Mustamäe sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis 26.01.2010

Päevakorras oli Mustamäel paiknevate varjupaikade tööst. Mark Levin rääkis, et külastas varjupaiku Akadeemia tee 44 ja 48. Andsin oma telefoni varjupaiga töötajatele ja palusin probleemide korral ennast teavitada. Akadeemia tee 48-s on 40 kohta, ja Akadeemia tee 44 on 11 kohta naistele ja 28 kohta meestele. Mehi on varjupaigas 85%. Need, kes varjupaigas ööbivad võivad seal olla ka päeval, kuid päeval on kohapeal üksikud.

Marika Lillemäe, Mustamäe Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja asetäitja, selgitasvarjupaik võrdub vältimatu abi ja seal saab elada kuni 6 kuud. Meie tingimustes venib aeg pikemaks, sest vabu kohti, kuhu minna ei ole. Kopli 79 on kohti 85 hooldusvajadusega inimesele. Öömajad on tasuta, varjupaigas maksvad inimesed kuni 150 krooni kuus ja sotsiaalmajutusüksuses 600 krooni kuus voodikoha eest. Anname inimestele ka toidutalonge ja lisaks jaotab 15 talongi Eesti Punane Rist. Sotsiaalmajutusüksustes koostatakse inimestele resotsialiseerimisplaanid. Sealt peaksid inimesed liikuma munitsipaal- või sotsiaalkorteritesse. Paraku on linnaeluruumid pinnalt suured ja kommunaalkulud koos üüriga kõrged. Inimestel tekivad võlad ja jälle sama etapp kordub. Sotsiaaltöötajatel on palve, et sotsiaalpinnad peaksid olema kuni 30 m2. Meeliku tänavas on elav näide, kui lastekodulapsed saavad suuri kortereid. Toimetulekutoetuse arvestamisel saab arvesse võtta normpinda. Kui inimene on töötu ja puuduvad rahalised vahendid, siis ta on õigustatud toetuse saaja. Sotsiaalhoolekande põhimõte on, et kui inimene ise vastutab oma hakkama saamise eest ja kui ta toime ei tule, siis pöördub sotsiaalhoolekande osakonda ja tuleme talle appi. Puuetega inimeste olukord on raske, sest töövõimetuspension on väike ja töötavaid inimesi on vähe. Kui muutus seadus, siis ei osatud ette näha, et on nii palju eakaid puudega inimesi. Tööealised puuetega inimesed vajavad abivahendeid, teenuseid, et paremini elus hakkama saada. Samas ei saa võrrelda eakaid ja tööealisi inimesi, kelle vajadused on erinevad. Pensionäridel, kes on kodudes, vajadus on ravimitele ja hooldusele ja arstiabile ning kompensatsiooni mehhanism soodusravimitele ja Haigekassa kaudu töötab. Pensionilisa maksmine ei õigusta ennast.

Hooldusravist: Haigekassa määruse alusel tasub riik 85% hooldusravi kuludest, inimese omaosalus on 15%, mis on u 100 krooni päevas. Hooldusravi vajavate inimeste toimetulek on halb, sest kui inimene maksab hooldusravi eest oma pensionist, siis jäävad katta ka kommunaalkulud. Endine sotsiaalminister arvas, et lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad, vanemad jäävad üksi 3-4 toalisesse korterisse. Peale arutelu otsustasime: Esitada ettepanek linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile, et kaaluda pilootprojekti raames inimestele abi pakkumine õigusteenuse kasutamiseks, kirjeldada sotsiaalteenus, mis võimaldaks leida firma, kes pakub inimestele abi testamendi, suurema korteri väiksemaks vahetamisel ja garantiikirjade vormistamisel. Võimalusel kasutada Euroopa Sotsiaalfondist rahade taotlemist sarnaselt Tallinnas alustatud võlanõustamisteenusega, mis on Sotsiaalhoolekande Seaduses sotsiaalteenusena olemas.