutepunkti saates teemat tutvustanud jurist, Elina Madal asja selgitab.  Äkki on abi, sest annab päris hea ülevaate asjade seisust. Lk. lõpust leiad veel ka varasemad vastused.
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=883


Minu arvates peaks puudega inimeste eestkostjal olema võimalik kohtumääruse alusel eestkoste vormistamisel saada riigipoolset abi ja nõustamist seaduse muudatuste kohta, mis nõuab neilt  kuludokumentide esitamist 1,5 aasta kohta tagasi ulatuvalt. Seadus ja määrused peaksid hakkama kehtima peale inimeste teavitamisekohustust. Puuetega täisealiste lastevanemad on hämmingus, et neid kahtlustatakse nagu oleks nad oma puuetega ülalpeetavad jätnud hooleta, toiduta, riieteta jne. Minul on küll kohati piinlik seda neile seletada. Arvan, et teen seda edaspidigi aga päriselt on ka mul raske uskuda, et 19 eurose hooldaja toetuse eest suudab üks täisealine mittetöötav vanem elus püsida ja last hooldada, sest isegi 30 päeva id-pilet on 18,53 eurot. Tegelikkuses on need pered süva vaesuses ja nende hooldajate pension on väike, sest kodus istutud tööaastad ei too sisse lisastaazi aastaid. Ajakirjandus peaks siiski selgitama, kuigi jah Puutepunkt on seda üritanud teha, kuid inimestel on raske aru saada, kuidas täpselt see aruandlus toimima peaks. Eks tuleb siis vana moodi kaustik ja kilekott võtta, mille vahele koguda kõik toidu ja muu kauba, teenuste tsekid ja siis vihikusse kirjutada, et kommunaalkulud on nii palju ja kui peres on kolm liiget, siis puudega täisealisele inimesele kulub 1/3. Supitaldriku maksumust on raske arvutada aga toidukorvi maksumust on ka võimalik kolmeks jagada jne. Päriselt on ka see vanematele raske ja närveerimist põhjustav olukord.   Kui tehakse reeglid, siis tuleb ka tausta ja tingimusi selgitada, põhjendada, et inimesed aru saaksid milleks seda vaja on.