Urmo Kübar: Mida me õppisime valimistest?

Mõtlema panev artikkel, mis väärib lugemist.

EMSLi juhataja Urmo Kübar kirjutab Postimehes tänavustele valimistele tagasi vaadates, et märgatavalt tugevnes kodanike jõud, samas kui erakonnad näivad liikuvat Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks muutumise suunas.

Võrreldes tänavusi valimisi varasematega, on kõige suurema sammu edasi astunud meie kodanikud, valijad. Palju on räägitud, et nii europarlamendi kui ka kohalikel valimistel osalemise aktiivsus ületas oluliselt eelmisi kordi, ka kandidaate oli mõlemal rohkem kui kunagi varem. Ent oluliselt aktiivsemad olid ka kodanikuühendused, kes tõid kampaaniasse tugevalt oma pädevusi.

Lisaks EMSLi eest veetud vabaühenduste manifestile ja heale valimistavale korraldas Eesti Väitlusselts populaarseid netidebatte poliitikutega, kriitilise mõtlemise koolitusi valijatele ja analüüsis valimislubaduste argumenteeritust, viimast tegi ka poliitikauuringute keskus Praxis.

Noorteühendused viisid koolides läbi varivalimisi, Korruptsioonivaba Eesti valmistas ette valimiste vaatlejaid, e-Riigi Akadeemia hoidis silma peal e-hääletuse hea tava järgimisel ja netikampaaniatel, oma algatustega tulid välja veel mitmed valdkondlikud ja kohalikud ühendused.

Kõik need on märgid pärast laulvale revolutsioonile järgnenud madalseisu 2006. aasta presidendivalimistega taas alguse saanud Eesti kodanikuühiskonna poliitilise eneseteadlikkuse kasvust.

Ühiskonnas toimuva vastu tuntakse jälle huvi ja seda osatakse rakendada eri viisidel: ise kandideerides, hääletades ning üha professionaalsemalt kodanikuühendustes ja kogukondades tegutsedes.

Mis parteidesse puutub, siis olid tänavused valimised üsna tavalised, ei paremad ega halvemad varasemast. Kurb trend on, et aasta-aastalt kõneldakse kampaaniates aina vähem ideedest, suunates energia pigem imidžite loomisele ja vastandumisele, mis muudavad valimisi rohkem kellegi vastu kui poolt hääletamiseks.

Kodanikuühenduste professionaliseerumise kõrval on parteid muutumas Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks - neist tuleb üha vähem arenguideid ja nendega seob end üha vähem tegusaid-arukaid inimesi, mis omakorda soodustab mandumist.

Mitme varasema aastaga võrreldes oli kampaaniaid vähem näha, aga selle põhjuseks oli pigem masust tingitud rahanappus (mida parteid pidid tänavu kahe kampaania vahel jagama) kui arusaam, et reklaamiga uputamise asemel oleks parem keskenduda sisukamale suhtlusele.

Küll aga leidis tõestust, et osalusaktiivsust ei tingi reklaamide rohkus, nagu püüavad väita mõned poliitikud, kellele on vastumeelsed jutud valimiskulutuste piiramisest.

Omavahel on aga seotud kampaaniate maksumus ja nende sisukus ning seda pöördvõrdeliselt - kõige kallimad reklaamiviisid kipuvad olema ka kõige sisutühjemad (plakatid, klipid).

Kampaaniate maksumuse piiramine sunniks keskenduma rahaliselt vähem kulukatele, ent sisukamatele tegevustele - debatid, võrgustikud, otsesuhtlemine valijatega.

Seni on astutud poolik samm, keelates aktiivsel kampaaniaperioodil väliplakatid, ent õigem oleks ühe kanali keelamise asemel läheneda reklaamidele tervikuna ja piirata näiteks kampaania kogumaksumust, reklaamide esitamise aega, mahtu või kohta.

See aitaks luua ka võrdsemaid võimalusi kandidaatidele ning vähendaks raha olulisust poliitilise võimu juurde pääsemisel.

Selmet kõnelda niisuguse sammu puhul sõnavabaduse ahistamisest, võiksid parteid siinkohal uurida ka valijate soove ja ootuseid kampaaniatele.

Kampaaniate mahu piiramise oht on teadagi see, et kesise poliitilise kultuuri tingimustes otsivad parteid JOKK-lahendusi reeglitest kõrvalehiilimiseks. Viimane kurb näide oli valimisnädalal tänavatele ilmunud roheliste liidritega plakatid.

Liiati on hulk eetika ja sisukusega seotud probleeme sellised, mida seadustega ei saagi tõhusalt reguleerida.

Hea valimistava enim levinud rikkumiseks on avaliku võimu väärtarvitused - oma positsiooni kasutades inimeste mõjutamine oma nimekirjas kandideerima või siis teises mitte kandideerima; kampaania tegemine avaliku võimu eelarve kaudu (Tallinna abipakett, linnaosavanemate piltidega «apoliitilised» plakatid); linna- ja vallalehtede kasutamine kampaanias jms.

See on maksumaksja raha eest temaga kõige alatum käitumine, sest heausksel valijal on raske seda läbi näha või kontrollida.

Seetõttu on seadustega reguleerimisest palju olulisem n-ö pehme regulatsioon (head tavad) ja valijate harimine, mida teevad meedia, kodanikuühendused ja koolid.

Tekitades selliste rikkumiste ümber avalikku debatti, tasakaalustatakse neid ja antakse valijale võimalus langetada kaalutletum otsus.

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/?id=187222

Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats

Saage tuttavaks. Meie tõenäoline uus Mustamäe pealik. Ise olen temaga natuke tuttav, viisakas ja haritud noormees. Rohkemat ei oska öelda, et Kristiine linnaosa kortermaja elanikud teda tema tegude pärast kiidavad. Kohtume temaga homme SDE Mustamäe ja Nõmme piirkonna juhatuse koosolekul. Sinna lähen minagi. Esmaspäeval siis koguneb Mustamäe Halduskogu. Töine aeg on käes.

Tänases Eesti Päevalehes siis selline sõnavõtt temalt:

Lauri Laats: Mustamäe elukeskkonna paremaks muutmisel on tööpõld lai
http://www.epl.ee/artikkel/482762

Tõenäoliselt Mustamäe uueks vanemaks saava sotsiaaldemokraadi Lauri Laatsi sõnul vajab linnaosa töökorraldus pisut muutmist.

Praegu kinnisvarahaldusega tegeleva firma OÜ Olemar juhatajana ametis olev Lauri Laats rääkis Päevaleht Online’ile, et esimese asjana tuleb tal ennast põhjalikult kurssi viia linnaosas toimuvaga. "Olen tutvunud linnaosa arengukavaga ja leidnud seal palju positiivset ning vajalikku," rääkis Laats.

Samas on Laatsil ka uusi mõtteid ning samuti ettepanekuid linnaosa töökorralduse muutmiseks. "Peamiseks pean linnaosa juhtimise lähendamist linnakodanikele st. rohkem avatust, kõikide elanikkonna kihtide soovide arvestamist ja rohkem inimlikku tähelepanu," tõdes ta.

"Mustamäel on palju tehtud, kuid elukeskonna paremaks muutmisel on tööpõld veel lai," sõnas Laats. Olulisteks probleemideks linnaosas on tema sõnul parkimine, halvasti korrastatud rohealad, tihti ebaotstarbekalt väljaehitatud infrastruktuur ja veel palju muudki.

Laats rõhutas, et praegusel hetkel pole ta siiski veel ametisse kinnitatud ning kuni linnavalitsus selle otsuse viimaks vastu võtab, on ta siiski vaid SDE Tallinna piirkonna juhatuse valitud Mustamäe linnaosa vanema kandidaat.

"Kõigepealt tuleb oma plaanidest rääkida Mustamäe linnaosa halduskoguga ning seejärel esitab halduskogu oma arvamuse Tallinna linnavalitsusele, kes siis kinnitab linnaosa vanema ametisse või mitte," selgitas Laats.

"SDE Tallinna piirkonna juhatusel oli mitu kandidaati ning kuna piirkonna juhatuses olid meil selleteemalised arutelud juba toimunud, siis väga suure üllatusena minu esitamine linnaosa vanema kandidaadiks mulle ei tulnud," märkis ta.

Mina ja halduskogusse

Jess, jess, jess! On need vast head uudised ja kui sain KOV valimistel 18.oktoobril 52 häält, siis lootsin ja hoidsin pöialt, sest tahan väga saada oma linnaosa, Mustamäe halduskogusse. Vaikselt ootasin ja küsisin meie sotside listi kaudu järele, et millal need kohtade saajad avalikustatakse. Jaak Juske lubas, et lähipäevil ja siin see on.
Hurraa.

Nüüd on vaja teha tööd ja asja uurima hakkata, kuigi jah mustamäelasena olen eluga suhteliselt hästi kursis. Probleemide ja kitsaskohtadega samuti.

Kokku on sotse kaheksas halduskogus kokku 20.
Õnnesoovid kõigile värsketele halduskogu liikmetele!

Haabersti
Katrin Saks
Lembit Kolk

Kesklinn
Jüri Pihl
Maimu Berg
Enn Vetemaa
Reet Laja

Kristiine
Maris Sild

Lasnamäe
Katrin Lugina
Imbi Masing
Hermo Kuusk
Svetlana Adamson

Mustamäe
Gerd Tarand
Tiia Tiik

Nõmme
Mart Meri
Jaak Kangilaski

Pirita
Barbi Pilvre
Arvo Uukkivi
Meelis Virkebau

Põhja-Tallinn
Jaak Juske
Lisette Kampus

Õnne ja jõudu meile kõigile!

Võimalik uus linnavalitsus

Täna siis selgub uus võimuvahetus Tallinnas. Samas ka suures osas vana. Eesti Päevalehe artikkel pakub v'lja selised valikud. Eks n'is, sest õhtu on hommikust targem.

Tõenäoliselt lepivad täna kella 16st nii valitsemisleppe teksti kui ka poliitiliste ametikohtade üle aru pidama hakkavad sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased kokku selles, et sotsid saavad endale volikogu esimehe koha, ühe abilinnapea koha ning ühe linnaosavanema koha. Mõlemad erakonnad on seni varjanud kiivalt oma soove ametikohtade jaotumise ning võimalike kandidaatide osas, kuid poliitkuluaarides peetakse üsna kindlaks, et volikogu esimehe koht läheb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhile Jüri Pihlile, abilinnapeaks tõuseb Andres Anvelt ning linnaosavanema koha saab Katrin Saks.

Võimalik uus linnavalitsus

Linnapea Edgar Savisaar
Valdkonnad: üldjuhtimine, korrakaitse, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, linna esindamine vabariigis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega.
Struktuuriüksused: Linnakantselei, Linnaarhiiv, Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.

Abilinnapea Taavi Aas
Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehitusjärelevalve, linnavolikogu poolt vastu võetud eeskirjade täitmise järelevalve.
Struktuuriüksused: Linnaplaneerimise Amet, Munitsipaalpolitsei Amet.

Abilinnapea Deniss Boroditš
Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine, riigikaitse, kriisireguleerimine.
Struktuuriüksused: Keskkonnaamet, Kommunaalamet.

Abilinnapea Tiit Terik
Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine.
Struktuuriüksused: Haridusamet, Kultuuriväärtuste Amet, Spordi- ja Noorsooamet.

Abilinnapea Merike Martinson
Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus.
Struktuuriüksused: Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Abilinnapea Andres Anvelt
Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega.
Struktuuriüksused: Ettevõtlusamet, Transpordiamet.

Abilinnapea Toomas Vitsut.
Valdkonnad: linnavara, omandi- ja maareform, elamumajandus.
Struktuuriüksused: Linnavaraamet

Valimised on läbi ja ka minu nimi on Delfi artiklisse saanud. Eks ta on, et see blogimine sai alguse kevadel ja olen sinna püüdnud kirjutada elust, tegemistest ja oma arvamustest. Olen ma tavaline sotsiaaltöötaja, pereinimene ja 2 poja ema. Mulle on tähtis elada ausalt ja olla aktiivne linnaelus ja selle paremaks muutmisel kodanikele. Muidugi osalesin minagi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammi kokkupanemise aruteludes, kampaaniat sai ka tehtud ja postkastidesse flaiereid, ajalehti postitatud. Ninni nänni õhupallide näol jagus minunigi. Ilm ei soosinud eriti meie tegemisi, kuid eelmistel KOV valimistel sain 25, seekord juba 52 häält. Ühelt poolt vaadates tundub seda vähe aga kui tegelikkuses mõelda oma silme ette see enam kui poolsada inimest, siis ei urise ja olen rahul. Teen oma tööd, tegemisi edasi. Samuti osalen edaspidi poliitikas ja hoian ennast ja teidgi linna asjadega kursis.
Tänud neile inimestele, kes mind valimas käisid. Ja sotsid osutusid üle Eesti siiski võitjateks, sest palju rohkem hääli saime, võõreldes 4 aasta taguse valimistega.

Delfi artikkel siis selline:

Seksi ja blogimisega volikokku ei pääse

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26364665&l=fpOpinion

Seekordses blogikokkuvõttes vaataks, kuidas läks neil blogipidajatel, kes pidasid blogi valimispropaganda vahendina ja milliseid mõtteid kirjutasid blogipidajad enne valimisi, valimiste ajal ja nende järel. Mida lähemale valimistele jõuti, seda rohkem pärle ja pori hakkas leiduma ja lendama.

Blogides naerdi ja diskuteeriti muu hulgas valimisprogrammi sõnastuse üle, kus pöörati tähelepanu tütarlaste esteetilisele ja kõlbelisele kasvatusele ning poiste karsklusele. (Kokkuvõttes sai blogijutus nimetatud valija valimistel 47 häält).

Valiti Eesti seksikamat naispoliitikut (mainitu sai valimistel ühe hääle) ja imestati aktuaalse porno üle. Kas selline tähelepanu tõi ka soovitud valimitulemuse? Kokkuvõttes koguni üheksa häält! Iga valimise juurde käib ka ennustamine ja kriitika. Paar näidet.

Selles kirjutises vihjati sissekirjutustega manipuleerimisele ja siinses kritiseeritakse eelmiste valimiste andmete kustutamist.

Nüüd aga valimite päevast.

Enamus blogijatest kirjutas sellest, kas ja kuidas on juba valimas käidud. Sekka kirjeldati, kuidas kaugemalgi oma kodanikukohustust täitmas käidi.

Siiski kirjutati ka võimalikust rikkumisest ning muidugi ei saa unustada ka juhtumit, mis juba sündides legendiks sai.

Tulemustest. Nende üle imestatakse, arutletakse ning nende tõttu tuntakse kaasa.

Vaatame ka mõningate blogipidajate KOV tulemusi, kes oma blogi vahendusel endale valimisreklaami tegid.

Irja Tähismaa; 7 häält; Virgo Kruve 7 häält; Ago Press 22 häält; Gerd Tarand 167 häält; Tiia Tiik 52 häält.

Kokkuvõtteks võiks teha järelduse, et seks ja blogi ei ole kõige tõhusamad abivahendid valituks tulemisel.

18.oktoobril selguvad valimistulemused

Täna on siis see päev, kui saame teada uued volikogu tulemused. Veel eilseni sai kampaaniat teha ja see pikk ja pingeline aeg saab mööda. Eks hoiame pöialt, et rahvas teed oma valiku, targa valiku. Aga jah, mindki paneb muigama asjaolu, et Heimar Lenk karjub appi, sest ei jõua valijatega kohtumisel selgitustööd teha, et mika ikka Lõuna-Eestis Savisaart valida ei saa. Ka enamus valimisreklaame on pealinna kesksed ja nii polegi siin midagi imestada kui Keskerakond reklaamib, et annab pensnionäridele 2 tuhandet kroonigi. Oleks siis veel, et lubatakse tervele Eestile aga nii kartuli- kui küttepuudeabi on Tallinna omadele.

Ja meilgi Jõgevamaal viibides tuli vastata küsimustele, et kas kartulid käes, et oi ei. Me oleme need rikkad, kelledele seda abi ei antagi. Nii võibki jääda mulje, et hr Savisaar kõigile annab ja ise kõik ära teeb. Sellest ei räägita, et tegelikkuses on Tallinnas palju ametnikke ja tavainimestest töötegijaid, kes igapäevaselt oma tööga vajalikud on. Aga neist räägitakse harva. Oole juu neil valimistega miskit pistmist, seda juhul kui na ei kandideeri. Ootame siis õhtut ja tulemusi, peame pidu ja loeme hääli.

Selleks sai kohe esimesel eelhääletuse päeval e-valimistel osaletud. Tänagi tegelesime noore inimese kasvatustööga stiilis kõik kindlasti valima. Vedasime autoga ühe noore sugulase esmalt kodukoha valimisjaoskonda ja siis peale valimist Tallinna. Uskuga või mitte aga kesk Eestis oli lumi maas ja tali käes. Seetõttu sättisimegi suuna kohe Õismäele kummivahetusse ja näe imet, saimegi kohe jaole. Oleme seal varemgi käinud. Korralik ja kiire töö, tublid vene mehed, oskavad tööd ja teevad ka ratastoolis mehele allahindlust. Tänane päev on korda läinud ja loodame, et õhtulgi positiivsel lainel püsime. Jaak Juskel saabunud meilgi hinas Tallinnas kõrget valimisaktiivsus, mis on täiesti hea. Kes pole veel valimas käinud, see jõuab veel. Aega on kuni kella 20ni. Siis hine valimispidu.

Renoveeritud aga liikumispuudega inimestele ligipääsmatu spordihoone Koplis

Taaskord käis linnapea Edgar Savisaar avamas enne valimisi renoveeritut spordihoonet Koplis. Olime meiegi kohal, sest ehitusmääruse alusel kuuluvad renoveeritud ja uued ehitised ligipääsetavaks muutmisele ka liikumispuuetega inimestele.

Käisime meiegi seal kohal aga seal on jäätud tegemata kõik see, mis on vajalik liikumispuudega inimesele ligipääsemiseks. Ei parkimiskohti, kohe majja sisenemisel on takistuseks 2 astet, puuduvad invawc-d ja riietusruumi ees on kõrge läveserv. Rääkimata veel treeningsaalidest, mis asuvad 2. korrusel, lasketiirust ja spordisaalist, mis asuvad keldris ja teel sinnani on 15 astet ja lisaks 6 astmeline trepp.

Kurb, et tänatakse ehitajaid, kes selliseid hooneid renoveerivad ja selliseid projekte lubatakse ellu viia ja avada.

Pilte vast avatud majast näeb siit.
http://picasaweb.google.com/arko.vool/UusMalevaSpordihooneAvamine14102009?feat=email#

Fotode autor Tiia Tiik. Kommenteerida oskab hästi kohalviibinud ratastoolikasutajad Arko Vool ja Sven Kõllamets. Arko Vool telefon 580 58063.

Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso koordinaator
Tallinna Invaspordiühingu juhatuse liige
telefon 655 4160
mobiil 52 19 102

Raepress, 14. oktoober 2009
Uus spordikeskus avas Põhja-Tallinnas uksed

Linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Kaia Jäppinen ja Deniss Boroditš ning Põhja-Tallinna vanem Enno Tamm avasid uue ja kaasaegse Põhja Spordihoone (Uus-Maleva 10).

Linnapea Edgar Savisaar tõdes, et tallinlased on muutunud aasta-aastalt sportlikumaks – Tallinna Sügisjooksul oli sel aastal osavõtjaid rekordiliselt 10 500, aga ka teised rahvaspordiüritused on viimastel aastatel jõudsalt populaarsust kogunud. „Tundub, et neli aastat tagasi Tallinna linna poolt algatatud terviseliikumiseprogramm „Tallinn liigub” on linlaste poolt omaks võetud. Rahva teadlikkus tervislikest eluviisidest on seeläbi kasvanud, sportimise tingimused paranenud ja ka meie sportlikke eeskujude saavutused on nakatanud pealinlasi spordipisikuga. Olgu selleks siis kepikõnd, rullitamine, suusatamine, võrkpall või hoopis mõni idamaine võitlusala,“ rääkis linnapea avakõnes. „Kui teistes linnaosades on spordikeskused olemas, siis Põhja-Tallinn oli seni vaeslapse rollis. Nüüd on ka neil see võimalus olemas ja usun, et vastvalminud Põhja Spordihoone aitab kaasa sportlike põhja-tallinlaste arvu kasvule.“

Samas tänas linnapea kõiki, kes kaasa aidanud spordihoone valmimisele ja avaldas lootust, et kõik suured ja väiksed spordisõbrad leiavad tee uude spordikeskusesse.

Vastavatud spordihoones on võimla, judo- ja pallimängusaal, lasketiir, poksi- ja jõusaal. Iga saali juures on olemas eraldi olme- ja riietusruumid. Spordisaal on mõeldud eeskätt Põhja-Tallinna lastele ja noortele, kuid oodatud on loomulikult kõik spordihuvilised. Põhja Spordihoone asub Kopli Ametikooli territooriumil endises võimlahoones, mis oli enne renoveerimist äärmiselt kehvas seisus. Ehitustöödega alustati 2004. aastal, investeeringuid on tehtud ligemale 12 miljoni krooni eest.

Avatud Põhja Spordihoonet haldab Pirita Spordikeskus, viimase kodulehelt saab täpsemat infot ka saalide jms. kohta.

Proovi valimismasinat

Mina proovisin ja olen õigel teel. Tulemus siis selline:

Tuginedes Teie vastustele leidsime kõige suurema kattuvuse nimekirjaga:

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Seisukohad kattuvad 55% ulatuses

Proovi sinagi
http://poliitika.postimees.ee/?r=692

Kandideerin valimistel, sest tahan...

1. Parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele. Kaasajastades transpordivahendeid, muutes sõidugraafikuid ja liine paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.

2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust.

3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu.
Sotsiaaltöötajana tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad.

Tiia Tiik, SDE kandidaat nr 171 Mustamäel.

7. oktoobril kutsusid puuetega inimesed poliitikuid debatt

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldas Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avaliku valimisdebati puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal. Omalt poolt koostasime ettepanekud ja khtusime aprillikuu jooksul suuremate erakondade esindajatega, tutvustamaks puuetega inimeste ootusi olukorra parandamiseks Tallinna linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

Osalesid (pildil vasakult) Aleksander Laane (Erakond Eestimaa Rohelised), Siimu Loogma (Rahvaliit), Merike Martinson (Keskerakond), Hanno Pevkur (Reformierakond), Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), ja Katrin Saks (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Kõlama jäid koostöö vajadus linnavalitsus ja puuetega inimeste koja vahel, parem kaasamine volikogu tasandil, lubadused ja mitmed küsimused puuetega inimestelt, kes loodavad oma probleemidele lahendusi leida. Eks näis mida valimised toovad. Tehtud on nii mõndagi kohalikul kui riigi tasandil, samas on teenuste, eluaseme ja (hoolde) vanadekodude noortekodude vajadus suur, ebapiisavad on teavitamine töötukassa ja pensioniameti vahel. On mida veel ära teha. Loodame ja ootame peale valimisi ka lubatuste täitmist ja elluviimist. Puuetega inimestest ei saa mööda hiilida.

Võimekas linnapea

Küll meil on ikka võimas linnapea, kõike ta avab ja nüüd räägib ka 14 kanalil ning vastab isegi linnakodanikele oma infotelefonil. Kust küll see aeg veel tööga tegemiseks võetakse? Kes teeb, see jõuab. Tegelikkuses tuli välja, et jutt tuleb lindilt ja nii võimekas see Savikas ikka kah pole.

Raepress,8. oktoober 2009.Linnapea vastab infotelefonile

Tallinna linnapea Edgar Savisaar avas infotelefoni 616 4090, kuhu helistades saab teada linnapea arvamust pealinna olulistel teemadel.

Linnapea jagab infot näiteks pensionäride olukorra, linnavara müügi, Tallinna erinevate projektide, abipaketi jt. teemade kohta. Linnapea sõnul soovivad linlased üha sagedamini infot otseallikast ehk linna juhilt. „Ka täna toimuvale online-pressikonverentsile laekunud küsimuste paljusus kinnitab eelöeldut,“ tõdes Savisaar. „Infotelefoni teemade valikul olen tuginenud senikogetule ja linnarahvaga kohtumisel kõige enim küsitud valdkondadele. Tallinn ei ole kunagi soovinud erinevalt Toompeast, võimu ja rahva distantseerumist, vastupidi – just selleks, et linnajuhtimine läbipaistvamaks muuta ja linnapea tegemistel silma peal hoida – avasime kevadel ka linnapea kabinetis veebikaamera.“

Puuetega inimesed kutsuvad poliitikuid avalikule valimisdebatile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab täna kell 15.30 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avaliku valimisdebati puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal.

Debatil osalevad Hanno Pevkur (Reformierakond), Merike Martinson (Keskerakond), Siimu Loogma (Rahvaliit), Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), Aleksander Laane (Erakond Eestimaa Rohelised) ja Maimu Berg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Aprillikuu jooksul kohtus TPIK suuremate erakondade esindajatega, et tutvustada ootusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks Tallinna linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

TPIK eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 20 000 puudega inimest, kellest ligi 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Hetki õpetajate päevast lasteaedades

On jah meil selline hea traditsioon, et õpetajate päeval külastame lasteaedasid.Naistepäeval ka. Seekord, siis sattus mulle millegi pärast praktiliselt venekeelsed lasteaiad - oli see juhus või kellegi teadlik valik. Sellele vaatamata oli lasteaedades soe vastuvõtt ja 5st lasteaia juhatajast 4 oli kohal ja sain ka nendega isiklikult vestelda. Üks juhataja oli just samal ajal saalis õpetajate päeva kontserdil koos Mustamäe Linnaosa vanema hr Kalle Mihkelsoniga.

Vestlesin siis sekretäriga nagu mulle öeldi, kuigi oletan, et tegemist oli juhataja asetäitjaga.

Lühidalt olukorast lasteaedades:

Küsimusele kuidas teil läheb vastasid kõik ühest suust, et hästi. Oldi positiivsed ja nõustuti, et raksel aal kokkuhoidlikumalt, kuid lapsed on hoitud, söödetud ja personal usin ja töökas. Meeleolu oli igatahes hästi positiivne ja paljudes lasteaedades olime sotsiaaldemokraatidena mitmendat korda.

Muredest, mida olin sunnitud välja meelitama:

- remont on kulukas, kuigi tehakse nii omavahenditest (nt igal aastal üks ruum) või on suuremad asfaldteerimistööd ja parkla korda tehtud eelneval aastal;

- vajalik teha torutöid ja õealal vanade puude maha võtmist;

- lasteaedades on rühmad lapsi täis ja vanemad töötuks jäädes lapsi lasteaiast ära ei võta ja lasteaiad võimaldavad paarile perele ka toidutoetust ja lasteaiatasu vabastust;

- ühes lasteaias oid ka lastevanematel ja rentnikel makseraskused;

- praegu on lasteaedades järjekorras lapsi keskmiselt 70 last, sest vanemad saavad kira panna kuni 3 lasteaeia nimekirja;

- kahes kool-lasteaias on lapis keskmiselt koolis 75 ja lasteaia poolel üle saja ja ühes lasteaias läheb kooli osa lasteaia alt välja 2012. aastaks;

- koondatud on töökohti (koristajad, söögitädid) ja sooviti, et palgaraha võiks olla suurem lasteaias on 2 rühma kohta üks söögitädi, kuid üks juhataja ütles, et juba nõukogu ajast on rühmaõpetajad harjunud lastega mtimekülgselt tegelema;

- üks kool-lasteaed oli nii külm, sest kütteperioodiga pidi alustatama tänasest.

Jõudu teile õpetajate päeva puhul kallid lasteaia töötajad!

Kohalikud valimised lähenevad.

Hea mustamäelane.


Minu nimi on Tiia Tiik ja olen sündinud, kasvanud Tallinnas: Viimased 9-aastat elan Mustamäel. Tahan oma teadmiste, kogemuste ja oskustega teha tarku otsuseid vananevas kultuuripealinnas. Aktiivse kodanikuna sekkunud ettepanekutega ühistranspordi, parkimise; hoonete ja tänavate turvalisemaks muutmiseks.

Omandasin kõrghariduse 2007. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminaris. 1999 Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja sotsiaaltöötajana. Kuulun korteriühistu ja erakonna revisjonikomisjoni; naiskogu Kadri, Tallinna Invaspordiühingu juhatusse. Minu hobideks on sport, linetants ja lugemine.

Tallinna Linnavolikokku kandideerides:
1. Tahan parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele, olgu need siis lapsed, noored või eakad. Kaasajastades transpordivahendeid ja muutes sõidugraafikud ja liinid paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.
2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Mustamäe on tihedalt asustatu piirkond ja parkimiskohta vähesus on probleemiks. Oluline on parkimine poodide, koolide, laste- ja meditsiini-asutuste juures. Tõstame turvalisust tänavatel, tagame hoonetesse ligipääsetavuse. Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Pärnus jm. Linnavalitsuse tellimisel turismimarsuute Toompealt Piritani.
3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu. Tegelen linnakodanike nõustamisega, puuetega inimeste teenuste arendamisega ja koostan infoteatmikke. Tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad. Soovin koos teiega elada linnas, kus ka raskel ajal on meile tagatud väärikus: eakate, puudega inimeste ja lastega perede toimetulek.

Kutsun Teid valima! „Aeg on käes!“

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Kandidaat nr 171 Mustamäel, Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas

Tiia Tiik kandidaat nr 171 Tallinnas.

Olen Mustamäe elanik viimased 9 aastat, kuid elupõlise tallinlasena kursis hästi meie pealinna rõõmude, murede ja arengutega. Oleneb millega võrrelda, sest paarikümne aastaga on palju muutunud. Ühistransport on oluliselt parem ja mugavam, kui varem. Samas on autode hulk kasvanud ja tekkinud parkimsprobleemid. Tean, oskan, suudan.

Teed ja tänavad on remondi tõttu suvekuudel osaliselt suletud aga teed on endiselt auklikud ja rööpad ei kao. Turvalisusega ei saa ka päris rahul olla. Paremaks on läinud kaubanduses, sest suurtes ja avarates keskustes on palju ruumi, head tingimused, suur valik.

Rohkem mõistlikke otsuseid, siis saaks meediakulude arvelt muuta elu linnas paremaks, turvalisemaks, avatumaks.

Selle nimel ma kandideeringi kolmandat korda Sotsiaaldemokraatiliku Erakonna nimekirjas numbri nr 171 all Mustamäel. Vaata lisaks siit.

Raskel ajal, elu paremaks!