Hea teada: Muutub koolitusseadus ja õppepuhkuse kord

Tasub mõelda õppimise peale, sest kiiresti muutuvad maailmas vajavad oskused ja teadmised pidevat uuendamist. Töö kõrvalt õppimine nõuab tugevat tahtejõudu aga on võimalik ja väärib pingutust. Selline Agne Naruski 

Eesti Päevaleht artikkel siis Ärilehest:

Töö kõrvalt õppijaid ootavad ees muudatused

1. juulist jõustuv täiskasvanute koolituse seadus muudab õppepuhkust ja kaardistab koolitajad.

Sel suvel tasub töö kõrvalt ülikooli astumisele mõelda küll – enam pole oluline, kas ja kuidas haakuvad õpingud praeguse töökohaga, 20 kalendripäeva tasulist õppepuhkust on uue seaduse järgi ette nähtud igal juhul.
1. juulist hakkab kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis lubab tasustatud õppepuhkust kõigile tasemeõppijatele ühtsetel alustel, tutvustas haridus- ja teadusministeerium täiskasvanuhariduse infopäeval uut korda. Pole oluline, kas õppur on päevases või kaugõppes, õpib osalise või täiskoormusega, kas ta on täiskasvanute gümnaasiumi, ametikooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli nimekirjas – talle on õppeaastas ette nähtud 30 kalendripäeva õppepuhkust. Keskmine palk säilib 20 päeval.  Sama kehtib ka siis, kui töötaja traditsioonilises mõttes koolis ei käi, kuid osaleb tööalasel koolitusel. Käib näiteks kursustel, mida tal on tööandja otsusega kindlasti töö juures vaja. Õppepuhkust saab võtta ükskõik millisel koolitusel osaleja, kuid kui õppur ei suuda tööandjat veenda, et eksootilise keele või näiteks kudumise kursus on talle praeguses ametis äärmiselt vajalik, on õppepuhkus tasuta.

Kvaliteet õppurite abiga

Uus TäKS muudab koolitajate jaoks isegi rohkem kui õppijatele. Koolituslubade taotlemise kord muutub kardinaalselt: kohustus seda teha jääb alles vaid koolitustele, mille tegemisele on kõrgendatud nõuded (nt autokoolid, eesti keele koolitus tasemeeksamiks jms). Ülejäänud täienduskoolitus on n-ö vaba majandustegevus, kuid kui koolitaja soovib teatud lisahüvesid – õppepuhkuse andmise ja koolituskuludelt tulumaksu tagastamise võimaldamine õppijale –, peab ta esitama majandustegevuse teate ja seega täitma ka täienduskoolitusele seatud nõudeid. Õppija omakorda peab edaspidi meeles pidama, et tööandja on kohustatud lubama töötaja õppepuhkusele ainult siis, kui ta õpib koolitaja juures, kes on oma tegevusest ministeeriumi teavitanud või kellel on tegevusluba, märkis haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. Sama kehtib ka tulumaksutagastuse
puhul.

Täiskasvanute koolituse seadus

Õppelaen
1. juulist kehtima hakkav täiskasvanute koolituse seadus lubab õppelaenu võtta ka kõrgharidust osakoormusega omandades, seni on see õigus olnud vaid täiskoormusega tudengitel.
Ravikindlustus
Üldhariduse ja üldkeskhariduse omandajad saavad ravikindlustuse ka siis, kui nad on vanemad kui 21- ja 24-aastased. Praegu kehtis neil ravikindlustus vaid nimetatud vanuseni. Kutsehariduses polnud vanusepiirangut ka varem.
Koolitajad
Kõigil koolitajatel peab edaspidi olema koduleht, kus on kättesaadavad koolituste aluseks olevad õppekavad, koolitajad ning nende kvalifikatsioon, õppekorralduse alused (vastuvõtutingimused, õppetasu maksmise ja tagastamise tingimused), asutuse põhikiri ja kvaliteedi tagamise alused.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium