Eile helistas mulle töötelefonile Õhtulehe reporter Eve Heinla ja küsis minu blogi kohta. Kuid artiklis blogi ei mainita, kuigi arvan, et sealt kopeeritud tekst peaks kindlasti viitama algallikale.
Tahtis uudist teha. Kuidas tehakse uudisid.... Küsis ka kuidas seda meest leida, vastasin siis, et kui on kaine siis tõenäoliselt kodutute varjupaigast, kui purjus, siis kainestusmajast.
Lp blogide lugejad ja kasutajad - materjali kasutamine algallikale viitamiseta pole lubatud. Järgnevat saab lugeda siit:

Jalutu mees jõudis pärast kahte kainestusmajaööd lõpuks koju

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=361524

"Juhtunust jäi mulje, et tõepoolest on kainestusmaja elus hammasrataste vahele jäänud meestele tasuta öömaja, ja pärast tuleb politsei ja sõidab taksot ka," imestab Tallinna Puuetega Inimeste Koja töötaja Tiia Tiik, kui maja ette sõitis korravalvurite kongiga auto, kundeks ratastoolis napsisõber.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja töötaja Tiia Tiik kirjeldab, kuidas 5. jaanuari pärastlõunal järsku maja ette politseikongiga auto saabus. "Autos oli kodanik, ratastool kõrval, kes kainestusmajast äsja välja kirjutatud. Ta anti üle politseile ja esimene aadress, mis mehele pähe tuli, oli muidugi Tallinna Puuetega Inimeste Koda!" räägib Tiik. "Ja viisakas politseionu uuriski, ühes käes kummikindad rippumas, kas ta võib mehe meile tuua. Ratastoolimehe kodu on Rae vallas ja ta tahab invataksot saada."

Tiik selgitanud, et nende asutus sellist teenust ei korralda. Politseinik käis õues auto juures ära, kuid tuli tagasi. Ratastoolimees Teet ei jäänud vastusega rahule, vaid ütles, et oli olnud Mustamäe haiglas ja sealt õpetatudki, et siit majast saab invatakso-ratastoolibussi teenust.

Kainestusmaja kui eluheidikute hotell

"Läksin politseibussi juurde ja selgitasin, et invataksot saavad taotleda Tallinna linna elanikud. Politseile ütlesin, et inimene tuleb viia kodutute varjupaika ja teatada vallavalitsusse, kes korraldab transpordi, kas siis koju Vaidasse või hooldekodusse."

Ratastoolimees öelnud, et temal raha pole, et peab kerjama, ja et lumi on kah paks, ta ei pääsevatki oma koju sisse. Palus siis politseil ennast bussijaama juurde sõidutada, et käib ka migratsiooniametis asju ajamas.

Valimised on läbi ja ka minu nimi on Delfi artiklisse saanud. Eks ta on, et see blogimine sai alguse kevadel ja olen sinna püüdnud kirjutada elust, tegemistest ja oma arvamustest. Olen ma tavaline sotsiaaltöötaja, pereinimene ja 2 poja ema. Mulle on tähtis elada ausalt ja olla aktiivne linnaelus ja selle paremaks muutmisel kodanikele. Muidugi osalesin minagi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi kokkupanemise aruteludes, kampaaniat sai ka tehtud ja postkastidesse flaiereid, ajalehti postitatud. Ninni nänni õhupallide näol jagus minunigi. Ilm ei soosinud eriti meie tegemisi, kuid eelmistel KOV valimistel sain 25, seekord juba 52 häält. Ühelt poolt vaadates tundub seda vähe aga kui tegelikkuses mõelda oma silme ette see enam kui poolsada inimest, siis ei urise ja olen rahul. Teen oma tööd, tegemisi edasi. Samuti osalen edaspidi poliitikas ja hoian ennast ja teidgi linna asjadega kursis.
Tänud neile inimestele, kes mind valimas käisid. Ja sotsid osutusid üle Eesti siiski võitjateks, sest palju rohkem hääli saime, võõreldes 4 aasta taguse valimistega.

Delfi artikkel siis selline:

Seksi ja blogimisega volikokku ei pääse

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26364665&l=fpOpinion

Seekordses blogikokkuvõttes vaataks, kuidas läks neil blogipidajatel, kes pidasid blogi valimispropaganda vahendina ja milliseid mõtteid kirjutasid blogipidajad enne valimisi, valimiste ajal ja nende järel. Mida lähemale valimistele jõuti, seda rohkem pärle ja pori hakkas leiduma ja lendama.

Blogides naerdi ja diskuteeriti muu hulgas valimisprogrammi sõnastuse üle, kus pöörati tähelepanu tütarlaste esteetilisele ja kõlbelisele kasvatusele ning poiste karsklusele. (Kokkuvõttes sai blogijutus nimetatud valija valimistel 47 häält).

Valiti Eesti seksikamat naispoliitikut (mainitu sai valimistel ühe hääle) ja imestati aktuaalse porno üle. Kas selline tähelepanu tõi ka soovitud valimitulemuse? Kokkuvõttes koguni üheksa häält! Iga valimise juurde käib ka ennustamine ja kriitika. Paar näidet.

Selles kirjutises vihjati sissekirjutustega manipuleerimisele ja siinses kritiseeritakse eelmiste valimiste andmete kustutamist.

Nüüd aga valimite päevast.

Enamus blogijatest kirjutas sellest, kas ja kuidas on juba valimas käidud. Sekka kirjeldati, kuidas kaugemalgi oma kodanikukohustust täitmas käidi.

Siiski kirjutati ka võimalikust rikkumisest ning muidugi ei saa unustada ka juhtumit, mis juba sündides legendiks sai.

Tulemustest. Nende üle imestatakse, arutletakse ning nende tõttu tuntakse kaasa.

Vaatame ka mõningate blogipidajate KOV tulemusi, kes oma blogi vahendusel endale valimisreklaami tegid.

Irja Tähismaa; 7 häält; Virgo Kruve 7 häält; Ago Press 22 häält; Gerd Tarand 167 häält; Tiia Tiik 52 häält.

Kokkuvõtteks võiks teha järelduse, et seks ja blogi ei ole kõige tõhusamad abivahendid valituks tulemisel.

Lähenevad kohalikud valimised

Jah, kandideerin minagi. Sel korral juba tean rohkem, oskan ja suudan enam. Olen osalenud erinevates aruteludes ligi aasta jagu. Ettevalmistusigi olen alustanud ja täna külastasin Riigikogu. Põhjuseks ikka valimiste eelsel ajal läbi viidud meedia teemaline koolitus. Eks ikka selleks, et kuulda targematelt ja panna midagi kõrva taha. Võrrelda, arutleda ja tutvuda nendega, kes veelgi uuemad inimesed erkonnas. Koolitajateks olid meie erakonna liikmed Carol Ojasoo ja Indrek Saar. Jah meedia on väärt relv, millel omad positiivsed ja ka negatiivsed küljed. Kui raha vähe, siis on palju uusi innovaatilisi lahendusi, mida edukalt ära kasutatakse.

Kasulik oli veel seegi, et avastasime, et üllatavalt palju(6!) oli meid mustamäelasi koos. Tegime siis pärast ühed kiired "mõttetalgud" omavahel ära. Kui algselt oli meie nägemus, et tahame blogi oma mustamäe kohalike omavalitsuse valimiste kohta, siis nüüd tegi üllatava! pakkumise Gerd Tarand ja lubas oma meediakanalit meiegagi jagada. Eks näis, mis sellest kujuneb. Õnneks on tal palju lugejaid ja seegi on hea mõte. Noored ikka mõtlevad kiiremini, neil on rohkem vaba aega, püsivust ja huvi Internetis istuda.

Gerd Tarandi blogi on siin: http://www.gerdtarand.eu/

Eksperiment: 16aastane koolipoiss koputab Savisaare südametunnistusele?

Mida arvata? Kulunud võte, sest alles seda ratastoolis liikumise värki tegi Kanal2 reporter Üllar Luup. Arvan, et liikumispuuetega inimestele pööratakse tähelepanu, kuid muutused on visad tulema ja ka ratastoolis inimesed peaksid ise olema aktiivsemad, sest ainult nemad oskavad neid nüansse märgata, mis tavainimesele silma ei torka.

Nüüd võiks juba uute algatustena midagi aktuaalsemat välja mõelda. Eks teavad paljudki, et ratastoolis liikujal on probleeme, kuid üllatav oli see, et puhkuste ajal see uudis nii palju kommentaare välja teenis. Nüüd oleks võinud seda asja vaadata kõrvaltvaataja või pealtnägija rollis. Kui ikka tegelikkuses ratastoolis liikuvale aktiivsele inimesele abi pakkudes temaga koos mööda linna käia, siis leiab paljudki huvitavat. Probleemid on ja jäävad. Olgu see siis turvalisus liikluses - nt tänavatel liiklemine ja kõnniteede äärekivide tõttu ületamatud katsumused, mida kõrvalseisja targa abiga ületada anna. Nt äärekivid Endla tn-lt Tehnika ristmikul Kristiine Keskuse poole liikumisel ja teede sulgemistel,sest üks üles kaevatud tänav või kõnnitee sunnib liikumispuudega inimest kalkuleerima ringi minemise võimalusi. Kui teed-tänavad tuntud ja tuttavad, siis saab hakkama. Probleemiks on ka ühistransport, mis masu ajal aina hõredamaks muutub ja see tõttu raskusi kaasa toob, sest madalapõhjalised bussid, trollid ka harvem ringi sõidavad (nt nr 61 buss, mis sõidab nädalavahetustel vaid 1-2 korda tunni aja sees).

Raskusi on ametiasutustes, tänavatel pankaautomaatidest raha välja võtmisel (nt Kaubamaja ees), poodides kaardiga maksmisel, sest aparaat, kuhu pin kood sisestada pole nähtaval ja ka selle toimingu tegemisel on vajalik kkassapidaja või kaasinimese abi. Nii või jätkata lõpmatuseni, sest arsti juurde, jalgpalli vaatama, kinno, muuseumidesse või kooli on raske pääseda. Eks jään minagi huviga seda eksperimenti jälgima.

Artikel siis Õhtulehest järgmine:
16aastane koolipoiss koputab Savisaare südametunnistusele?
Mida arvad sina? Kas Eestis on liiga vähe mõeldud liikumispuuetega inimestele?Mari-Leen Albers, 21.07.2009 16:59

Daniel tahab linnapead üle Eesti mõtlema panna: kas liikumispuuetega inimeste võimalused on piisavad? (Erakogu)16aastane Tallinna koolipoiss on võtnud nõuks viia läbi nädalane eksperiment, kus liigub ringi ratastoolis, arvates, et nii pealinnas kui mujal Eestis pööratakse liikumispuuetega inimestele liiga vähe tähelepanu.

"Iseenesest tekis mõte sõites bussiga, kus oli küll invaliidi väljumiseks mõeldud nupp, aga kaldteed, millest ma kuulnud olen, ei olnud mitte kusagil näha," kirjutab eksperimendialdis Daniel oma blogis (loe siit!).

Noormees laenutab endale nädalaks ratastooli ning hakkab läbi viima eksperimenti elu ratastoolis.

"Ma usun, et inimesed, keda on tabanud liikumispuue - ühel või teisel põhjusel - peaksid olema ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Me peaksime neid väärtustama, nagu me väärtustame iseennast. Me peaksime nendega arvestama, nagu me arvestame endiga. Me peaksime aitama, nagu me tahaksime, et tehtaks meiega," kirjutab maailmaparandajast nooruk oma vastavatud blogis.

"Ma istun nädalaks ajaks ratastooli ja käitun nii, nagu teeks seda üks liikumispuudega inimene. Seitsme päeva jooksul kavatsen ma elada oma elu nii tavaliselt, kui see on võimalik - käia oma meelispaikades, veeta aega sõpradega, võibolla rannaski käia. Ainus asi, mis peaks olema muutunud minu jaoks, on fakt, et ma istun ratastoolis," kirjeldab ta eksperimenti, mis algab augusti keskel.

Hispaania unistuste maa....

Igalühel meist on oma unistused ja maad, kuhu igatseme. Minu jaosk on see maa Hispaania. Lõpuks saan tõelist ookeani näha. Augustikuusse on planeeritud kallis lennureis, kuhu koos pisikese sõpruskonnaga läheme. Praegu üritan infot koguda. Lugesin juba läbi raamata "Minu Hispaania". Täna märkasin blogilehte lugedes reisimise alt huvitava artikli ja blogilehe, millel nimeks vabatahtlikuna Hispaanias.

Soovitan teilegi lugemiseks. Ise põgusalt vaatasin aga lähiajal üritan lugeda.
Artikkel siis järgmine, õigemini blogipostitus:

Mõningaid huvitavaid uudiseid

Vaatasin eile õhtul uudiseid ning mõned asjad jäid silma-kõrva ning panid mõtlema.
Nädalavahetusel toimus Madriidis Ferida de Libros ehk raamatute laat ning siis räägiti, et vähemalt üks kolmest hispaanlasest ei loe raamatuid. See teeb ju siis kokku rahvaarvu arvestades kogunisti 13 miljonit inimest ja natukene peale. Tundub kuidagi väga suur ja müstiline number - mõtle, kümme Eestit ei loe.
Suitsetamine. Hispaanias suitsetab 12 miljonit inimest ning iga aasta sureb ca 50 000 inimest suitsetamisest tulenevatel põhjustel. Võimudele teeb aga muret see, kuidas üha nooremalt suitsetama hakatakse ning kuidas pigem hakkavad tüdrukud varem suitsetama kui poisid. Nimelt alustatakse siin suitsetamist 13-aastaselt ning tüdrukud suitsetavad pea 2 x rohkem kui poisid. Mis toimub? Vaatasin täna siis tänavatel ringi, et kas tõesti on nii, et naised suitsetavad rohkem ning kurvastuseks nii tõesti on. Mulle ei meeldi kohe üldse suitsetavad naised/tüdrukud. Ja nüüd selleks, et seda asja paremaks muuta plaanitakse hakata hullu reklaamkampaaniat tegema, kus suitsupakkidel on väga rõvedad pildid sellest, mida suitsetamine sinuga teeb. Sama reklaamkampaaniat katsetati Mehhikos (või oli see kusagil mujal, aga seal Lõuna-Ameerika kandis) ning seal olevat see päris hästi toiminud.
Autoradarid ning kiiruskaamerad. Hispaaniasse paigaldatud kiiruskaamerad on olnud väga tõhusad. Nad vähendavad pidevalt teedel hukkunute arvu ning muudavad liiklust ohutumaks. Näiteks sellel nädalal hukkus autoõnnetustes 10 inimest vähem kui eelmine aasta. Arvu vähenemist olevat just hea märgata pärast kiiruskaamerate paigutamist, kus inimesed on tunduvalt ettevaatlikumaks muutunud. Samas on sellega üha rohkem populaarsust kogunud autodele paigutatavad antiradarid, millega kaameraid tuvastatakse ning seeläbi neid vältida saab. Ja enamus kallimate autode omanikke, kellele kihutada meeldib, on hakanud neid oma autodele hoogsalt panema. Igaüks saab omale antiradareid soetada interneti teel ning enamasti jääb nende hind 1000 euro juurde.
Sellest tulenevalt on hakatud tegema hulle reide, et saada kätte need inimesed, kes antiradareid kasutavad. Meie politseil on olemas oma radarid antiradarite tuvastamiseks.
Uudistes näitas ka inimesi, kes kinni võeti antiradaritega ning neilt küsiti, et miks nad neid kasutavad. Vastused olid lihtsad: miks mitte. Mõtle, see on esimene kord aasta jooksul, kus ma vahele jään ning trahvi saan. Kogu ülejäänud aasta olen saanud kihutada ning kaameraid vältida. Samas oli ka palju neid, kes hakkasid tagasi ajama, et nemad pole radareid pannud ning et need olid juba siis, kui auto osteti.
Trahv on selle eest 1500 eurot ning 2 punkti lubadelt.

Hispaanias õpetajaks olemine. Hispaanias on õpetajaks olemine väga nõutud ning prestiižne värk. Õpetajad saavad siin keskmiselt palka 1500 eurot kuus. Samas oleneb palgasuurus ka kõvasti sellest, kus õpetatakse. Instituudis õpetajad saavad ca 2000-2500 eurot palka ning kusagil veel kõrgemal veel rohkem. Lisaks on neil pikad puhkused nagu suvel 2,5 kuud, Semana Santa, jõulud jne. Miks Eesti õpetajad siis nii alamakstud on?

Lumine laupäev

Täna ärkasin vara...
Täpsemalt kell 4.40. Eile ilmateadet kuulates oli uudistes, et lumi tuleb, tuligi, kuigi nüüd on ta juba ära sulanud. Vaid köögiakna all on veel märgata.
Siis veel lund maas ei olnud aga tänavad olid pimedad. Uskumatu mis ajal me ikka pealinnas elame. Tallinna Linnavalitsus reklaamib ennast kui Eesti riigi pealinna.
Ja mis turvalisusest siin rääkida, kui tänavad on kottpimedad ja tänavasilte ja majanumbreid peab taskulambiga otsima. Ega muidu ei usu, kui näinud pole. Hommikul on küll liklus Mustamäel hõre, kuid masendav on see pimendamine. Meil on Tammsaare teel korteriühistu, kus kõike tehakse nii nagu peab, st seadus ette näeb. Telliti siis majaotsa seinale lisa valgustus tänavavalgustuslambi näol, et maja nr ja naabrivalve silt näha oleks. Nüüd pimendamise ajal valitseb seal pool maja otsas pimedus. Õnneks on trepikodade uste ees lambid, mis võimaldavad võtit lukuauku ilma kobamata pista.

Nüüd siis varajase ärkamise põhjustest. Mõni meist võitis 2-nädalase preemiareisi Saksamaale. Elame Euroopa Liidus ja vähemalt reisimise suhtes on sellel tõelised plussid. Kui nüüd täpsem olla, siis tegu on itimeeste koolipraktikaga Münheni linnakeses. Sinna viib lennuk ja kui lennukogemust pole, siis ikka ajab see reisiärevus une pealt ja kui teine kõrval keerutab ja unetusega võitleb, siis ei saa isegi päris hästi magada. Arko lendas soojale ja vihmasele maale nagu teatas mulle tagasisaadetud SMS. Lisaks esmamuljetest, et kõrvad lukus ja vihmane...

Leppisime kokku, et vahetame muljeid blogides. See juu nüüdse aja populaaresim vaba ajakirjandus, millest saavad osa ka sõbrad ja tuttavad. Kaua sa ikka ühtedest ja samadest kirjadest copy-paste viitsid teha. Kindlast jäävad mingid asjad ka inimese enda teada ja neid päevikutesse ei postitata. Aga arvan, et paljudel on huvitav kuulata, kuidas meie lennujaamades käib korraga 3 ratastoolis inimese teenindamine ja loodan, et kõik sujub planeeritult. Vedisin siis Arko reisikoti bussi ja soovisin head reisi! Tühi on tuba, kui inimene on ära... Nüüd siis jääb ainult üle oodata, tagasitulekut, muljeid, msni, smsse, blogimist.

Ise kobisin tuppa sooja teki alla ja põõnasin kaua, häbenemata ja siis lugesin voodis raamatut ja ajasin ennast kohvi keetma alles peale 11. Omlett tuli singi ja sibulaga hea ja oma tehtud hiinakapsasalat majoneesiga maitses hästi.

Tere kaasmaalased!

Aga nüüd läheb lahti üks suur kribamine...
Olen siia rate.ee päevikusse piisavalt kaua oma tähelepanekuid, arvamusi ja kogemusi lisanud. Nüüd jõudsin järeldusele, et peaks ikka isiklikule blogile üle minema. Mõeldud tehtud. Kus abi tarvis, seal sõbrad olemas. Tuli minu isiklik IT-mees ja tegigi mulle blogi, algselt küll pihku itsitades piuks100-nimelise, kuid minu palumise peale sai sellest ikka see õige ja isiklik:
http://tiiatiik.blogspot.com/

Eks ma siis harjutan ja õpin ja kes tahab võib siit uusi kirjutisi leida.
Kui tahate abiks olla, siis kõik ettepanekud ja õpetussõnad, kiidulaulud on oodatud.
Õnne ja rõõmu ja peale hakkamist!