Töövõimereformi eesmärk on vähendada vaesust ja väärtustada iga inimese oskusi

Lisan siia artikli, mis on ilmunud 10.06.2014 Kristel Abelilt ja avaldatud raamatupidamisuudistes.

Töövõimereformi eesmärk on vähendada vaesust ja väärtustada iga inimese oskusi

Töövõimereformi eesmärk on luua vähenenud töövõimega inimestele võimalus olla ühiskonnas aktiivne ning leida koht tööturul. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ühiskond vajab iga inimest ning osalemiseks tuleb luua võrdsed võimalused.

Eestis on ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest pooled pole saanud töist sissetulekut. "Nende 50 000 hulgas on kindlasti neid, kes tahavad, aga pole seni saanud teha sobilikku tööd," ütles minister Urmas Kruuse. Ministri sõnul aitab reform viia kokku seni tööturult eemale jäänud nendega, kes otsivad töötajaid. "Reform loob Eestis esmakordselt võimaluse aidata iga inimest konkreetselt, hinnata tema võimet osaleda ühiskonnas ning leida just talle sobiv töökoht. Töötukassa juhtumikorraldajad hakkavad iga inimesega eraldi tegelema. On mõistetav, et sellise uudse lähenemisega on raske harjuda," ütles minister. "Seame sellise individuaalse lähenemisega kõrged eesmärgid. Usun aga, et iga inimene on seda väärt, et tema muret ja soove hinnataks eraldi. Seni kehtinud üks suurus sobib kõigile lähenemine ei ole toonud häid tulemusi. Aastast 2000 on töövõimetuspensionäride hulk enam kui kahekordistunud. Praeguse olukorra jätkamine oleks bürokraatlik laiskus, mis ei sea esikohale inimeste huve," nentis Kruuse. 
Reformi  rakendab ellu Töötukassa ehk vähenenud töövõimega inimeste säilinud töövõimet hakkab hindama ning sellest lähtuvalt vajalikke teenuseid pakkuma. Töötukassal on kujunenud välja unikaalne kompetentsus tööotsijate ja tööandjate kokkuviimisel. Kruuse rõhutas, et kahtlustada töövõimereformi töötukassa rahade "kantimises" on ulmeline ning seostada seda sooviga oma taskuid täita ei vasta tõele. Jätkuvalt jääb töövõimetoetust maksma riik, mitte töötukassa. "Reformil on konkreetsed kasusaajad, ja need on inimesed, kes saavad tänu sellele olla aktiivsed ühiskonna elus ning tööturul. Rätsepalahenduste väljatöötamine ongi kulukam kui ühe vitsaga löömine," kinnitas minister. "Reformi käivitamise kulud on suured, sest uus hindamismetoodika on erinev ning töötamist toetav süsteem on uudne. Reformi käivitamist toetab Euroopa Sotsiaalfond, mille eelduseks on töövõimereformi seaduse vastuvõtmine. Reformi edenedes kulud vähenevad," selgitas Kruuse. 
Reformi jaoks töötati välja uus hindamismetoodika. Uue hindamismetoodika esialgse kulu, 250 eurot pakkus välja töötukassa. Tegemist on absoluutselt maksimaalse juhtumiga, kus oleks vajalik nii dokumendi- kui visiidipõhine hindamine ning kuhu oli arvestatud kõikvõimalikud lisakulud. "Täna on liiga palju räägitud hindamise kuludest, aga see ei ole reformi põhiteema. Oluline on, et hindamine aitaks inimesed tööle. Isegi kui see summa oleks suurem, on raha hästi kulutatud, kui see toimib ning inimesed saavad võimetekohast tööd," selgitas Kruuse. "On arusaadav, et esmaste arvestamiste puhul peetakse silmas võimalikke maksimaalseid suurusi. Lõplik hind selgub sügisel toimuva piloteerimise ning teenuse hanke tulemusena," ütles minister.
Täna arutelu all olevat töövõimereformi eelnõu täiendab sotsiaalhoolekande seaduse ja tööturuteenuste seaduse eelnõu. Need kirjeldavad täpsemalt muudatusi abivahendite, rehabilitatsiooni jt teenuste osutamisel. "Sotsiaalteenused peavad töövõimereformi igati toetama, et reform saaks õnnestuda. Loodan, et sotsiaalminister esitab need kaks eelnõu  valitsusele esimesel võimalusel. Oluline on tagada kindlustunne, et inimesed saavad kõiki vajalikke teenuseid. Nendeks teenusteks oleme ette näinud ka täiendavaid ressursse kohalike omavalitsustele," lisas minister Kruuse. 
Töövõimereformi seadust on ette valmistatud kaks aastat tihedas koostöös partneritega. Ülevaadet reformist saab lugeda siit..