Mina Puutepunktis rääkimas probleemidest hooldamisel

Kas Eestis on võimalusi puudega lapse kasvatamiseks perekonnas?

Tiia Tiik, invaspordi aktivist

Praegu on nii, et tundub et Eestis on väga head võimalused, aga nende võimaluste ja teenuste kättesaadavus on hoopis erinev. Ei saa võrrelda Tallinnat mõne maapiirkonnaga, näiteks kui vanem jääbki lapsega koju ja ta vajab näiteks lapsehoiuteenust või soovib last panna kooli või lasteaeda, siis kohapeal praktiliselt neid võimalusi ei ole. Vanem väsib niimoodi ära, ta otsib võimalust et ta saaks veidigi hinge tõmmata ja muidugi hästi kurb asi on see, kui vanem lõpuks käed püsti tõstab ja ütleb: ma ei suuda enam! Peab vastu 10 aastat, 15 aastat ja rohkem enam ei suuda. Siis on lapse ainuke suund kas lastekodu või hooldekodu tulevikus. Et see on nagu hästi kurb variant ja kindlasti peaks vanematel olema rohkem erinevaid teenuseid ja võimalusi, et laps saaks käia lasteaias, olgu see erilasteaed või kool, et vanemad saaksid ka puhata ja kindlasti minna tööle. Meil on töökätest puudus ja selles suhtes, paljudel vanematel on ikkagi haridus ja elukutse olemas, nad võiksid tööl käies ju riigile kasulikud olla. Ja on ka peres teised lapsed, kes vajavad hoolt ja tähelepanu. Kindlasti oleks vaja rohkem neid tugiteenuseid, et vanemad saaksid oma puuetega laste kõrvalt ka ise normaalset elu elada ja ka selleks, et kui vanemaid ei ole, et siis saaksid nende lapsed hakkama muud moodi kui ainult hooldekodus. Meil ei ole ju noortekodusid, meil on eakate hoolekodud ja nii juhtubki et kahekümnene võib sattuda kaheksakümnesega ühte hooldekodusse, see on hästi kurb.

Meil ongi tegelikult puudu sellistest noortekodudest. Meil on üks noortekodu on Karjakülas näiteks, kus on tõepoolest noori aga valdavalt on praegu on nii, et satuvad tõepoolest ühte hooldusasutusse alkohoolikud, noored vanad. Tallinn tegeles just ühe kerge vaimupuudega pimeda tüdrukuga, taheti eakate hooldekodusse saata. 18-a tütarlaps, Tallinn nii palju võitles, et ta sai sotsiaalmajja ja ikkagi suhtleb siin nende noorte ja pimedatega edasi - ta ei ole määratud noh eakate kodus edasi elama.

Minu artikkel taastusravist

Mustame linnaosa ajalehes, www.tallinn.ee/mustamae OKTOOBER 2010. a. № 8 (194) 2

Taastusraviteenus Mustamäe polikliinikus

Tiia Tiik,
Mustamäe halduskogu liige

27. septembril 2010. aastal kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmed taastusravi osakonna juhataja Hilja Reppoga, kes selgitas, et Mustamäe polikliinikus tegutsev taastusravi osakond on Lääne Tallinnas üks suuremaid. Info taastusravi kohta saadakse perearstidelt või haiglast. Üldiselt suunab taastusravile perearst, kirurg, traumatoloog või muu eriarst, kuid on ka juhuseid, et klient tuleb taastusravi arsti vastuvõtule, kes täpsustab tervislikku seisundit ja määrab vajaliku ravi tööealistele ja eakatele inimestele. Lapsi teenindavad Õismäe ja Pelgulinna polikliinikud. Inimesi suunatakse ka haiglatest ning käivad ka Tehnika Ülikooli tudengid. Põhjuseid on erinevaid, kuid enim vajatakse liikumisravi, basseinis võimlemist, logopeediteenust. Taastusraviteenuseid
rahastab Haigekassa, kuid alati on patsientidel võimalik saada täiendavaid tasulisi teenuseid nagu aparatuurne teraapia, massaaž, laserravi. Kohapeal on füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes õpetavad inimestel kasutama abivahendit ja võimlemisharjutusi, mida saab kodus jätkata. Omaosaluse hinnad jäävad sõltuvalt raviliigist 40 -100 krooni vahele. Kõik protseduurideks vaja minevad materjalid ja ravimid ostab inimene ise. Uurisime, et kas on haigusi, mille korral ei tohi taastusravi saada ja selgus, et need juhtumid selgitab välja taastusraviarst,
kes koos õdedega koostavad raviplaani, harjutustekava, programmi. Vastunäidustatud on onkoloogilised haigused ja pahaloomulised kasvajad, südamestimulaatori
kasutajatele ei tehta ravi. Taastusravi teenuseid on võimalik saada kas individuaalselt või grupis tööpäeviti kella 8st kuni 18ni. Keskmiselt külastab
keskust 50-60 inimest päevas ja ravikordade arv ulatub 3 – 10 korrani, kusjuures soodsam on tasuda korraga 10 korra eest ja see kaart kehtib 2 kuud.

Selgus, et viimastel aastatel on tõusnud taastusraviteenuse kasutamisel noorte
osakaal. Tõdeti, et ägedate haigusseisundite korral puudub praegu võimalus kodus taastusravi saada. Samuti on probleemiks ligipääsetavus, invaparkimine ja ruumide kohandamise vajalikkus raske liikumispuudega inimestele, kelle jaoks praegusel hetkel pole taastusraviteenuste kättesaadavus tagatud. Taastusravi osakonna töötajad teevad oma tööd hästi, sest seda kvaliteeti näitab kaebuste puudumine ja klientide kasvav huvi oma tervise parandamiseks taastusraviteenuseid kasutada elukoha läheduses Mustamäe polikliinikus.

Perearsti ei pea kartma

Mustmäe halduskogu liikmena kirjutasin järgneva artikli "Mustamäe" ajalehte 2010. a. nr 6 (192).

Perearsti ei pea kartma

Tiia Tiik,
Mustamäe halduskogu liige

Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon tegi väljasõidukoosoleku 7. juunil Mustamäe polikliinikusse. Päevakorras oli polikliiniku tööga tutvumine, sest kuu aega on suures majas ühe katuse all tegutsenud lisaks Mustamäe perearstidele ka Hiiu ja Nõmme perearstikeskused, sest Nõmme Jaama tänava polikliiniku remont kestab tõenäoliselt järgmise aasta alguseni.

Komisjoni liikmetest osalesid Mark Levin (esimees), Tiia Tiik, Eva Gustavson, Anna Kreis, Alar Sepp, Marika Lillemäe ja külalisena halduskogu esimees Igor Kravtšenko . Polikliiniku juhataja Eva Gustavson andis ülevaate Tallinna hetkel suurima polikliiniku pere-, eri-, naiste- ja lastearstidest. Lisaks on kohapeal laboratoorium, mis töötab kella 15ni ning hamba-, psühhiaatria- ja taastusravi osakond. Suures majas on võimalik asendada perearste puhkuse või haiguse ajal ning perearsti ei pea ootama ägedate haigusjuhtude korral, vaid saab vastuvõtule samal päeval. Töötab ka apteek, kus töötajad inimestel nõu annavad.

Samas leiti, et kampaaniate korras või päevasel ajal mõõdetud veresuhkur võib oluliselt erineda ja seda mõjutavad mitmed tegurid (nt söömine, eluviis jmt). Seoses töötuse kasvuga on suurenenud puude raskusastme ja töövõimekaotuse tuvastamine ja neile lisanduvad kliendid, kellel puudub Tallinnas sissekirjutus, kindel elukoht või Harjumaa elanike soov valida perearsti Tallinnas, sest kohapeal puudub perearst. Kui patsient ei tunne oma perearsti, siis ei oska perearst inimest ravida. Inimesed soovivad koduvisiite, kuid kuidas seda teha, kui inimesel puudub kindel elukoht. Samuti on keeruline pääseda väljaspool pealinna perearstile, kui buss linna käib vaid paar korda päevas, kuid perearstil kulub palju aega Tallinnast välja koduvisiitide tegemiseks. Siis ongi olukord, kus haige kutsub tõsise haigestumise puhul endale kiirabi. Enamasti annab selliseid olukordi vältida, kui külastada oma perearsti.

Perearst on tänapäeval see arst, kes on patsiendile kõige lähemal. Tema juurde pöördub inimene oma tervisemure või valuga. Lisaks perearstile on abiks pereõed, kes teevad esmast tervisekontrolli aga retsepte saab kirjutada arst.

Digiretseptide süsteemiga on tõrkeid just pensionide kätte saamise päevadel, sest siis soovivad inimesed oma ravimid kohe välja osta ning ülekoormuse tõttu võib tekkida programmis tõrkeid. Kui inimesel on tõsisem probleem, siis suunab perearst patsiendi edasi eriarsti vastuvõtule, sest temal on võimalus teha seda kiiremini, kui registratuuris. Inimese jaoks tähendab see lühemat ooteaega ja kiiremini eriarsti vastuvõtule pääsemist.

Probleemidena toodi välja inimeste õpitud abitust ning uue haigushüvitiste korraga vähenenud haiguslehele jäämist seoses töökaotamise ohuga. Samas leiti, et ägeda südamepuudulikkuse või vereringehäirete puhul tuleb kiiresti pöörduda haiglasse, sest nii tegutsedes on ravi tulemused paremad ja taastumine tulemuslikum. Suvi toob kaasa polikliiniku parkla remondi ning tulevikuplaanides on maja renoveerimine, lifti välja vahetamine ning ligipääsetavuse parandamine eakatele ja puuetega inimestele. Perearstid on õppinud inimesi ravima ja soovitavad patsientidel oma tervist rohkem väärtustada. Kergem on elada tervelt ja tervislikult.

Mustamäe sotsiaalkomisjonis 21 04 2010

Taas kord olin kutsutud Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoolekandekomisjoni. Läksingi. Palju oli taotlusi ravimitele, sest tundub, et retseptga ravimeid mitme kuu või isegi poole aasta kohta välja ostes on kulutused suured. Ka minu tuttav helistas mulle täna ja ütles, et hiilides on kasvanud retseptiravimite hinnad selle aasta alusest. Tervist saab ja tuleb rohkem hinnata, hoida ja väärtusta. Paraku kõik ei sõltu iseendast. Haigused käivad ikka mööda inimesi.Kui oled kroonilise haigusega või krgvererõhuga või südamehaige, siis sa ka neid ravimeid oled sunnitud elu lõpuni võtma. Kõige vähem kulub tervele inimesele, sest rohud on kallid.
Käsimüügi ravimeid üldiselt ei kompenseerita. Rasked otsused. Siis järgnesid nn erijuhtudega toimetulekutoetuste taotlused ja sellele järgnes hooldekodusse paigutamised. Seegi sai heaks kidetud. Keerulisem oli hooldekodu järjekorda võtmine, sest järjekord liigub visalt ja inimesed, kes soovi avaldasid olid ka nii raskes tervislikus olukorras, et nende taotlused olid põhjendatud.

Iga kord õpin midagi juurde ja kuulen uut. Uus asi minu jaoks oli taotlus lastekodulapselt, kes oli piisavalt suur teismeline ja avadas soovi oma pangaarvele kogunenud raha eest endale arvutit osta. Inimeste elu keerdkäigud on kummalised, paljudel võlad ja tasumata laenud. Suletud ring. Mõnedele anti kaasa soovitus teha tutvust võlanõustajatega. Mustamäel hea olukord, sest neid mintu, Katri Heinjärv kohapeal Tammsaare teel sotsiaalosakonnas ja Ülle Schmidt Akadeemia teel.

Inimesed, kel huvi võlanõustamise kohta soovitan lugeda eilset Ülle Schmidti artiklit:
Võlanõustaja: väikese laenuga võib kaotada kodu

Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis 26.01.2010

Päevakorras oli Mustamäel paiknevate varjupaikade tööst. Mark Levin rääkis, et külastas varjupaiku Akadeemia tee 44 ja 48. Andsin oma telefoni varjupaiga töötajatele ja palusin probleemide korral ennast teavitada. Akadeemia tee 48-s on 40 kohta, ja Akadeemia tee 44 on 11 kohta naistele ja 28 kohta meestele. Mehi on varjupaigas 85%. Need, kes varjupaigas ööbivad võivad seal olla ka päeval, kuid päeval on kohapeal üksikud.

Marika Lillemäe, Mustamäe Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja asetäitja, selgitasvarjupaik võrdub vältimatu abi ja seal saab elada kuni 6 kuud. Meie tingimustes venib aeg pikemaks, sest vabu kohti, kuhu minna ei ole. Kopli 79 on kohti 85 hooldusvajadusega inimesele. Öömajad on tasuta, varjupaigas maksvad inimesed kuni 150 krooni kuus ja sotsiaalmajutusüksuses 600 krooni kuus voodikoha eest. Anname inimestele ka toidutalonge ja lisaks jaotab 15 talongi Eesti Punane Rist. Sotsiaalmajutusüksustes koostatakse inimestele resotsialiseerimisplaanid. Sealt peaksid inimesed liikuma munitsipaal- või sotsiaalkorteritesse. Paraku on linnaeluruumid pinnalt suured ja kommunaalkulud koos üüriga kõrged. Inimestel tekivad võlad ja jälle sama etapp kordub. Sotsiaaltöötajatel on palve, et sotsiaalpinnad peaksid olema kuni 30 m2. Meeliku tänavas on elav näide, kui lastekodulapsed saavad suuri kortereid. Toimetulekutoetuse arvestamisel saab arvesse võtta normpinda. Kui inimene on töötu ja puuduvad rahalised vahendid, siis ta on õigustatud toetuse saaja. Sotsiaalhoolekande põhimõte on, et kui inimene ise vastutab oma hakkama saamise eest ja kui ta toime ei tule, siis pöördub sotsiaalhoolekande osakonda ja tuleme talle appi. Puuetega inimeste olukord on raske, sest töövõimetuspension on väike ja töötavaid inimesi on vähe. Kui muutus seadus, siis ei osatud ette näha, et on nii palju eakaid puudega inimesi. Tööealised puuetega inimesed vajavad abivahendeid, teenuseid, et paremini elus hakkama saada. Samas ei saa võrrelda eakaid ja tööealisi inimesi, kelle vajadused on erinevad. Pensionäridel, kes on kodudes, vajadus on ravimitele ja hooldusele ja arstiabile ning kompensatsiooni mehhanism soodusravimitele ja Haigekassa kaudu töötab. Pensionilisa maksmine ei õigusta ennast.

Hooldusravist: Haigekassa määruse alusel tasub riik 85% hooldusravi kuludest, inimese omaosalus on 15%, mis on u 100 krooni päevas. Hooldusravi vajavate inimeste toimetulek on halb, sest kui inimene maksab hooldusravi eest oma pensionist, siis jäävad katta ka kommunaalkulud. Endine sotsiaalminister arvas, et lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad, vanemad jäävad üksi 3-4 toalisesse korterisse. Peale arutelu otsustasime: Esitada ettepanek linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile, et kaaluda pilootprojekti raames inimestele abi pakkumine õigusteenuse kasutamiseks, kirjeldada sotsiaalteenus, mis võimaldaks leida firma, kes pakub inimestele abi testamendi, suurema korteri väiksemaks vahetamisel ja garantiikirjade vormistamisel. Võimalusel kasutada Euroopa Sotsiaalfondist rahade taotlemist sarnaselt Tallinnas alustatud võlanõustamisteenusega, mis on Sotsiaalhoolekande Seaduses sotsiaalteenusena olemas.

Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis

Eile saime siis esimest korda kokku ja arutasime Mustamäe asju. 9 liikmest oli kohal 5. Tegime tööplaani, arutasime mureküsimusi ja lahkusime sõbralikult heade soovidega.

2010. aasta tegevusplaan:

1. Mustamäe polikliiniku ja perearstikeskuse tööga tutvumine
2. Sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalkeskuse tööga tutvumine
3. Eluasemekomisjoni tööga tutvumine
4. Varjupaiga ja sotsiaalmajaga tutvumine

Probleemiks on see, et inimestelt ei nõuta sissekirjutust ja Tallinna Pensioniamet saadab ekspertiisi tuvastamiseks küsimuse kliendi tervisliku seisundi kohta. Meil tema andmed puuduvad. Ei ole registris perearsti juures. Ümber kaudsete majade elanikud parkivad oma autosid, ka suured kaubaautod kasutavad parklat, samuti toidukioski külastavad taksojuhid jt. Probleemiks on parkla ja invaparkimiskohtade puudumine, samuti töötajate autodele parkimiskohad, lift on amortiseerinud ja kitsas, kavandatud on trepironija ostmist ja lifti välja vahetamist. Vajalik spetsialisti kasutamine projekteerimistöödeks. Valgusfooriga reguleeritud ülekäigurada on keeruliselt ehitatud.

Linnas on arutatud, et koolidest ära võtta kooliarstid ja jätta kooliõed. Probleemiks on see, et perearstid ei saa patsiendi diagnoosi kirjutada ja koolis ei teatagi, mis lapsel viga võib olla. Arvati, et nt Tallinna Lastekodus on vajalik kooliarst. Praegu on üks kooliarst mitme kooli peale. Praegu on põhikoolis probleeme, mida saaks lahendada koolipsühholoog. Kodutud pöörduvad perearstide juurde vähe aga üldiselt saavad arstiabi nad Magasini tänavalt. Meil on polikliinikus probleemiks süstivad narkomaanid. Apteegist ostavad noored emad süstlaid ja süstivad tualettruumides. Olukorra parandamiseks on Lääne Tallinna Keskhaigla võtnud tööle turvamehe, kes on majas päeval ja õhtul kella 19.00.

Digiretseptidele ülemineku aega pikendati 2 kuud, kuid paljudel eakate jaoks on olukord keeruline. Kui varem võttis retsepti ja tõi ravimid koju naaber, siis nüüd on vajalik teada patsiendi isikukood. Meil oli ettepanek, et hooldaja või patsient ise saab teatada apteeki mitme inimese nimed, kes on õigustatud ravimeid välja ostma. Ostmisel saab kindlaks teha, millisele isikule ravimid väljastati. Praegu on kokku lepitud nii, et kui linnaosa sotsiaaltöötaja või hooldustöötaja tuleb patsiendi jaoks retsepti võtma, siis teenindame neid väljaspool järjekorda. Alar Saar küsis kuidas saab kasutada reserve ja selgu, et reserve saab kasutada erandkorras (nt kanalisatsioonitrasside rikked, lumetorm, plahvatus jmt). Selleks tuleb teha taotlus Mustamäe Linnaosa vanemale. Olen sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni töös osalenud 12-15 aastat. Mustamäel on 27% eakaid inimesi. Järgmisel aastal on raha vähe aga süsteem toimib hästi.

Rahulikku jõuluega ja uued teod uuel aastal.