29. veebruar 2012

Mida ma arvan puuetega inimeste töövõimetusest...

Meil oli täna Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses ümarlaud, kus arutlesime töövõimetuse määramise ja riigikontrolli auditi üle. Kohal oli üle 25 inimese ja mõtteid oli palju, oli kriitikat ja arvamusi. Minu arvates on vajalik muuta terminoloogiat, sest töövõimetuspension on tegelikult vajalik ka puudega inimese töötamisega seotud kulutuste katteks. Pigem peaks olema selle riigipoolse toetuse nimetus endise invaliidsuspensioni asemel hoopis olla töötamisega seotud kulutuste toetus. Töövõime kaotuse tuvastamist reguleerib töövõime kaotuse protsendi määramise juhend, millega saab tutvuda siit.

Riigikontroll tõi välja, et puudega inimesed ei kasuta neile makstud töövõimetus pensioni ja puude raskusastme toetust, sest uuringusse kaasatud paljud puuetega inimesed ei olnud kasutanud retsepti ravimeid ega ostnud abivahendeid. Samas on meil asjast teadlikel inimestel selge, et puuet ei saa ravida tablettidega ja kui inimesed on krooniliste haigustega, siis neil sageli puudub vajadus osta teenuseid, nt transporti, abivahendeid, kasutada abistajat, hooldajat või kohandada tööruume, kodu jne. See kõik on lisakulu. Arutlesime kodus seda teemat ja selgus, et Arko puude toetus ja töövõimetuspension kulubki teenustele, abivahenditele, ravimitele ja auto ülalpidamisele. Selge on see, et kui inimene käib tööl, siis tal ongi töötamisega ja tööl käimisega kulutused. Kui inimene töötab osaajaga, kaugtööl või väikese palgaga, siis võibki olla nii, et töö eest saadav tasu võib olla väiksem kui töötamisega seotud kulutused. Puuetega inimeste tööhõive jääb Eestis endiselt alla 20%-i ja töö leidmine on paljude inimeste unistus.

Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel uuringuga on võimalik tutvuda siit.

Tänases Eesti Päevalehes on ka artikkel, mida näeb siit. See jutt on täpselt see, mida mina teistele varem selgitasin ja ongi nii, et koalitsiooni lepingu täitmine on aluseks TÕKSi vastu võtmisel. Samas olen mina arvamusel, et kui puuetega inimesed käivad tööl, maksavad makse ja kui Töötukassal on reservid, siis neid saaks ja peaks kasutama kutsehaiguse ja tööõnnetuse seaduse ellurakendamisel. Sellised mõtted siis tänasel päeval.


Ettevõtjad välistavad maksukoormuse tõusu töövõimetusskeemide ümberkujundamisel. Veebruari alguses jõudis avalikkuse ette sotsiaalministeeriumist töödokument, millest suur osa rääkis võitlemisest töövõimetuspensionide kulude kasvuga ja mittetöötavate inimeste naasmisest tööturule. Eile kutsus ministeerium kokku kõikvõimalikud osapooled selleks, et avada neile probleemi tausta ning selgitada, kuhu loodetakse kunagi seaduse tasandil jõuda. Probleem on lihtne, lahendus aga praeguses majanduskliimas erakordselt keeruline. Nimelt elab vabariigis ligi 650 000 pidevalt tööga hõivatud inimese kõrval eelmise aasta seisuga umbes 90 000 püsivalt töövõimetut, kes saavad iga kuu vastavat pensioni. Selle maksmiseks kulus riigil 2011. aastal 190 miljonit eurot, kuid juba 2015. aastaks prognoositakse kulu kasvu 267 miljonile eurole. Samal ajal osa püsivalt töövõimetutest töötab, mõned täiskohaga ja riigikontrolli hinnangul saavad umbes 10% töötavatest töövõimetutest keskmisest kõrgemat palka. Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs ning riigikontrolli auditid näitavad, et praegune töövõimetuspoliitika ei ole jätkusuutlik ei rahastamise seisukohast ega ka inimeste töölenaasmise kiiruse või motivatsiooni koha pealt. Niisiis otsib ministeerium lahendust näiteks tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemist (TÕKS), mis on välja lubatud lausa koalitsioonilepingus. Kas selle jaoks peaks osa sotsiaalmaksust minema uude loodavasse kindlustusse, kas see peaks tähendama hoopiski ettevõtjale kindlustuse kohustuslikuks tegemist või mingit kolmandat skeemi – peaks otsustatama pärast valitsuselt heakskiidu saamist. 

Probleeme on aga mitu. Nimelt ei ole enamik püsivast töövõimetusest ametlikult tööst tingitud ja seetõttu ei näi loogiline, miks peaks tööandjad või -võtjad selle kinni maksma. Samuti on valupunktiks tööandjate motivatsioon ennetada tööõnnetusi või kutsehaigusi – nõuab see ju oluliselt rohkem investeeringuid. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööandjate seisukohast siiski kõige olulisem see, et tööjõumaksud ei tõuseks. „Meie mure on ikkagi maksukoormus,” ütles ta. „Pigem tuleks hakata maksukoormust alandama, enne seda puudub meil küll mingisugune huvi sel teemal läbi rääkida.” Ka Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on seni arutatud tööõnnetus- ja kutsehaigusskeemide puhul alati jõutud selleni, et paratamatult kasvaks ettevõtja maksukoormus või kulutused. „Paraku ei ole see lahendus ja ettevõtjad seda ei ole toetanud ega toeta,” ütles ta ja selgitas, et mis tahes süsteemi muudatused peaksid nende hinnangul kindlasti suurendama ka üksikisikute motivatsiooni panustada enda tervisesse ja töövõime taastamisse. Teema tõstatamist tervitab ka Eesti kindlustusseltside liidu esimees Mart Jesse, kes kinnitas, et kindlustajate huvi on kahtlemata olemas.„Kui võtta erakindlustuse ja riikliku kindlustuse paremad osad, siis saab kokku väga mõistliku süsteemi,” arvas Jesse. „Juhtivate kindlustusseltside emafirmad pakuvad taolist kindlustust ka mujal ning on valmis ka siin seda tegema.” Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on neil plaanis tutvustada kava lähinädalatel valitsusele. „Kui valitsus annab meile mandaadi muudatustega edasi minna, siis alustame koos partneritega seaduseelnõu väljatöötamist,” ütles ta.
 
ETTEPANEKUD - Riigikontrolli soovitused töövõimetuse teemal. Töövõime hindamise süsteem tuleks ümber kujundada selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu. Töövõimekaotus tuleks isikule määrata alles siis, kui on selge, et inimene ei ole võimeline tööd tegema ja elatist teenima. Tuleks kaaluda kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse sisseseadmist. Loobumata põhimõttest, et võimalikult suur hulk töövõimetuspensionäre võiks olla tööga hõivatud, peaks kaaluma töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga. Vaja oleks algatada seadusemuudatus, millega kehtestatakse maksimaalne tulu suurus, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. On vaja luua programm töövõime kaotanud isikute tööalaseks rehabilitatsiooniks.

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...