Mina Puutepunktis rääkimas probleemidest hooldamisel

Kas Eestis on võimalusi puudega lapse kasvatamiseks perekonnas?

Tiia Tiik, invaspordi aktivist

Praegu on nii, et tundub et Eestis on väga head võimalused, aga nende võimaluste ja teenuste kättesaadavus on hoopis erinev. Ei saa võrrelda Tallinnat mõne maapiirkonnaga, näiteks kui vanem jääbki lapsega koju ja ta vajab näiteks lapsehoiuteenust või soovib last panna kooli või lasteaeda, siis kohapeal praktiliselt neid võimalusi ei ole. Vanem väsib niimoodi ära, ta otsib võimalust et ta saaks veidigi hinge tõmmata ja muidugi hästi kurb asi on see, kui vanem lõpuks käed püsti tõstab ja ütleb: ma ei suuda enam! Peab vastu 10 aastat, 15 aastat ja rohkem enam ei suuda. Siis on lapse ainuke suund kas lastekodu või hooldekodu tulevikus. Et see on nagu hästi kurb variant ja kindlasti peaks vanematel olema rohkem erinevaid teenuseid ja võimalusi, et laps saaks käia lasteaias, olgu see erilasteaed või kool, et vanemad saaksid ka puhata ja kindlasti minna tööle. Meil on töökätest puudus ja selles suhtes, paljudel vanematel on ikkagi haridus ja elukutse olemas, nad võiksid tööl käies ju riigile kasulikud olla. Ja on ka peres teised lapsed, kes vajavad hoolt ja tähelepanu. Kindlasti oleks vaja rohkem neid tugiteenuseid, et vanemad saaksid oma puuetega laste kõrvalt ka ise normaalset elu elada ja ka selleks, et kui vanemaid ei ole, et siis saaksid nende lapsed hakkama muud moodi kui ainult hooldekodus. Meil ei ole ju noortekodusid, meil on eakate hoolekodud ja nii juhtubki et kahekümnene võib sattuda kaheksakümnesega ühte hooldekodusse, see on hästi kurb.

Meil ongi tegelikult puudu sellistest noortekodudest. Meil on üks noortekodu on Karjakülas näiteks, kus on tõepoolest noori aga valdavalt on praegu on nii, et satuvad tõepoolest ühte hooldusasutusse alkohoolikud, noored vanad. Tallinn tegeles just ühe kerge vaimupuudega pimeda tüdrukuga, taheti eakate hooldekodusse saata. 18-a tütarlaps, Tallinn nii palju võitles, et ta sai sotsiaalmajja ja ikkagi suhtleb siin nende noorte ja pimedatega edasi - ta ei ole määratud noh eakate kodus edasi elama.

Puudega inimesed - väljakutse ühiskonnale

Artikkel ilmus venekeelses ajalehes Sotsiaaldemokraat nr 4/2010

Puudega inimesed - väljakutse ühiskonnale
Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja.

Puuetega inimeste osatähtsust mõjutab rahvastiku vanuseline struktuur ja elanikkonna vananemine; laste ja tööealiste inimeste tervis ning töövõimetuspensionäride arv. Tallinnas on puuetega inimesi ligi 22 000, mida on sama palju, kui eelkooliealisi lapsi linnas. Väikelapsi me märkame aga puudega inimesi kohtame suhteliselt harva.

Tallinna linnavalitsuse 2009.aasta puuetega tallinlaste uuringust selgus, et olulisemad takistused igapäevatoimingute tegemisel on seotud toimetuleku, keskkonna ja abivajadusega. Erivajadus võib kaasneda inimese sünniga, tekkida haigestumise või traumajärgselt. Oluline on anda abivajajale vajalikku infot koheselt ja tagada nõustamise kättesaadavus, milles on abiks e-teenused ja Interneti kasutamise võimalus. Kõige suurem roll on perearstidel, hoolekande osakondadel ja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikul. Samas on tõestatud, et mitte-eestlaste võrgustik on paremini informeeritud oma võrgustikuliikme seisundist, probleemidest ja vajadustest ning nad on aktiivsemad oma abi pakkuma ja abi küsima.

Inimestel on õigus iseseisvuda, kuid paljud erivajadustega inimesed elavad koos oma vanematega kohandamata elamispindadel. Kaasaegsed abivahendid ja kohandatud eluase ei kõrvalda takistusi. Ligipääsetavus muutub aastatega paremaks, kuid ilma abistajata on raske toime tulla invavaenuliku keskkonna tõttu. Eriti liikumisel ametiasutustes, pangaautomaatide kasutamisel, invaparkimisel, perearsti külastamisel jne. Keerukaimaks probleemiks on ühistranspordi kasutamine. Madalad ühistranspordivahendid, taksofirmad ja nende juhtide koolitamine, reisisaatjate kasutamise võimalus parandab mõnede puudega inimeste olukorda. Invatranspordi ja takso kasutamise vajadus kasvab elanikkonna vananemise või tervisest tulevate liikumisraskuste tõttu.

Puuetega inimeste tööhõive on vaatamata paljudest tööturu meetmetest madal, mis jääb keskmiselt alla 16%. Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi. Sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek erinevaid kohandusi läbi viia on tööandja suhtumise küsimus. Tervise tõttu on suur oht tööd kaotada. Koolikohustus on ka puudega lastel ja nende arendamist tuleb alustada eelkooli eas. See võimaldab vanematel puhata hooldamisest ja töötada. Puuetega laste integreerimine tavakoolidesse on vaevarikas ja aega nõudev protsess ja alati see ei pruugi õnnestuda. Paraku on erilasteaedasid, sobivaid koole vähe ning need asuvad suurlinnades. Erivajadustega noortel peab olema võrdne võimalus omandada kutseharidust või astuda ülikooli. Kurb on, kui koolitee ja aktiivne tegevus lõppeb koos põhikooli tunnistusega. Ümberõpe on vajalik ka peale traumat või haigestumist. Kaitstud töökeskuste ja päevakeskuste kasutamise võimalus peaks olema igas maakonnas ja suuremas linnaosas, sest see aitab parandada teenuste kättesaadavust, vähendab transpordikulusid ja ei ole nii kulukas kui hooldekodudes elamine.

Paljud tööealised puudega inimesed elavad vaesuses, kuna sissetulekust kulub suurem osa abivahendite, teenuste ostmiseks ja ravimikulude katmiseks. Eestis on ligi 10% elanikkonnast erivajadusega, mis teeb kokku üle 106 000 inimese, sh eakaid on 53,6%, tööealisi 41% ja lapsi 5,4%. Iga inimene on tähtis. Seetõttu vajame jätkuvalt sotsiaalteenuseid ja hooldekodusid. Nende puudumine, teenuste mahu ebapiisavus või maksevõimetus omaosaluse tasumisel on tõsised väljakutsed. Tolerantsust erivajadustega inimeste või eakate suhtes saame arendada, olles sallivamad nõrgemate vastu. Eeskuju on see, mis muudab ühiskonda paremaks.

Elu ilma võlgadeta

Huvitav artikkel. Täitsa õige jutt. Mina olen teinud telefoni, interneti ja ajakirja otsekorralduse. Samuti aitab kui aksta arved ära kuu alugses, siis ei teki ohtu, et kuu lõpuks on üle oma võimete elatud ja polegi enam mille eest maksta.

Lisaks peaks olema soovitus, et ära võta võlgu. Võlg on võõra oma. Aitab ka kui avad säästuarve ja kannad näiteks sinna igakuiselt pisikese summa üle. Mina alustasin köögi remondi kogumiseks raha ja panin natuke juurde suuremaid sumasid, kui ingi projekti käigus lisatasudena saan. Nii koguneb tasapisi kodumasinate raha, reisimiseks ja lastele koolitarvete, riiete raha.

5 sammu võlgadest vabanemise suunas
http://www.tarbija24.ee/?id=195091

Kui tasumata arved üksteise peale kuhjuvad ning käsi saabuvaid ümbrikuid avamast tõrgub, on viimane aeg midagi ette võtta. Maksmise edasilükkamisest ei ole samuti abi, sest järgmisel kuul avastad täpselt samamoodi, et raha ei ole. Ava silmad ja hakka tegutsema. Kui rahaasjad metsa kisuvad, pole ka maohaavad ja depressioon enam kaugel, unetutest öödest rääkimata. Püüa oma tervist säästa ja alusta võlgnevuste likvideerimist juba täna ning alustuseks sulle siit viis lihtsat ja lühikest nõuannet, mida vahendab veebikülg Din Privatekonomi. Ning pea meeles - sa ei ole oma mures üksi, sinusuguseid on palju.

1. Koosta võlgadest täpne ülevaade.
Selgita välja, kellele ja mille eest sa võlgu oled. Kui palju? Koosta nimekiri, et sul oleks võlgadest täielik ülevaade.

2. Koosta eelarve.
Koosta igapäevase majandamise plaan ehk eelarve. Kirjuta üles oma sissetulekud ja hädapärased väljaminekud. Arvuta välja, kui palju jääb sul iga kuu raha alles võlakohustuste vähendamiseks.

3. Muuda harjumusi.
Kui eelarvest üksi ei piisa probleemide lahendamiseks, siis mõtle, mida saaksid veel teha. Kas sissetulekuid oleks võimalik suurendada või väljaminekuid vähendada? Kas sul on midagi, mille võiksid maha müüa? On sul püsitellimusi, mille võiksid lõpetada? Ehk saaksid teha lisatööd - selle asemel, et õhtuid diivanil veeta?

4. Prioriteeri ja maksa.
Koosta plaan, kuidas maksta tagasi nii suur osa võlgadest, kui vähegi võimalik. Oluline on valida välja need maksed, mis tuleb tasuda esmajärjekorras. Siin tasub võtta ühendust kõigi võlausaldajatega ning uurida nende käest, mida toob kaasa maksetega viivitamine või nende edasilükkamine.

5. Sulge kõik krediitkaardid ja arvelduskrediidid.
Lõpeta krediitkaartide kasutamine, sest võlgades inimesele tekitavad need enamjaolt vaid lõputu nõiaringi.

Valimised on läbi ja ka minu nimi on Delfi artiklisse saanud. Eks ta on, et see blogimine sai alguse kevadel ja olen sinna püüdnud kirjutada elust, tegemistest ja oma arvamustest. Olen ma tavaline sotsiaaltöötaja, pereinimene ja 2 poja ema. Mulle on tähtis elada ausalt ja olla aktiivne linnaelus ja selle paremaks muutmisel kodanikele. Muidugi osalesin minagi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi kokkupanemise aruteludes, kampaaniat sai ka tehtud ja postkastidesse flaiereid, ajalehti postitatud. Ninni nänni õhupallide näol jagus minunigi. Ilm ei soosinud eriti meie tegemisi, kuid eelmistel KOV valimistel sain 25, seekord juba 52 häält. Ühelt poolt vaadates tundub seda vähe aga kui tegelikkuses mõelda oma silme ette see enam kui poolsada inimest, siis ei urise ja olen rahul. Teen oma tööd, tegemisi edasi. Samuti osalen edaspidi poliitikas ja hoian ennast ja teidgi linna asjadega kursis.
Tänud neile inimestele, kes mind valimas käisid. Ja sotsid osutusid üle Eesti siiski võitjateks, sest palju rohkem hääli saime, võõreldes 4 aasta taguse valimistega.

Delfi artikkel siis selline:

Seksi ja blogimisega volikokku ei pääse

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26364665&l=fpOpinion

Seekordses blogikokkuvõttes vaataks, kuidas läks neil blogipidajatel, kes pidasid blogi valimispropaganda vahendina ja milliseid mõtteid kirjutasid blogipidajad enne valimisi, valimiste ajal ja nende järel. Mida lähemale valimistele jõuti, seda rohkem pärle ja pori hakkas leiduma ja lendama.

Blogides naerdi ja diskuteeriti muu hulgas valimisprogrammi sõnastuse üle, kus pöörati tähelepanu tütarlaste esteetilisele ja kõlbelisele kasvatusele ning poiste karsklusele. (Kokkuvõttes sai blogijutus nimetatud valija valimistel 47 häält).

Valiti Eesti seksikamat naispoliitikut (mainitu sai valimistel ühe hääle) ja imestati aktuaalse porno üle. Kas selline tähelepanu tõi ka soovitud valimitulemuse? Kokkuvõttes koguni üheksa häält! Iga valimise juurde käib ka ennustamine ja kriitika. Paar näidet.

Selles kirjutises vihjati sissekirjutustega manipuleerimisele ja siinses kritiseeritakse eelmiste valimiste andmete kustutamist.

Nüüd aga valimite päevast.

Enamus blogijatest kirjutas sellest, kas ja kuidas on juba valimas käidud. Sekka kirjeldati, kuidas kaugemalgi oma kodanikukohustust täitmas käidi.

Siiski kirjutati ka võimalikust rikkumisest ning muidugi ei saa unustada ka juhtumit, mis juba sündides legendiks sai.

Tulemustest. Nende üle imestatakse, arutletakse ning nende tõttu tuntakse kaasa.

Vaatame ka mõningate blogipidajate KOV tulemusi, kes oma blogi vahendusel endale valimisreklaami tegid.

Irja Tähismaa; 7 häält; Virgo Kruve 7 häält; Ago Press 22 häält; Gerd Tarand 167 häält; Tiia Tiik 52 häält.

Kokkuvõtteks võiks teha järelduse, et seks ja blogi ei ole kõige tõhusamad abivahendid valituks tulemisel.

Kandideerin valimistel, sest tahan...

1. Parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele. Kaasajastades transpordivahendeid, muutes sõidugraafikuid ja liine paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.

2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust.

3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu.
Sotsiaaltöötajana tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad.

Tiia Tiik, SDE kandidaat nr 171 Mustamäel.

Kohalikud valimised lähenevad.

Hea mustamäelane.


Minu nimi on Tiia Tiik ja olen sündinud, kasvanud Tallinnas: Viimased 9-aastat elan Mustamäel. Tahan oma teadmiste, kogemuste ja oskustega teha tarku otsuseid vananevas kultuuripealinnas. Aktiivse kodanikuna sekkunud ettepanekutega ühistranspordi, parkimise; hoonete ja tänavate turvalisemaks muutmiseks.

Omandasin kõrghariduse 2007. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminaris. 1999 Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja sotsiaaltöötajana. Kuulun korteriühistu ja erakonna revisjonikomisjoni; naiskogu Kadri, Tallinna Invaspordiühingu juhatusse. Minu hobideks on sport, linetants ja lugemine.

Tallinna Linnavolikokku kandideerides:
1. Tahan parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele, olgu need siis lapsed, noored või eakad. Kaasajastades transpordivahendeid ja muutes sõidugraafikud ja liinid paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.
2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Mustamäe on tihedalt asustatu piirkond ja parkimiskohta vähesus on probleemiks. Oluline on parkimine poodide, koolide, laste- ja meditsiini-asutuste juures. Tõstame turvalisust tänavatel, tagame hoonetesse ligipääsetavuse. Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Pärnus jm. Linnavalitsuse tellimisel turismimarsuute Toompealt Piritani.
3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu. Tegelen linnakodanike nõustamisega, puuetega inimeste teenuste arendamisega ja koostan infoteatmikke. Tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad. Soovin koos teiega elada linnas, kus ka raskel ajal on meile tagatud väärikus: eakate, puudega inimeste ja lastega perede toimetulek.

Kutsun Teid valima! „Aeg on käes!“

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Kandidaat nr 171 Mustamäel, Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas

Psühholoogilist abi vajatakse praegu väga palju

Rasked ajad. Seda on märgata ka minu igapäevases töös, sest sellist telefonikõnede hulka, klientide ja pereliikmete kohapeale tulekut pole märganud eelnevatel suvedel. Helistatakse ja küsitakse nõu. Abipalved on seinast seina alustades peale puusaoperatsiooni haiglast kiiresti koju saamisel invatranspordi vajadusest, puuderaskusastme paberite segadusest ja nende viibimisisest, hambaarsti ja silmaarsti juurde pääsemisel ligipääsetavusest (hoonetesse saamine, pikad ravijärjekorrad), toimetulekuraskused ja üldiselt vähene teadlikkus. Informeeritus ja asjaajamise oskus. Pean silmas seda, et aetakse segamini vanaduspensionär, puudega inimene ja töövõime kaotuse protsent. Mõnel pärastlõunal avastan, et pole olnud aega lõunatki pidada. Tallinna linnakodanikel on hirm tuleviku ees ja kartus, et need vähesedki pensionid, toetused ja teenused vähenevad või kaovad sootuks. Tänane artikkel andiski selleks jälle mõtlemisainet.


Aita Keerberg: psühholoogilist abi vajatakse praegu väga palju

Majanduskriisi ajal suureneb vajadus psühholoogilise abi järele, sest kriis mõjutab tugevalt ka inimeste eraelu, ütleb kriisi- ja pereterapeut Aita Keerberg. •• Eestis on taasiseseisvumis-järgne suurim kriis. Ehkki elatustase on kõrgem kui 1990-ndatel, on praegune aeg ilmselt esimene kord taasiseseisvunud Eestis, mil inimestel on tunne, et asjad ei pruugi enam ülesmäge minna. Millist mõju avaldab see eraelule, kas kriis pigem liidab või lahutab perekondi?

Kriis võib mõjuda üht- ja teistpidi. Uuringud viitavad, et majanduskriisi tingimustes kiputakse rohkem lahutama. Perede purunemisi on rohkem ja hoogustub uute suhete loomine.

Kui inimestel on suured pinged ja palju stressi, siis pahatihti kanaliseeritakse ärevus paarisuhtesse. Halvas enesetundes võidakse süüdistada elukaaslast ja pereelu, inimene leiab, et keegi teda ei mõista. Enamasti me teame, et keegi ei saagi meid täielikult mõista, aga kriisiajal tundub see eriti valuline. Ja see-pärast otsitakse mõistmist kuskilt mujalt. See võib viia alkoholi või juhusuheteni – mis on neurootiline seiklemine lihtsalt selleks, et inimesel ei oleks nii ebamugav ja halb, see on põgenemiskäitumine. Ja kui inimesel on pinged väga suured, siis on väga kerge kujunema ka armumine kui süüdimatu seisund.

•• …te nimetate süüdimatuks seisundiks seda, millele on pühendatud nii suur osa meie kirjandusest ja kunstist?
Sest sellest on, mida kirjutada. Eks see armumine ole üks suur segadus inimese peas. See on tegelikult pealisehitis ja üks ilus lugu, et ei oleks nii, et inimene looma kombel lihtsalt ajab teist taga ja saab järglasi – nii kena on mõelda, et see kõik on üks suur ime. Aga paljud armumised, mida inimesed kaitsevad kui pühadust, on tegelikult neurootilised reaktsioonid, stressist läbipõlemise kaasnähud.

•• Kuid kas kriis võib ka peresid liita, tugevamaks teha?
Jah, loetakse kokku küll lahutusi, kuid keegi ei löö kokku seda, kui paljud püsisuhtepartnerid on saanud selle kriisi ajal väga palju lähedasemaks. On vana ütlus: kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ka kriisi kaudu saab õppida ja kasvada. Paljud inimesed õpivad just nüüd üksteist päriselt armastama, hoidma ja tundma. Võib-olla on see kriis pere jaoks esimene tõsist koostööd ja üksteisega arvestamist nõudev proovikivi.

•• Uudistest on läbi lipsanud, et kriisi ajal on kasvanud perevägivallajuhtumite arv. Ainuüksi Lääne-Virumaal on politseile tänavu seitsme kuuga tulnud 90 perevägivallaga seotud väljakutset, samal ajal kui terve eelmise aasta peale oli neid 88…

Jah, kriis võib viia ka vägivallani. Kui naine tunneb end halvasti, siis ta enamasti väljendab kurbust, pettumust, läbikukkumist. Aga meestel tekib kergesti ärritus ja viha. Kui inimene on haiget saanud ja vajab tuge, aga ei suuda seda vastu võtta, siis see võib tõesti viia konflikti eskaleerumiseni, vägivallani. Ühelt poolt on mõistetav see, kuidas inimesed suhtes vägivaldse käitumiseni jõuavad, aga vägivalda ei tohiks olla. Teist inimest ei tohi kahjustada, talle ei tohi haiget teha.

•• Praegune kriis näib Eestis ja maailmas tabavat mehi rohkem kui naisi. Meeste töötus kasvab kiiremini: kui mullu 30. juunil oli Eestis 7336 töötut meest ja 9636 töötut naist, siis tänavu 31. juulil oli töötud mehi 38 574 ja töötuid naisi 31 670. Sama tendents – et kaovad just meeste töökohad, ilmneb ka mujal Euroopas ja Ameerikas. Mida tähendab see meestele, kes on harjunud traditsioonilise soorolliga?

Jah, suutmatus pikka aega tööd leida on tõsine katsumus meestele, kes tahavad juhtida pere elu ja olla peasissetuleku hankija. Kuid see kriis ei ole kindlasti igavene. See ei ole pöördumatu muutus ühiskonnas. Inimesel on kergem kriisiga hakkama saada, kui ta usub, et asjad lähevad paremaks.

Praeguses kriisis on inimestel töötusega lihtsam psühholoogiliselt hakkama saada ka seetõttu, et see on niivõrd suur: seda tajutakse pigem loodusõnnetuselaadse olukorrana ja inimene ei taju siin nii palju omavastutust.

•• Jagatud tragöödiat on lihtsam taluda kui individuaalset?
Selge see. Kui töötus või muu kriis tabab üksikut perekonda, siis need individuaalsed kriisid on selles mõttes raskemad, et sellest ei saa kuskil avalikkuses rääkida. Aga praeguses kriisis, mis haarab paljusid inimesi, otsitakse lahendusi, pakutakse lahendusi. Kui inimesel on raske, võib ta mõelda, et kellelgi kuskil on veel raskem.
Just sellepärast ongi hea perekonnana koos elada – kui üks on parajasti raskemas olukorras või nõrgem, siis teine võtab end kokku ja on toeks.

•• Samal ajal on Eestis üks kõrgemaid lahutuste osakaale Euroopas. Ja läänemaailmas tervikuna otsustab järjest suurem osa inimesi jäädagi üksikuks.
Ametlik lahutuste statistika muidugi ei peegelda kõike, sest paljud suhted on registreerimata abielud. Ühiskonnas on palju muutunud. Oli aeg, mil valitses kujutelm, et abielu kui institutsioon on möödapääsmatu. Tänapäeval on nii religiooni roll kui ka surve igal juhul abielluda ja saada lapsi vähenenud. Muidugi on läänemaailmas süvenenud ka egoism, individualism ja enesekesksus. Aga inimese loomus pole ju muutunud, see on jäänud samaks. Ja väga paljud inimesed kogevad üksindust ja distantseeritust. Teistega seotud olek ja sõltuvus on tegelikult inimesele vajalikud.


•• Kuidas mõjutab vanemate töötus lapsi?
See on väga erinev. Kui perekond peab kulutusi kokku tõmbama, on väga tähtis sellest ausalt lastega rääkida.
Aga võib-olla see mõni aastat majanduslikku kitsikust võib lapsele kujuneda ka õppetunniks, kui ta hiljem täiskasvanuna mõtleb oma lapsepõlvele tagasi: mu isa või ema sai hakkama. Hoolimata sellest, et tal polnud tööd, säilitas ta inimliku väärikuse ja pidas vastu. Sellel õppetunnil on suur tähendus, kui vanemad annavad isiklikku eeskuju, et ükskõik kui raske neil on, nad saavad hakkama, mitte ei lase end muutuda viletsaks ohvriks, kes hakkab eluga jonnima.

•• Paljud ei pruugi selle kõigega nii eeskujulikult toime tulla. Kas kriisiajal suureneb vajadus psüh-holoogilise abi järele ja kas selle osutamiseks on Eestis piisavalt ressurssi?
Osa inimestest tõmbub kriisi korral endasse, ei otsi abi, kapseldub ja tunnetab eriti teravalt eksistentsiaalset üksindust. Inimese jaoks on oluline teada ja uskuda, et ta juhib ise oma elu. Ootamatute negatiivsete sündmuste või läbikukkumiste tõttu võib talle tunduda, et see ei ole nii. Paljudel pikemaks ajaks tööta jäänutel võib kujuneda depressioon. Vajadus psühholoogilise abi järele on kindlasti suurenenud. Iseasi on see, et paljud ei saa psühholoogi teenuseid kasutada. Kas või põhjusel, et see käib rahaliselt üle jõu.

•• Millist nõu teie annate nendele, kes on töö kaotanud või kardavad, et see võib juhtuda?
Kui inimene on suurte muutuste tõttu ühes elusfääris sattunud kriisi, siis on talle suureks abiks teiste eluvaldkondade hea väljakujunenud rutiin, miski, mis on läbi ja lõhki tuttav. Kui vähegi võimalik, oleks hea mitte ette võtta teisi suuri muudatusi. Tuleb tuletada meelde, et kõike head ei saagi poest raha eest osta. Ning et inimesena saan ma edasi minna kõigist raskustest hoolimata.

Minu tegemistest

Minu tegemistest
Olen sündinud: 23.novembril 1969 Tallinnas, teise lapsena, mul on vanem õde ja kaksikõde. Elan: Tallinnas, Mustamäel 2 toalises korteris ja kasvatan kahte last. Haridus: kõrgharidus. Eriala: sotsiaaltöö. Koolipraktikad: * sotsiaaltöö praktika - Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas (2006); * valikpraktika - Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingus (2006), liikumis-, nägemis- ja liitpuuetega laste laagri korraldaja, kasvataja-juhataja; * eakate praktika - Pärnu Tammiste Hooldekodus (2005); sotsiaaltöötaja, abistaja, hooldustöötaja; * puuetega inimeste praktika - Tallinna Invaspordiühingus (2005), Karujärve suvelaagri liikumispuuetega inimeste juhendaja-korraldaja; spordipäevade korraldaja, võistlustel kohtunik; * noorte praktika - Liikumispuuetega Laste Tugiühingus (2004), Käsmu suvelaagri kasvataja- juhendaja; * laste praktika - Tallinna Lasteaias Õunake (2004), liitpuuetega laste kasvataja, Kloogaranna suvelaagri kasvataja-lapsehoidja. Tõde, mille järgi elan: Inimene õpib kogu elu. Muuta ei saa teisi inimesi, kuid muuta saab suhtumist teistesse ja leppida erinevustega. Teen täna paremini kui eile ja homme paremini kui täna! Lemmik raamat: Tommy Hellsten. Saad kõik, millest loobud. Hobid: linetants, sport, kirjandus, fotograafia. Samuti hindan sõprust ja koostööd, jagan kogemusi ja talun kriitikat (teen ka ise kui vaja ja ütlen oma arvamuse välja, põhjendustega...). Kui vaja oskan öelda ei! Tunnustused: Aasta Õppija 2003 Tallinnas Töö: projektijuht-sotsiaaltöötaja, lisaks raamatupidaja. Tegelen puuetega inimestele invataksoteenuse kordineerimisega, nõustamisega ja info edastamisega. 'Nõustan raamatupidamise ja projektide kirjutamise, eelarve koostamise, planeerimise ja aruannete alal. Äri: FIE-na tegutsen 2002.aastast raamatpupidamis- ja nõustamisteenused Ühiskondlik tegevus: 2006 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 2007 Tallinna piirkonna revisjonikomisjoni liige 2007 Naiskogu Kadri Tallinna juhatuse liige 2007 osalesin EV Riigikogu valimistel kandidaadi numbriga 853 ja sain 55 häält 2005 osalesin Tallinna omavalitsuse valimistel kandidaadi numbriga 694 ja sain 25 häält 2003 Põhja Eesti Pimedate Ühingu liige, tööhõive ja hariduskomisjoni liige 2001 Tallinna Invaspordiühingu liige, laagrite ja spordipäevade korraldaja, juhendaja 1999 Tallinna Puuetega Inimeste Koja taksokomisjoni liige 1999 Vabatahtlik erinevatel üritustel, laagrites ja projektides

Ametnikud peaks aitama inimesi, mitte tootma üksteisele lisatööd

Kuidas tundub?
Mulle tundub, et vahel ei sõltu kõik meist, sotsiaaltöötajatest, sest mõne toetuse või teenuse saamiseks lihtsalt on rohkem dokumente vaja, kui lihtsalt pensionitunnistus. Tahaks isegi inimeste elu lihtsamaks ja kergemaks muuta aga...

Sorry kui nende postkasti tulevad uued puude määramise otsused, siis on hirmus raske, kui mitte öelda võimatu ennustada, mis peitub nendes paberites ja otsustes. Ja veel kõikidel inimestel on õigused, inimõigused jne, kuid teine pool on see, et neil on ka kohustused. Seda viimast pean tihtipeale meelde tultama. Õnneks on positiivset sotsiaaltöös rohkem, kui negatiivset. Agressiivsus taltub, kui inimestele asju lahti seletada. Mul on selle 10-ne tööaasta jooksul palju kliente, kes helistavad ja küsivad. Kui alguses ei tea kus alustada, siis naeratades ütlen, et alusta laguses. Kui tean vastust, siis ütlen, kui ei tea, siis uurin asja. Pole juu vaev võtta inimese telefon, uurida teistelt tööga seotud inimestelt, et mis ja kuidas. Võrgustikutöö on see, et räägi inimestega, arutle ja uuri asja. Vajadusel teen ka ettepanekuid ja arvata on, et kõik hakkab muutuma.

Viimati helistas mulle Karin e-laegas.ee- st ja küsis täpsustavalt Tallinnas parkimiskaardi saamise kohta. Mulle polnud raske talle paari lausega selgitada ja siis info e-mailile saata.

Olge mõistvad ametnike vastu ja koostöö viib kiiremini sihile või paneb tegutsema, saamaks olulisi võite või oma elu korraldades.

Lõpetuseks head sotdsiaaltöötajate päeva kallid kolleegid!
täna peetakse seda päeva Eestis, ülemaailmselt peeti 17.märtsil.