13. päev - 12. juulli 2022
Täna jõuame agrebi loomaaeda. See asub pargis ja osutub üsna kompaktseks. Esmalt tiirutame ringi ja otsime parkimiskohta. Seejärel jalutame pikalt ja otsimie õiget väravat aga tegelikkuses saab siseneda erinevatest väravatest. Puudega inimestele vastava kaardi esitamisel soodustused ei kehti. Ostame tavapiletid, mis lähevad maksma 60 kuunat. Vaatame krkotilli ja alligaatorit ja igasuguseid madusid. Imestama pnai kui loomaaia töötaja hooldas maoeluruumi ning samal ajal oli uks lahti ja külastajad liikusid ringi. Madu ei liigutanudki ennast. Suured rotid olid ägedad troopiakamaja puurides vaadata. On ikka õudne küll kui sellised rändrottidega peaks kokku puutuma. Seal loomaaias oli ka punane banda, kes istus puu otsas ja nosis oma võrseid. Kaelkirjakut ei olnud, tiigrit ei olnud ja elevanti ka ei olnud. Selline pisemat sorti loomaaed. Sebrad näitasid meile ainult oma pepusid. Ostsin lastele alles jäänud horvaatia rahade eest mänguasju ja sööme lõunat restoranis. Lihasteik shampinode ja friikatega maitseb hästi. Sõidame piiri poole. Autojuht arvab, et tema võib otse piiripunktist peatumata läbi sõita ja nii on. Meid ei peata keegi, dokumente ei kontrollita. Tundub, et meie vastu huvi ei tunta. Ju oleme piisavalt korraliku autoga ja viisakate nägudega 2 turisti. Olme koduteel. Samuti ei peeta meid kinni Austria ja Tsehhi piiril. Ostame vinjetted ja kulgeme edasi. Neid saab osta telefonis elektroonselt. Õnneks pole suurt keeleoskust vaja, sest nii minimaalselt saame aru ja vajadusel tõlgib telefon info eesti keelde. Tuju hea, tervised korras ja auto sõidab. Arko arvab, et kui teised ka niisama sõidavad, siis tulebki nii sõita.
Läbisõit 527,3 km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar