Rahvatants Kaera-Jaan

Täna, 29.aprillil on rahvusvaheline tantsupäev. Meie armas tantsuõeptaja Kaie Seger tuletas veel peale kella 12 päeval meelde, et kell 13:05 Vikerraadiot tuleb kuulata. Sammud said ju selgeks möödunud aasta Nõmme Kultuurimajas linetantsu jõulupeol, kui Kaie meie need püüdlikult seleks tegi. Seekord siis tegelesin tööaaslaste kaasamisega. Kutsusin neid oma tuppa 4 aga Natasa pani jooksu, häbenes vist, minu hullupöörast ideed. Möödunud suvine tantsupidu tuli kohe meelde. Ja ootan esmaspäeva, et tantsida saaks.

Panin YuTubesse otsingusse kaerajaan, eriti lahe oli see trepitantsuna.
saamud seled ja tantsima. Põrand minu töö juures rappus ja raamatud tantsisid riiulites kaasa. Naljakas oli aga mina, Tiiu ja Marika selle kaerajaani tantsuga hakkama saime. Nalja ja head tuju jagus õhtuni. Huvitav kui mõni klient oleks uksest sisse astunud. Normaalne. Head tantsupäeva!

Uudisteski näidati.Vikerraadio kodulehel oli selline nuppuke: Rohkem kui kaks tuhat Eesti inimest on rahvusvahelise tantsupäeva puhul lubanud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi üleskutsel tantsida kaerajaani. Pärnu rahvatantsuansambel Kajakas korraldas välk-ringreisi linna lasteaedades ja koolides.

Tööpakkumine finantsjuhile

TPIK võtab seoses töömahu suurenemisega tööle
FINANTSJUHI

Tallinna Puuetega Inimeste Koda on aastal 1997 loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22le puuetega inimeste ühendusele Tallinnas. Koja peamised tegevusvaldkonnad on: invapoliitika kujundamine Tallinna tasandil, liikmesorganisatsioonide nõustamine, informatsiooni jagamine, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse haldamine, puuetega inimestele suunatud teenuste pakkumine ja projektide läbiviimine.

Tööülesanded:

• raamatupidamise ja palgaarvestuse korraldamine
• projektide finantsalane aruandlus ja järelvalve
• finants-, maksu-, statistikaaruandluse ja majandusaasta aruande koostamine
• finantsplaneerimine ja -kontroll
• jooksvate küsimuste lahendamine

Nõudmised kandidaadile:

• raamatupidamis- või finantsalane haridus ja varasem töökogemus
• bilansivõimelisus
• ausus, korrektsus, aktiivsus
• arvuti kasutamise oskus (Merit, Excel, Word jne)

Kasuks tuleb:

• eelnev töökogemus mittetulundussektoris
• vene ja inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil

Omalt poolt pakume:

• töötulemustele vastavat töötasu
• arenevat ja töökat kollektiivi

Palume saata oma CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 10. jaanuariks 2010 aadressil: tauno@tallinnakoda.ee

Lisainfo: Tauno Asuja, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 655 4161, 52 56 560
E-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Mis toimub meie töökohtades

Jahmatav uurimus, et meie töötingimused nii kehvad on. Praegu loen just Tiina Saare raamatut "Tee unistuste töökohani" ja seal kirjutas autor pikalt tööõnne üle. On see kahepoolne nii tööandja, st juhi, kui ka töövõtja, töötaja vastastikkuse töökorralduse ja läbisaamise usalduse küsimus. Praegusel ajal on töökaotuse hirm pannud inimesi enam mõtlema töökohal püsimise peale. Kõik on kõigega seoses, kui töötaja tahab hommikul hea meelel tööle tulla, siis on ka kollektiiv positiivsema suhtumisega ja panustatakse ühtselt kollektiivi. Samas uurimusest selgub midagi muud: stressirohke ja täis kiusamist.

Olukord Eesti töökeskkonnas: stressi- ja kiusamisrohke

Tööinspektsioon viis koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, millest järeldub, et Eesti tööelu on stressirohke, levinud on seksuaalne ahistamine ning tihti kohatakse tööl kiusamist.

Nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevate tööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, et juhil ja juhtimisel on mõju tööstressile – näitajad, nagu usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus mõjutavad töötajate stressitaset.

Eestis on seksuaalne ahistamine levinum kui Taanis: ligi 5 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks. Taanis oli vastav näitaja 2,9 protsenti. Peamisteks ahistajateks on kolleegid ja kliendid.

Ligi 10 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3 protsenti. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi. Seevastu on Eestis füüsilist vägivalda töökohal vähem kui Taanis – tulemused näitasid, et vaid 3,7 protsenti Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilise vägivallaga ning 1,4 protsendi vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. (Taanis olid need näitajad vastavalt 7,8 ja 3,9 protsenti).

Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=357675

Puhkuse kasutamisest 2010.aastal

Olen mitmetelt inimestelt kuulnud, et uue töölepinguseaduse alusel peab puhkama ainult kalendriaastal. Nii see ongi. Lisan siia artikli, mis seda asja paremini selgitab. Samas kaovad lisapuhke päevad. Nüüd selgub ka tavalisele töötegijale, et uus töölepinguseadus on rohkem tööandja jaoks ja kehvemas seisus on töötajad. Ja seepärast sotsid vistatigi valitsusest välja, sest meie omad polnud nõus sellise tööandja huvisid kaitsva seadusega.

Uuest aastast muutub puhkuse andmise kord
http://www.epl.ee/artikkel/483854

Kui seni anti töötajale puhkust tööaasta eest, siis uue töölepinguseaduse järgi saab puhkust võtta iga kalendriaasta eest. Kuidas nüüd puhkusepäevi arvutada nii, et iga töötaja saaks kätte selle, mis talle seadusega kuulub, tekitab üksjagu segadust.

Levinud seisukoha järgi on asi väga lihtne – selgitame välja, kui palju on igal töötajal 31. detsembri 2009. aasta seisuga väljateenitud ja -teenimata puhkusepäevi ning lisame need järgmise aasta puhkusele. Või vastupidi: vähendame nende võrra puhkust.

Oletame, et töötaja Ants on kunagi tööle tulnud 2. juulil. Tema viimane tööaasta oli 2. juuli 2008 – 1. juuli 2009 ja selle eest puhkas ta tänavu juulis ettenähtud 28 kalendripäeva kenasti ära. 31. detsembri seisuga on sama inimene välja teeninud puhkust 14 kalendripäeva töö eest, mida ta tegi 2. juulist kuni 31. detsembrini (puhkuseaeg juulis arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka). Seega peaks selgituse kohaselt olema Antsu puhkus tuleval aastal 42 kalendripäeva (14 päeva 2009. aasta eest ja 28 päeva kogu järgmise kalendriaasta eest). Kui töötaja kogu selle puhkuse näiteks 2010. aasta juunis-juulis ära kasutab, on ta saanud sama kalendriaasta eest puhkust avansina ehk laenuna poole aasta eest – juulist detsembrini kokku 14 kalendripäeva.

Oletame edasi, et Ants tuleb puhkuselt tagasi ja mõne nädala pärast ta koondatakse. Sel juhul on tööandjal õigus töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 78 lõike 3 alusel laen ehk avansina saadud puhkuseosa tasu ilma töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada. Töötajale tähendab see, et ta jääb ilma ligikaudu poolest kuutöötasust. Siinjuures tasuks meenutada, et kehtivuse kaotanud palgaseaduse kohaselt ei olnud koondamise korral selline kinnipidamine lubatud, nüüd on see võimalik olenemata töölepingu lõpetamise alusest.

Puhkus võlgu?

Samasugune olukord võib tekkida ka tööandjal, kui töötaja tööleping lõpeb nii, et tal polegi palka, millest saaks puhkusetasu kinni pidada. Tööandja eelis on küll see, et põhimõtteliselt võib tema minna seda töövaidlusorgani kaudu tagasi nõudma, kui töötaja raha tagastamisest vabatahtlikult keeldub. Töötajal pole selles osas midagi vaielda: seadus ütleb, et puhkust saab ainult töötatud aja eest ja tema ei olnud tervet puhkust välja teeninud. Ehk siis jäi ta võlgu.

Uue korraga kaasnevatest selgitusest loeme välja, et järgmisel kalendriaastal ja edaspidigi sunnitakse igal aastal tööandjat andma ja töötajat võtma puhkust avansina ehk laenuna. Ometigi antakse laenu ikka ühe poole soovil ja teise nõusolekul. Töötaja ning tööandja peaksid enne sellist tehingut omavahel kokku leppima. Kui kokkulepe on olemas, pole kõnealuse seisukohaga probleemi. Kui aga töötaja ei soovi sellist avanssi võtta, ei tohiks keegi talle seda peale suruda. Või kui tööandja siiski ühepoolselt soovib just niimoodi puhkust anda, tuleks tal töölepingu lõppemisel loobuda seaduslikust võimalusest avansina antud puhkuseosa palgast kinni pidada. Selline kokkulepe tuleks töölepingusse kirja panna.

Sundpuhkust vältides

Et sellist nn sundpuhkuse andmist ja võtmist vältida, oleks eeltoodud näite puhul töötajal mõistlikum puhata järgmisel aastal 28 kalendripäeva. Sellest on 2009. aastal teenitud 14 päeva ja 2010. aasta esimesel poolel teenitud 14 päeva. Nii oleks täidetud ka töölepinguseaduse nõue anda põhipuhkust töötatud aja eest ning ka sama sätte lõige number kolm, mille järgi on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus põhipuhkust saada täies ulatuses. See on üldjuhul 28 kalendri-päeva ja Ants saab seda töötatud aja eest 2009. ja osaliselt 2010. kalendriaasta eest.

Lisapuhkused kaovad

Uue TLS-i järgi:

•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kalendripäeva, haridustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.

•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

•• Lisapuhkusi enam pole (allmaa-, tervist kahjustava töö tegijatele jne).

•• Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul.

•• Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada I kvartali jooksul. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad puhkused.

•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).

Allikas: uus TLS, § 54—71

Mina ja halduskogusse

Jess, jess, jess! On need vast head uudised ja kui sain KOV valimistel 18.oktoobril 52 häält, siis lootsin ja hoidsin pöialt, sest tahan väga saada oma linnaosa, Mustamäe halduskogusse. Vaikselt ootasin ja küsisin meie sotside listi kaudu järele, et millal need kohtade saajad avalikustatakse. Jaak Juske lubas, et lähipäevil ja siin see on.
Hurraa.

Nüüd on vaja teha tööd ja asja uurima hakkata, kuigi jah mustamäelasena olen eluga suhteliselt hästi kursis. Probleemide ja kitsaskohtadega samuti.

Kokku on sotse kaheksas halduskogus kokku 20.
Õnnesoovid kõigile värsketele halduskogu liikmetele!

Haabersti
Katrin Saks
Lembit Kolk

Kesklinn
Jüri Pihl
Maimu Berg
Enn Vetemaa
Reet Laja

Kristiine
Maris Sild

Lasnamäe
Katrin Lugina
Imbi Masing
Hermo Kuusk
Svetlana Adamson

Mustamäe
Gerd Tarand
Tiia Tiik

Nõmme
Mart Meri
Jaak Kangilaski

Pirita
Barbi Pilvre
Arvo Uukkivi
Meelis Virkebau

Põhja-Tallinn
Jaak Juske
Lisette Kampus

Õnne ja jõudu meile kõigile!

Kui tööandja võtab tööle puudega inimese.

Lp tööandja,

Rõõm kuulda, et võtate tööle inimese, kes on motiveeritud tööd tegema.
Selleks, et puudega inimene saaks töötamisel pikemat puhkust või sotsiaalmaksusoodustust on oluline, et temaga sõlmitakse tööleping.
Kusjuures pole oluline kas ta töötab täistööajaga, osalise tööajaga või kodus jmt.

Lihtsamaks asjaajamiseks soovitan küsida töötajalt töövõimetuspensioni määramise otsust. Tehke sellest koopia ja seal on kehtiv aeg, mille möödumisel saab töötaja uue töövõimekaotuse määramise otsuse esitada. Nii on raamatupidajal kindlam toimetada. Oluline on see, et töövõimekaotuse % (40-100%) ja puude raskusasme suurus ei piira inimese tööle võtmist ja töötamist.
Head infot leiab meie Tallinna Puuetega Inimeste Koja kodulehelt:
http://www.tallinnakoda.ee/index.php?1,92

1) Põhipuhkus puudega inimesele - alus Töölepingu seadus par. 57.
Lisapuhkepäevad hüvitab pensioniamet (Lembitu 12; 15092 Tallinn)
Lisan taotluse vormi.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198023&id=13191236

2) Sotsiaalmaksu maksab Maksuametile tööandja vähem sotsiaalmaksu 1437 krooni kuus,
võttes arvesse miinimumpalga suuruse 4350 krooni x 33%. Selleks peab tööandja esitame pensioniametisse ormi ESD järgneva kuu 2.kuupäevaks. Pensioniamet kannab raha üle otse Maksuametile.

3) lisan veel täiendavad toetuse ja soodustused.
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Seadusandlus%2FToetused%2C+teenused%2C+soodustused


Lugupidamisega


Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
raamatupidaja
telefon 655 4160,
mobiil 52 19 102
e-mail tiia@tallinnakoda.ee

Puhkamisest, projektidest ja unistustest

Neljaski puhkusenädal on otsa saanud ja sai sel reedel isegi tööd tehtud. Käisin arveid maksmas ja aruannet tegemas. Lõin ikka kõik numbrid juulikuu kohta kokku ja saatsin meiliga linnaosadele ja siis ka aruande kirja teel ka rahastajale. Nüüd siis ootame, millal puhkuse rahad tagasi saame.

Jama on selle mittetulundusühingute teenuste ja raamatupidamisega. Raha maksame ette, siis teeme arve ja siis ootame kunas tagasi saame. Nii kuust kuusse, aastast aastasse. Projektide puhul sõltub muidugi rahastajatest, mõnikord saame osa raha ette, siis on millega projekte vedada, tavaliselt saame raha hiljem. On juhtunud eelmisel suvel, et tegime linetantsu ratastoolis tantsu projekti nimetusega "Tantsud ratastel" ära mais-juunis aga raha saabus alles septembris. Keeruline aga inimesed harjuvad ka igasuguste asjadega ja on kannatlikud. Suurim rõõm on ikka see kui peale pikka ootamist see psotiiivne rahastamise otsus tuleb. Õnneks ikka tuleb ka. Sel aastal küll tuli teade ka rahade kärpimise osas aga sellega saime ka hakkama. Mis teha rasked ajad, hea, et üldfse rahasid liigub ja on millest projekte teha. Hea näide on meil Tallinna kojas ESF ja EPI Fondi rahastusega arvutikoolituse projekt, samuti Vanalinna päevade ratastoolisõidu projekt. Nüüd ootame juba sügisbowlingu projekti rahastamise otsust. Loodame, et ikka saame raha ja jälle inimestele tegevust pakkuda.

Omal perel nii palju tegemist, et isegi puhkuse ajal vaja tööd teha, puhata ja lastega koos olla. Tavaliselt olen suvel nendega vähem koos ja sügisest kevzadeni rohkem. Eks me kõik vajame puhkust. Ja nüüd asjast. Kohver on mul juba pakitud ja reisiärevus hakkab sisse tulema. Nüüd siis öösel reisile. Kui hästi tahta ja hoolega unistada, siis unistused täituvad. Julge vaid unistada!

Oi aegu ammuseid

Aasta siis oli 1998 kui ma peale 6 aastast lastekasvatamist otsustasin tööd otsida. Üllatuseks oli vana töökoht likvideeritud ja kohalik eriti abivalmis kaadriproua Lehte nii abivalmis, et meelitas, seadust rikkudes - alla 3 aastase lapsega vanemat ei saa töölt vabastada ilma tööd pakkumata või siis plaka makstes, 4 kuu kompensatsiooni eest mul vabatahtlikult, minu teadmatust ära kasutades kirjtuama lahkumisavaldust omal soovil. Ei sobinud ma kontoritööks, sest minu asemele võetud inimene oli ümber paigutatud ja väideti, et polnudki ametikohta mida 2 väikelapse emale pakkuda. Alustasin siis töö otsinguid. Alguses ei saanud ma aru, miks dokumendi küsimisel minu passi lehtisteti. Lõpuks hakkasin taipama, et seal olid lapsed kirjas ja selle järgi siis uuriti, millised probleemid võivad lastega emal olla (nt laste haigused, töölt pudumine jmt). Õnneks on minu lapsed olnud suhteliselt harva põdurad ja kuna istusin nendega kodus 3+3 aastat, siis titeea tõbesid praktiliselt oli väga vähe.

Otsisin siis mõned kuud tööd, selleks viisin lapsed lasteaeda. Juhuslikult ühe tuttava soovitusel sain rahvaloendajaks. 1998. aastal korraldati prooviloendus ja seal ma siis osalesin, käisin bussiga Lasnamäelt Mustamäele, Tammsaare tee 141 majja korterist korterisse. Tegin oma tööd hoolega ja töö kulges sujuvalt, hästi.
Anti mullegi ajakirjanik ja fotograaf kaasa. Nüüd leidsin selle kohta ka internetist viite:
Prooviloendus poole peal
Toomas Pirn; 26. märts 1998
LOENDAJA OHUD: vaenulikud joomaseltskonnad ja hulkurpenid

Edukamad loendajad täidavad ühe päevaga poolsada ankeeti

Pühapäeval lõppev prooviloendus on kulgenud Tallinnas plaanipäraselt, mõnes linnaosas on loendaja jõudlus loodetust suuremgi, kinnitas statistikaameti rahvaloenduse peaspetsialist Arvi Taniloo, nimetades üheks edukamaks linnaosaks Mustamäed. Mustamäel hõlmab prooviloendus üht suurt paneelelamut, kuhu sisse kirutatud 352 inimest. Teisipäeva pärastlõunaks oli loendaja Tiia Tiik jõudnud täita umbes 250 ankeeti.

Töö esialgukonti ei murra

Taniloo sõnul on Tiia statistikaameti lepinguline rahvaküsitleja, kellel suured kogemused ja tööjõudlus seetõttu lausa üllatavalt suur.

Malbe olekuga naerusuine näitsik tekitab elanikes usaldust ja töö laabub välgukiirusel, tubli eeltöö tulemusel on loendatavail küsitluslehe täitmise ajaks vastused kõigele varmalt valmis.

Koos ülemuse ja uudistavate ajakirjanikega külastatud kodune pereema oli valmistanud ette nii enda, abikaasa, kahe lapse kui ka eluruumi andmed, suurepäraselt laabunud koostöö tulemusel saadi nelja isiku- ja lisaks eluruumiankeedi täitmisega toime paarikümne minutiga.

Enamasti suhtuvad inimesed arusaavalt, on väga lahked ja abivalmis, kiidab Tiia, jutulevõtmisest keeldumisi või neid, keda ei ole kodust leida õnnestunud, on üksikuid. Tiia jutu järgi on tema keskmiseks päevanormiks 40–50 inimest, nädalavahetusel rohkem, argipäevadel vähem.

Ärge endale tööga liiga tehke, muretses Taniloo kolme esimese päevaga viimasesse kolmandikku jõudnud loendaja agaruse pärast, nädala lõpuni on ju veel aega.

Tiia kinnitas, et selline jõudlus on paras ja konti ei murra. Jõudvat pisut rohkemgi, kui rahvas ka päeval kodus oleks, argipäeviti langeb peakoormus õhtutundidele.

Joodikud ei lase sisse

Taniloo tunnistas, et mitte kõikjal ei laabu loendajate töö nii ladusalt kui Mustamäel, probleeme on nii loendajate kui loendatavatega. Ühes linnaosas palkasime tööle raamatupidaja. Eeldasime, et selle ameti inimesele peaks täpsust nõudev statistiline töö sobima, rääkis Taniloo, kuid selgus, et ta jäi tempos teistest maha ja ka ankeeditäitmisel esines üksjagu vigu. Rahvaloenduse koordinaator lisas, et kõnealust loendajat välja vahetama ei hakatud, sest tema algul üsna konarlik töö hakkas paari päevaga päris rahuldavalt laabuma.

Igas linnaosas on loendaja paar-kolm korda ka ukse taha jäänud. Kuid need on tõepoolest vaid üksikjuhtumid, kinnitas Taniloo, et mõne agressiivse joomaseltskonna poolt ähvardustega minema kupatatud loendajad on suutnud otsest kallaletungi vältida ning politsei abita hakkama saanud. Sellise raskema kategooria puhul tuleb proovida mitu korda, tabamaks pererahva kontaktialtimat momenti.

Taniloo hinnangul on üks ohtlikumaid loenduspiirkondi Keila vald, mille puhul on otsustatud üle lugeda kogu valla elanikkond. Endistes sõjaväelinnakutes on seltskondi, kellel kainet päeva peaaegu ei olegi, tõdes Taniloo. Nendega kontakti saamine jääbki ilmselt võimatuks.

Loendama koos julgestusega

Nõmmel on loendatavaiks valitud Männiku tee 89 hotell-ühiselamu asukad. Tüüpiline ühiselamuõhkkond ajas sealsele loendajale nii suure hirmu nahka, et ta keeldus üksinda ühikatoa uksele koputamast, rääkis Taniloo. Maja on tõepoolest kohutav, eemalepeletavad on juba ainuüksi jubedalt haisvad pikad ja pimedad koridorid, kirjeldas Taniloo, kelle sõnul jõuti kokkuleppele sealseid asukaid hästi tundva ühika komandandiga, kes loendaja külaskäike julgestama soostus.

Maakohtades on lisaks suurtele vahemaadele ja taludele juurdepääsuteede kaartidelt puudumisele suureks probleemiks ka ringi hulkuvad suured ja tigedad koerad. Harju- ja Viljandimaal on loendajad paaril korral pureda saanud.

Koju ei pääseenne keskööd

Õnneks ei ole küll lausa tükki küljest ära kahmatud, kuid hambad on päris tugevalt säärde löödud. Nüüdseks on kõik koeratõrjevahendiga varustatud, ja peab ütlema, et see toimib väga efektiivselt,tunnustas Taniloo saba jalge vahele sundivat ultraheliseadet.

Tallinnas on koerad probleemiks eramute puhul, aia taga lõrisevad majalukud raskendavad pererahvaga kokkusaamist.

Prooviloendaja tööpäev kestab varavalgest hilisõhtuni, kella kaheksast hommikul kümneni õhtul, kirjeldas Taniloo. Seejärel saadakse veel hilisel õhtutunnil päevast kokkuvõtte tegemiseks statistikaametis kokku, koju jõutakse alles keskööl.

Lapsed järelmaksuga?

Täpselt nii see paljudele ükikvanematele tundub, sest elatusraha (ehk endise nimetusega alimente) maksmist ootavaid lapsi ja emasid on pisikese Eesti riigi kohta palju. Elatisraha on raha lapse ülalpidamiseks ja kui isa (harvem ema) seda vabatahtlikult oma lapsele maksab, siis ei peagi seda kohtu kaudu nõudma.

Raha on maksmisvahend, mis ei vabasta lapsevanemaid lapse kasvatamise kohustusest, kohtumisest oma lastega. Kui isad kaabut kergitades uutele jahimaadele lähevad, siis jäävad emad üksi oma laste rõõmude, murede ja kohustustega. Olen isegi seda vastutuse ja kohustuste koormat 15 aastat kandud, ahastanud kui pole lapsi kellegi hoolde jätta, kui nad o haiged, kui tahaks ise ka puhata lastest ja nautida elu nii muretult nagu teevad paljud isad. Lapsed väsivad isa ootamisest, rahaga lapsi osta ei saa. Küll olen näinud filme, kusvanemad jagavad lapsi ja vaidlevad nädalalõppudel külastamiskordade üle. Millal jõuavad meie lapsevanemad nii kaugele, et lisaks õigustele ka kohustusi jagada. Olen isegi kohtuveskis lastele määratud raha nimel aastaid võidelnud ja tulemus viis sihile ja see 12 aasta tagune summa 1500 krooni 2 pubekaeas noormehe kasvatamiseks ka igakuuliselt laekub. Elatisraha võlg on muidugi korralik, ületades 100 tuhande piiri, kuid lohutuseks on see, et elatisenõuded on selles mõttes ainulaadsed, et need on nö igavesed.

Mulle meeldib artiklis selline lõik:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=286332

... Meil on süsteem, kus seadus küll annab sulle õiguse, kuid selle õigusega pole nagu midagi peale hakata, kui riputada kodus seinale või panna lauasahtlisse tolmu koguma.
Kohtuäiturid võivad oma tööd teha nii hästi kui oskavad, kuid kust võtta pole, sealt ikka pole. Samuti, kui inimene tahab hoida oma kohustusest kõrvale, siis ta ka hoiab kuni viimase hingetõmbeni.

Au meie emadele, kes suudavad neist lastest kasvatada ka ilma isa ja riigi toeta korralikud kodanikud. Kuid seda ei saa pidada normaalseks, kus ema rabab ööd ja päevad tööd selleks, et pidada ülal end, korterit, maksta laene, osta süüa ja tegeleda veel lapse ja tema õppetööga. Tulgem nüüd mõistusele, mis kohustusi me paneme üksikvanemale! Kust peaks see üksikvanem endale võtma selle aja, et kõige sellega tegeleda jõuaks?

Ma ei imesta, et seejärel me kurdame rahvatervise allakäigust. Kui 40 000-50 000 naist sunnitakse tegema kolmekordset tööd, seejuures vastutust jagamata – see on võrdväärne Siberis veedetud aastatega ja need emad peaksid saama topelt pensioni.

Tõsi, on olemas seaduslik tee, et kui elatisemaksja hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest, siis saab alustada kriminaalmenetlust. Ligi 40 000 vanemat peaksid saama teiselt vanemalt lapse elatisraha, kuid rohkem kui pooltel on raskusi selle kättesaamisega.

2007. aasta andmetel oli Eestis 174 000 lastega leibkonda, üksikvanemaid oli 22 145
Väikseim elatise summa võib olla 2 175 krooni
Keskmiselt on elatisraha ligi 3 000-3 500 krooni
Suurimad nõuded ulatuvad 7 000 kroonini

(Allikad: Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud "Lapsele elatise tagamise seaduse eelnõu", statistikaamet, Harju Maakohus)

Pukuseaeg on käes

Kaua oodatud puhkus on käes ja see algas õllesummeriga. Paar aastat oligi möödas viimasest õllepeost. Oli seal igasuguseid karvaseid ja sulelisi, eriti jäi silma ratastoolikad, keda oli nii arvukalt, samuti sõpru, tuttavaid, kliente ja töökaaslaseid. Tundus, et paljusid oli kohale meelitanud soe ilm ja reede õhtu. Meeli köitis Gunnarg Grapsi rännakud, Metsatöll ja Smilers.

Rahvast aina tuli ja tuli ja kui tundus, et kõik on kogunend Metsatöll kuulama, siis oli rahvast ka laululava ees ja taga ja sees. Metsatöll oli vägev, selline kollionude muusika hevi- ja rahvalaulude sugemetega. Vägev, patsiga poisid visskasid näppu esiridades ja seetõttu oli ka keskel seisjana lahe laval toimuvat möllu, muusikat ja tulesähvatusi vaadata.Smilers laulis küll väikses telgis ja see tõttu jäi kontserdi kogemus minimaalseks.

Ilus õhtu oli, söök ja väheke õlut maitsesid hästi. Kultuursem, korralikum ja turvatum kui varematel aastatel. Nüüd siis 5 nädalasele puhkusele. Kõik kiired tööd: poole aasta aruanded, eelarved, arved ja kuuaruanded said tehtud, töötajatel palk käes ja kiiremad asjad ka pulgale ja kaustaga koju kaasa veetud. Lähipäevl ma tööasjadega tegeleda ei kavatse. Teen siis kuu lõpu poole kui puhkamiselst vajan puhkust, töist puhkust.

Midagi ka Delfi vahendusena:
Tänane kolmas Õllesummeri päev oli vägagi rokihõnguline — kavas oli näiteks Gunnar Grapsi laulude kontsert “Raudmehe rännakud”. Samuti astus tulise kontserdiga lavale Metsatöll. Ilm oli soe ja reedese päeva tõttu saabus kohale palju rahvast.

Puuetega inimestele võrdsed võimalused

Artikkel on ilmunud ajalehes „Sotsiaaldemokraat” november 2006

Eestis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud sotsiaalhoolekandele eraldatavad rahalised vahendid, kuid toetustest on vähe, et olukorda parandada ja teenustele mõeldud raha on ebapiisavalt. Kuna hinnanguliselt on riigi elanikkonnast 10% puuetega inimesed, siis kaasnevad kulutused abivahenditele, teenustele, pensionidele ja toetustele.

Olukorras, kus töötus on asendunud tööjõu puudusega, tuleb kaasata puuetega inimesi ja laste vanemaid. Just see sihtgrupp on kaotanud konkurentsivõime ebapiisava hariduse, oskuste ja teadmiste osas meie kiiresti muutuval tööturul. Vajadus on nõustada inimesi ja korraldada psühholoogilisi koolitusi motiveerimaks puuetega inimeste töötamist; teha kättesaadavaks abivahendid, eriti arvuti ja interneti püsiühendus. Selleks, et puudega inimene saaks haridust ja tööd, on vajalik tagada piisavalt rahastatud taastusravi ja rehabilitatsioon, kohene nõustamisabi traumajärgselt või vahetult peale puudega lapse sündi. Vaja on arendada kesk- ja kõrghariduse kättesaadavust ning muukeelsele elanikkonnale eesti keele õpet ja e-õpet. Selleks tuleb korraldada täiend- ja ümberõpe paindlikumaks, eriti peale haigestumist või traumat.

Töötamise võimalus peaks olema kaugtöö, osaajalise või täisajaga tööna ning riik kompenseeriks puudega inimese tööga seotud kulutused tööandjatele ja puudega inimesele. Probleemiks on rehabilitatsiooniteenuste ebapiisav rahatus või inimesed, kes loobuvad ravist, suutmata maksta rehabilitatsiooni- ja meditsiiniteenuste ning kaasnevate kulutuste (transport, eriarstide visiiditasud, ravimid) eest. Erinevate omavalitsustes tõlgendatatakse toetustemääramise süsteemi erinevalt ja nii ei jõua rahaline abi inimesteni. Toetuste maksmisel arvestatakse kogu perekonna sissetulekut ja hoolekandeseadusest tulenevat kohustust saada abi vanematelt ja täiskasvanud (õppivad, lapsi kasvatavad) lastelt. Põhjamaade eeskujul peaks arendama teenuseid ning kujundama eluaseme poliitikat nii, et ehitada erinevaid noorte- ja eakatekodusid, kus puuetega inimestel oleks võimalik elada ja puudest tulenevalt ka toetavaid teenuseid kasutada. Jääb loota, et aastal 2008 kehtima hakkav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatus aitab kaasa puuetega inimeste iseseisvale toimetulekutule, võimaldades sotsiaalset integratsiooni, tagades võrdsed võimalused ja hüvitades osaliselt puudest tingitud lisakulud. Laste puhul lähtutakse nende arengu toetamist ja hariduse omandamist, tööealiste puuetega inimeste puhul inimeste töötamise soodustamisest ning eakatel puuetega inimestel teenuste vajadustest hooldamisel.

Põhiseadus on aluseks, mis tagab igale inimesele võrdsed võimalused saada vajalik haridus, omandada eriala ja täisealisena elada iseseisvat elu. Töö aitab puuetega inimestel muutuda toetuste saajast maksumaksjaks ja olla sotsiaalselt aktiivne ühiskonna liige.

Enesemüügi iidne kunst

Lihtne kas pole? Aga kui tuttav, töökaaslane küsis, siis otsisin infot ja leidsin sellise kasuliku artikli, mis väärib lugemist.

Üleüldise tööjõupuuduse taustal on küllalt palju selliseid töökohti, kus potentsiaalseid kandidaate küllaga. Nii et kui tahad edukalt konkurssi läbida, siis nõuab see omajagu aega ja pingutust. Sellest, missugune näeb välja edukas enesemüügiprotsess, räägib Tiina Saar.

Enamasti on tööotsijad hästi aktiivsed ja innukad – nad püüavad igati vastata tööandjate nõudmistele ja olla kursis uute värbamistavadega. Mis puudutab suhtlemisoskusi tööintervjuul, siis kogemus näitab, et need lähevad tõesti päev-päevalt paremaks: inimesed teavad täpselt, mida tahavad, ja oskavad ootusi ka selgelt edasi anda.

Seda ei saa aga kahjuks öelda värbamisdokumentatsiooni kohta, ehkki tegelikult on tihti just see määrava tähtsusega. Väga olulised on positiivne esmamulje, eristumine, huvi tekitamine – seda kõike saab ise luua nende paberite toel, mis kõigepealt firmasse saadetakse.

CV koostamine on tänu tööotsinguportaalide ankeetidele lihtsaks ning mugavaks tehtud, kuid kaasdokumentide kohta on infot ja näpunäiteid siiski üsna napilt. Järjest enam nõuavad tööandjad koos CV-ga ka motivatsioonikirja. Siin on mõned soovitused, mida tasuks kõrva taha panna.

Motivatsioonikiri paneb CV särama

Personali värbamisega tegelevad inimesed peavad iga päev läbi närima suure hulga dokumente. Parema ja kiirema pildi saabki tänu motivatsioonikirjale, mis toob välja CV tähtsamad aspektid ja avab motivatsioonid.

Motivatsioonikiri vastab potentsiaalse tööandja küsimusele: "Miks ma peaksin värbama just selle inimese?"

1. Adresseerige motivatsioonikiri konkreetsele inimesele või firmale.

2. Vormistage kiri klassikalise ärikirjana, nii et saatja kontaktandmed paiknevad kirja ülemises paremas nurgas.

3. Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk, sobilik maht on maksimaalselt 200 - 250 tähemärki ühel lehel. Trükitähti ei soovitata kasutada.

4. Kiri tuleks üles ehitada lõikude kaupa:

a) esimene lõik: üldine informatsioon ja pöördumise põhjus. Kui vastate konkreetsele tööpakkumisele, märkige ära, missugusele ametikohale kandideerite ning mis on pakkumise allikas (nt turundusjuhi ametikoht, tööpakkumine ajalehes Postimees).

b) teine lõik: haridustase, oskused ja varasemad saavutused, mis tõestavad teie sobivust. Lugege tähelepanelikult läbi nõudmised ja kirjeldage seejärel oma pädevust. Tõestage selgituste abil, et nii see ka on. Alustage kogemustest ja näidake, kuidas te olete neist õppinud. See lõik peaks vastama küsimusele, miks just teie sobite sellele ametikohale.

c) kolmas lõik on võtmeosa: miks te olete sellest väljakutsest huvitatud ja mida uus töökoht teile annaks; milliseid kogemusi te saaksite, missuguseid oskusi see teis arendaks ja kuidas see teie kui spetsialisti väärtust tõstaks. See lõik peaks veenma tööandjat, et te suudate anda oma tööga firmale lisaväärtust.

d) kolmanda ja neljanda lõigu vahele jätke pisut tühja ruumi, et kõige olulisem tekst oleks lugejale paremini haaratav. Siin märkige ära, et motivatsioonikirjale on lisatud ka CV, mis võiks tööandjale huvi pakkuda. Näidake üles initsiatiivi tööintervjuu osas ja paluge endaga ühendust võtta. Lõppu kirjutage kuupäev, nimi ja allkiri.

Kuivast loetelust CV-s ei piisa

Haridusest ja töökogemusest

Pelgalt töökohtade ja koolide lakoonilisest loetelust pole kasu. Kirjutage alati lahti, mis ülesandeid te eelmistes töökohtades täitsite, millised on senised saavutused, kui suures firmas te töötasite jne.

Sama kehtib ka haridusinfo kohta – kasulik on märkida iga asjasse puutuv lisaeriala, projekt või koolitöö, mis annab teie teadmiste-võimete-oskuste kohta parema ülevaate.

CV standardis on ka koht, kuhu saab kirjutada eelmistest töökohtadest lahkumise põhjused. See on asjakohane siis, kui töökohti on olnud rohkesti.

Täiendkoolitustest

Kui täiendkoolitusi kipub juba olema rohkem kui kümme, siis oleks mõistlik need ühiste nimetajate alla kokku tõmmata (nt koolitused strateegilise juhtimise alal vms) ja kirjutada konkreetse valdkonna koolitusest saadavast kasust.

Soovitajatest

Selleks et oma juttu kinnitada, on hea lisada ka vähemalt kaks soovitajat, kes suudaksid kirjeldada teid koostöös ja töösituatsioonis. Sugulased ja muud lähikondlased ei lähe arvesse, küll aga võib see olla diplomitöö juhendaja, koostööpartner või õppejõud, kui endist tööandjat mingil põhjusel ei taheta panna.

Näpunäited kandideerimisdokumentide koostamiseks

1. Kandideerimisdokumendid peaksid ühest küljest näitama, et tegu on sobiva inimesega konkreetsel konkursil, teisalt vastama tööandja küsimusele, miks ta peaks just selle inimese tööintervjuule kutsuma. Kõik, mis dokumentides kirjas, peab küll olema atraktiivne kokkuvõte senisest karjäärist, kuid siiski tõene. Muidu võite sattuda tööle firmasse, kuhu tegelikult ei oodatud mitte teid, vaid ideaalpilti teist.
2. Dokumendid tuleks koostada konkreetsest konkursist lähtuvalt – tuua esile need töökogemused, oskused, kogemused, mis vastavad just selle ametikoha nõudmistele.
3. Kui teil ei ole eriti töökogemusi ja teil polegi millestki kirjutada, siis tuleb kirjeldada põhjalikumalt oma ootusi töö suhtes ja panna kirja projektid ja asjaajamised, mis näitavad teie tegemisi töises valguses.
4. Enne ärasaatmist on hea, kui mõni kõrvaline inimene teie kandideerimisdokumendid läbi loeks ja esmamuljet hindaks. Samuti oleks hea lasta need üle vaadata keelespetsialistil, eriti juhul kui tegemist on võõrkeelsete dokumentidega.

Näiteid kandideerimisdokumentidest leiab lihtsalt internetist, muuhulgas erinevate tööjõuvahendusfirmade kodulehekülgedelt (nt www.cv.ee).

Päikeseline reede, enne kirjandi kirjutamist

Hommik. Päikesekiired säravad vallatult läbi tagumise poistetoa aknaklaasi minu tuppa. Aknad hirmus mustad. Kasulikud need plastaknad minu arust, sest tolm ja pro jääb väljapoole, varem oli see sees aknalaudadel ja hõljus õhus. Kui on kevad, siis on ka alati palju tolmu ja kui kuulaisn ilmauudiseid, siis vist peaks midagi suurpuhastuse taolist korraldama. Saaks tolmu tubadest välja ja aknad puhtaks.
Eile siis ei teinudki midagi eriti silmapaistvat, nikerdasin jälle pikemalt arvutis ja parandasin oma enese lollusi. Teisi juu süüdistada ei saa, kui eelmisel aastal läks invaspordi majandusaasta aruandes bilanss kokku ja sel aastal avastasin mingi viiesaja ja kopikatega näpuka rahavoogude aruandes. Tahtsin siis olla aus selle arvutusvea suhtes ja otsisin tallinna koja eelmiste aastate majandusaasta aruannetest kuidas seda parandust sisse viia. Omast arust parandasin koja aruannet paar aastat tagsi, võtsin ja kaevasin oma tööarvuti arhiivides aga õnneks oma käe järgi ära pandud faile on ka kerge otsida. Kuigi jahh 2005. aasta asemel oli see uus esitusviis hoopis mitu aastat varem - 2002. Igatahes bilanss sai parandatud ja sellegi aasta oma TEHTUD!

Aeg lendab - ja kuidas veel. Arvutasin üks päev seda aega Tallinna kojas ja poole aasta pärast on 10 tööaastat täis. Hea, et inimesi maha ei kanta ja tegelikkuses on see positiivne ja töine arenguetapp. Saanud olen palju juriidilisi ja majanduslikke ja sotsiaalseid teadmisi, seljataga on 2 aastat kutseõpet sotsiaalhoolduses, seejärel kohe ühe auruga edasi 3,5 aastat sotsiaaltööd, kuid ikka leian, et see rakenduslik kõrgharidus pole veel tipp. Tahaks veel midagi. Õppida, õppida, õppida. Uurin ja proovin. Töökaaslased on ka need olnud, kes on mõned läinud aga enamus on jäänud, juba üle 5 aasta on koos töötatud mitmete inimestega ja ka teiste organisatsioonide inimesed on jäänud kauaks püsima.

Koos ahastame kui teeme häid projekte, kuid rahata jääme, siis saame lepingud, jagame raha oma ja ühingute vahel välja, siis jälle tulevad kärped. Õnneks on meil tööd. Eile õhtul arutasime Auliga, et jama kui kärpida tuleb peamist ja ainukest sissetulekut, eelinfo põhjal ~ 35%. Leemets oli Aulilt küsinud, et mis on plaan B? Mina lootusetult positiivne inimene muigasin ja kommenteerisin, et B on p.... Eks hakkame siis, kui ametlik info meieni jõuab, tegevusi veelgi kokku tõmbama.
Rasked ajad... Kui on säästusid on kergem, kui pole ja on laenud, siis tuleb vist veelgi säästlikumalt elada, hoides kokku kõhukõrvalt, hobidelt ja kultuurilt. Isegi eilsetest uudistest käis läbi, et second hand kaplustes on kaubal hea minek.

Nüüd siis jälle kirjutan sulle päevakajalistel teemadel. Eile veel sain minagi targemaks selles, et kui oled riigieksamid valinud, siis need tuleb ka ära teha. Loobuda ei saa - valik on sinu nagu räägivad teadjamad, vist reklaamides enne valimisi. Täna lisaks.

Eile helistasin su emale, kuulsin, et Karola hakkas kõndima, 1 aasta ja 2 kuuselt, märtsikellukesed on ära õitsenud ja Triin kirjutab laupäeval lõpukirjandid. Eks hoiame talle põialt ja ka sinagu võid antud teemadel peaproovi teha. Eks hiljem saadan sulle kirjanditeemad ka sinna Saksamaale. Ema küsis, et kuidas meil läheb. Vastasin, et hästi, poisid käivad koolis, mina käin töö ja poe ja kodu vahet. Töö juures on nii palju nokitsemist, et nähtamatult venivad tööpäevad pikemaks, siis jooksen veel õhtuülikoolides, programmi seminaridel, kinno. Õhtul loen raamatutki veel ja suhtlen lastega teemal a la kes sõi minu kommid ära? Kuhu kadusid Tõmmu kompvekid. Rene siis kostis vastu, et ega tema üksi, ta jagas ikka vennalikult Imrega. Loll on see, kes vabandust ei leia. Mulle ei jäänud isegi pabereid mitte, ka need olid seekord korralikult hävitatud. Eile siis tõin sefiiri, maitses hästi nagu makaronidki singi ja paprikaga. Hommikul lähen kööki ja vaatan, et pannil mõned suutäied makarone + supilusikas ja kahvel. eine kahele... Juu käid öösel veel isaks ampsamas.

Tsauki ja ootan ikka endiselt muljeid. Sinu häält kuulsin telefonis, kuigi see Tele2 ei lase juu rääkida, kaks katkestatud telefonikõnet sundisid loobuma. Hea, et smsid olemas on. Kalli-kalli

Aeg on ainuke ressurss, mis inimesel on

Käisin esmaspäeval sotsiaaldemokraatliku erakonna korraldatud õhtuülikoolis. Parimad pärlid on siin:

Rein Raud: Aeg on ainuke ressurss, mis inimesel on. Me ei tea, kui palju meil seda on, aga meil on eluiga – nii palju on meil aega. On üks väga nõme ingliskeelne kõnekäänd: aeg on raha. Äärmisel juhul võib olla vastupidi: raha võib olla aja mõõtühik. Rahaga võib mõõta seda aega, mida ma annan ära oma olemasolevast ressursist ja teen midagi, mida ma ei taha teha, näiteks tööd, ja selle eest saadud rahaga kompenseeritakse mulle minu käest ära võetud aeg. Selle rahaga ma saan teise osa oma ajast tinglikult kahekordistada.

See oleks mõistlik kokkulepe, aga siin tekivad probleemid. Esiteks, ma ei tööta ainult kaheksa tundi, vaid tunduvalt rohkem. Minu meelest on meie ajastu suurimaid probleeme see, et me anname vabatahtlikult ära järjest rohkem aega, selleks et järjest vähem aega oleks meie oma, selline, nagu me tahame.

Teine probleem on efektiivsus. Kõike tuleb teha võimalikult kiiresti. Kuna see aeg, mida ma ära annan, ei ole ikka piisav, siis tööandjad soovivad, et me teeksime selle aja jooksul võimalikult palju. Me töötame minimaalpiisavuse põhimõttel.

Kolm tarka: inimene vajab töö ja tarbimise asemele uut ajatäidet
Kogu maailm kogeb suurt majanduskriisi ja suuresti ka väärtuskriisi. Sellest, mis on valesti ja kuhu me peaksime edasi liikuma, rääkisid kirjanik Jaan Kaplinski, TLÜ professor Mihhail Lotman ja TLÜ rektor Rein Raud.

Jaan Kaplinski: Probleemide üks tuum on selles, kuidas leida pidurid meie käitumisele, mis on muutunud meid ennast ja keskkonda hävitavaks.

Räägime näiteks suhkrust. Evolutsiooni käigus on meisse kinnistunud himu magusa järele. Suhkrud on olulised energiaandjad olukorras, kus energiat puudu jääb. Igasugune energiaallikas võib olla omamoodi maiustus. Oma esivanematelt ja eellastelt oleme saanud teatud soodumused, himud ja vajadused.

Aga me oleme saanud kaasa ka kahe kõrva vahel asuva tõhusa arvuti, tänu millele oleme hakanud hoopis hõlpsamini kätte saama, mida tahame. Tuhat aastat või veidi vähem tagasi õpiti Indias tegema suhkrut. Oli aeg, kus suhkrut peaaegu kaaluti kullaga, see oli nii väärtuslik. 19. sajandil sai suhkur aga odavaks. Tänapäeval on suhkrut nii palju, et see on muutunud probleemiks meie tervisele.

Ma arvan, et see on ka praeguse olukorra võrdpilt. Me oleme õppinud oma vajadusi nii tõhusalt rahuldama, et see on muutunud probleemiks. Meil oleks vaja pidureid. Suur osa meie tsivilisatsioonist toimib kui tohutu masinavärk, mis rahuldab meie vajadusi, himusid, soove ja tahtmisi. Veel enam, see masinavärk suudab neid ka stimuleerida. Ja küsimus on selles, kuidas leida sellisele käitumisele pidurid.

Mihhail Lotman: Ületarbimine, ahnus ja ressursside raiskamine on kriisi mõistmiseks väga olulised, aga ma oleks šarlatan, kui ma ütleks, millised on kriisi täpsed põhjused, millised on tagajärjed ja millised on retseptid kriisist väljumiseks. Kui me ei tea, mis toimub (ja enamasti me ei tea), on meie orientiirid eetilised.

Ma ei tea, mida tuleb teha, aga ma tean, et on asju, mida ma iialgi ei tee. Need asjad ei ole üksnes seotud poliitilise või ühiskondliku käitumisega. Ka teaduses toimub sama. Tihti võivad teod, mis tunduvad teaduslikult edumeelsed, kuid eetiliselt kaheldavad, tuua ka teaduse või majanduse jaoks väga halbu tagajärgi.

Hullulehmatõbi tekkis sellest, et loomadele anti efektiivset sööta, mille komponendiks oli veiseluudest pulber. Juba haiguse esimesed uuringud näitasid, et see ei ole uus tõbi. Juba 20. sajandi alguses avastati ja diagnoositi säärane tõbi Paapua Uus-Guineas kui kannibalide haigus.

Inimestel on kusagilt saadud eetiline keeld, et inimene ei söö inimest. Inimene tegi aga lehmast kannibali. Meil ei olnud mingisugust majanduslikku põhjust, miks mitte sööta lehmadele veiseluudest tehtud pulbrit, aga see on see, mida ma nimetan ontoloogiliseks patuks.

See on ka praeguse üleilmse kriisi puhul väga oluline. Kuidas siin käituda? Sellistes olukordades on eriti oluline järgida moraalseid ja oma olemuselt üsna konservatiivseid norme.

Kes on vaadanud mõnda 70ndatel tehtud actionfilmi, see teab, kui aeglaselt need venivad. Praegu tehtud actionfilm on minu jaoks juba liiga kiire, ma ei jõua seda jälgida. Neile noortele, kes kasvavad üles sellise visuaalse tempoga keskkonnas, tunduvad suureks saades ka praegused filmid liiga aeglased. Sellel kiiruse kasvul ei ole piirväärtust, kui inimese organism suudab sellele adapteeruda.

See tähendab, et minimaalpiisavuse juures jõuab kätte punkt, kus enam efektiivsemaks minna ei saa, kuid samal ajal on kulutatud ära kogu aeg, mis meil on, ja pole enam midagi, millesse me tahaks oma äraantud aega üle kanda. See aeg pole veel käes, aga aeg-ajalt on selle märke tunda.

Minu arvates oli kriis siis, kui kiirus kasvas. Praegu, kui kiirus enam ei kasva, on selles võib-olla ka midagi positiivset.

Rein Raud: Olen nõus, et kriisist pole võimalik vanade vahenditega, seniste programmidega välja tulla.

Töötuse seletus on, et tekib olukord, kui inimeste aega enam ei vajata. Tehku nad sellega, mida tahavad. See meenutab olukorda, mis oli Soomes, kui endine idaekspordile suunatud tööstus kokku kukkus. Soome tegi suured investeeringud, et inimestel oleks midagi oma ajaga teha – end täiendada, õppida midagi uut. Rahvaülikoolid töötasid ja sugugi mitte kõik, mida seal õpetati, polnud selleks, et õppida uut ametit. Neile peeti loenguid, et inimesed kasutaksid aega pigem selleks, et ennast ehitada, ja mitte selleks, et ennast lammutada, sest kui inimeste kätte jäävat aega kasutatakse destruktiivselt, siis on küll pahasti.

Jaan Kaplinski: Minu jaoks pole praegu ainult majanduskriis, vaid terve meie tsivilisatsiooni kriis. Ma rääkisin enne hüperstiimulitest. Meie tegelikud põhivajadused on ammu täidetud.

Tsivilisatsioon on pingutanud, et luua uusi vajadusi, et inimest rakendada ja leida tema ajale rakendust. Aga see rakendus on olnud väga ühekülgne – töö ja tarbimine. Sellele järgneb inimlik kriis. Me peame leidma inimese elule mingi muu sisu kui tootmine ja tarbimine.

Vestlusring toimus Sotsiaaldemokraatia Õhtuülikooli loengu raames Tallinna Ülikoolis 20. aprillil.