Novembrikuu sotsiaalkomisjonis

26.11.2012 oli taas kord Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mille teemaks oli lastega perede olukord Mustamäel. Mark Levin oli palunud tutvustama olukorda Mustamäe linnaosas lastega perede kohta sotsiaalosakonna töötajad Jelena Lutova ja Karin Kuslap. Minu poole pöördus üks lapsevanem, kelle lapsele kirjutati välja prillid ja mind huvitab kuidas seda vanemat abistada saame.

Jelena Lutova: me saame maksta toetuseid kuludokumentide alusel, võttes arveese perekonna suurust, sissetulekuid ja maksame toimetuleku toetust, ravimitele, hooldusravile, abivahenditele, spordi ja huvitegevuseks, laagrites osalemiseks, põhi- ja keskkooli lõpetamisel jne. Prillide kompenseerimine sõltub pere majanduslikust olukorrast ja sissetuleku suurusest, sh peretoetused, puuetega inimeste toetused, pensionid, kui sissetulek on alla piirmäära, siis saame toetada. Küsime pangaväljavõtet ja muid dokumente. Praegu on toetused liigitatud, kuid uuest aastast muutub sihtgruppide kaupa ja aasta piirmäärade põhiseks. Maarika Lillemäe selgitas, et selle aluseks on Tallinna Volikogu määrus, mille mõte on kaasajastada toetuseid abivajajate gruppidega ja korrigeerida piirmäärasid. Sissetuleku piirmäär peab jääma alla 290 euro 1. pereliikme kohta ja iga järgneva liikme sissetulek on 80% sellest piirmäärast. Jelena Lutova: Abivajaja peab esitama avalduse koos kuludokumentidega. Abiandmise võimalusi on veel toidupakkide, ranitsad, mida jagavad lastekaitse töötajad. Jõulude ajal oleme teinud lastega peredele jõulupakid natuke suuremad, kui muul ajal. Mina komisjoniliikmena tundsin huvi kas abivajajate lastega perede arv on suurenenud? Karin Kuslap rääkis, et toiduabi on suurenenud 20lt 40le, toiduabi jaotame 1 kord kuus. Pered käivad ise toidupakkidel järel ja on ka juhuseid, et mõned pered ei soovi kõiki toiduaineid, siis tõstame pakist välja ja paneme teistele juurde. Pered korduvad üle kuu, sest meil on summa eraldatud aastaks ja planeerime toidupakke selle alusel. Euroabi jagati suurema arvuga peredele ja abivajajatele, kes said sotsiaalosakonnast talongid, mille alusel sotsiaalkeskusest toiduabi väljastati. Alar Sepp küsis, et kes valiku teeb, mida toidupakki panete ja Karin Kuslap vastas, et nad teevad ise ja valik on erinev, mõnikord ostnud kakaod, mett, küpsiseid, komme, sest lastele on seda vaja. 

Mark Levin tahtis teada kas osaleb Päästearmee ja Toidupank? Maarika Lillemäe teatas, et toiduabi saab jaotada MTÜde või kiriku kaudu. Me seda alles planeerime, kuid kesklinnas ja Kristiine linnaosas see toimib. Mark Levin küsis millised on lastega perede probleemid? Karin Kuslap selgitas, et probleemid lähevad aina keerulisemaks ja raskemaks, meie oleme kaitse pool, sest seisame lapse huvide eest. Meile on teatatud olukorrast, kus vanemad on läinud välismaale tööle, lastele kantakse panka raha ja vanavanemad või sugulased käivad lapsi vaatamas. Tavaliselt pöördub kool meie poole, sest lapsed ei jõua kooli või puuduvad, probleemideks on ka põlvkondade vahelised konfliktid ja erinevused, mille tõttu ei saa vanavanemad noortega hakkama. Energiajoogid, arvutimängude sõltuvus. Vanemad teenivad välismaal rohkem ning teismelised lapsed ei taha nendega  kaasa minna. Eestkoste asju väga palju ei ole, pigem kohtusse avalduse sisseandmine vanemlike õiguste äravõtmiseks, seda juhul kui on narko, alko ja vanemliku hoolitsuse puudumine. Sel juhul lähevad lapsed asenduskodudesse, kohtud töötavad aeglaselt. On tekkinud multiprobleemsed pered, kus mitu põlvkonda on sarnaste probleemidega, st järjepidevus, lisaks rahvusvahelised seltskonnad, kus kultuuriline taust, kombed ja tavad on erinevad meie omast.  Alar Sepp tundis huvi, et mis see probleem on ja sai teada, et nt islamiusulised, Iraagi ja Araabia maades ei suhtle mehed naistega (sotsiaaltöötajad, kohtunikud jne), neile on vaja meesametnikke. Probleemideks on suhted, maine, info, ei tunnistata, et ei saada lastega hakkama, et on probleemid. Vanemad ei teadvusta probleeme. Alates 1.07.2010 on otsustusõigus ja kohtuvaidlused on kooli valiku vaidlusel, samuti lasteaia valikul, kui vanemad ei suuda otsustada, millisesse kooli laps õppima peaks minema. Kui tegemist on välisriigi kodanikuga, siis vanemlike õiguste kaotamisega, kaotab välisriigi kodanik õiguse EL riigis elada ehk elamisloa. Tegeleme ka perevägivalla juhtumitega, inimkaubanduse, vanemate poolt lastele suunatud vägivallaga, nt vanemad peksavad lapsi. Vanemate nõudlikkus kasvab ja vanemad toovad lapse kohale, et lastekaitse töötajad lapse ümber kasvataksid, lisaks otsitakse abi psühholoogidelt ja psühhiaatritelt.

Alar Sepp uuris, et kas mänguasja pakke on ka teinud ja Karin vastas, et seda ei ole sotsiaalosakonna poolt tehtud, kuid erinevaid kampaaniaid on poeketid teinud. Maximas on  soovidepuu, kuhu laps oma jõulukingi soovi saab üles riputada ja siis tehakse neid kinke nii ostjate kui kaupluse poolt. Maarika Lillemäe rääkis, et meil on koolidega kokkulepe, et kui õpilased ei täida koolikohustust, siis nad pöörduvad meie poole. Alar Sepp tundis huvi, et kuidas on olukord poiste koolist väljalangemisega? Karin Kuslap muretses, et meil on vaja kutsekoole, õpilaskodusid, kust laps saaks nädala sees koolis käia ja nädalavahtustel oleksid lapsed kodus oma vanemate juures. See tagaks lastele hariduse. Meil oli Kadaka teel õpilaskodu, kuid see kaotati ära. Eriti halb on olukord vene kelt kõnelevate lastega, sest neile pole kohti. Maarika Lillemäe teatas, et meil oli 9 kuuga Mustamäel rahuldatud taotlusi 733, toetusi maksti välja kogusummas 26 493 eurot. Tööd on tehtud ja lastekaitse töötajad tegelevad nii kodus olevate lastega kui ka asenduskodus viibivate lastega perede probleemidega, toetamisega, abi korraldamisega.