Mustamäe sotsiaalkomisjonis 24 03 2010

Täna istusin Mustamäe sotsiaalkomisjonis. Masendav kui palju on töötuid, sh neid, kes ei saa mingit abiraha, sest on pikaajalised töötud, kuid taotlesid toimetulekutoetust. Teise grupina olid eakad ja puudega inimesed, kes soovisid ravimitoetust. Uskumatu kui palju kulub inimestel Haigekassa soodustusega retseptiravimite välja ostmisele. Samas kulub üksikutel vanaduspensionäridel 2 ja 3 toaliste korteri kommunaalkuludeks poolpensionist, mõnedel rohkemgi veel. Kuna linnaosal raha vähe, siis olid arutusel hooldekodusse paigutamised ja kaasosaluste otsimine omaste ja pärijate näol. Arutasime igasuguste üldkulutuste nt gaasipliit, hambaproteeside, abivahendite ja taastusravi kulude osalist toetamist, kuid paljudele paraku tulid eitavad vastused, sest pension suurem ja ravimikulutusi siiski tasuti. Jätkuvalt on uus trend, kus mitut last kasvatad isad ja soovivad emade kontole laekuvat lastetoetust isade arvele. Need ettepanekud ka tublide ja kohusetundlike isade kasuks otsustatakse.

Töötutele ei oskagi muud soovitada, kui jalad selga ja Tõõtukassasse aga enne seda mõtle milline on sinu unistuste töökoht? Millised isikuomadused aitavad sul elus edasi liikuda ja millsed väärtused, hoiakud ja motivatsioon on vajalik. Koosta cv ja loe raamatuid, õpi ja arenda ennast, tutvu töökuulutustega. Samas on linnaosades alustanud tööd ka töötute klubid.

Loe lisaks:
Infopäev: Millest alustada, kui oled töötu?
Tallinna ettevõtlusamet korraldab 8. aprillil 2010 kell 11.00-15.00 infopäeva "Millest alustada, kui oled töötu?" Infopäev toimub Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuses aadressil Tõnismägi 2.

Teemad:

• Milline on minu unistuste töökoht?
• Millised isikuomadused aitavad mul elus edasi liikuda?
  Väärtused, hoiakud, motivatsioon.
• Kuidas otsida tööd?
• CV koostamine. Soovitused tööintervjuuks.

Lektorid: Kristel Rannamees ja Ivika Born.

Infopäev on tasuta. Sünkroontõlge vene keelde.

Osalemiseks palutakse täita registreerimisvorm ettevõtja infopunktis või internetiaadressil www.tallinn.ee/koolitus.

Lisainfo: Tallinna ettevõtlusameti ettevõtja infopunkt Vabaduse väljak 7, Tallinn, tel 640 4225.

Rongaisad peagi häbiposti!

Tänases Õhtulehes jälle see sotsiaalne teema alimentide-elatisraha maksmise kohta. Olles isegi selle teemaga aastaid tegelenud leian, et nende lapse mittekasvatavate ja ka raha maksmisest kõrvale hoidjatega peavad kohtutäiturid rohkem tegelema. Omal ajal suhtlesin kohtutäituriga sageli ja tekkis mulgi küsimus, et kui inimene väidab, et on töötu, kuid tema lai elu ja tööotsad piiri taga, siis saaks Eesti riik midagi ette võtta. Ja võttiski, muudeti seadust, mille alusel saab politsei kaudu nõuda kriminaalasja algatamist. Kui muu ei aitanud, tegin seda minagi. Aega läks ligi 2 aastat aga suure võidu ma sain ja sellest ajast peale oli 6 kuud tingimisi piisabvalt suur ja raske kohtuotsus, mis sundis isa pingutama, et oma 2 lapsele see 1500 krooni tasuda. Kahjuks on vildakas see, et kui isa kulutab lastele elatisraha ja maksab emale, laste ülalpidamiseks, siis on see äkki ema tulu ja nii maksan igal aastal tulumaksu laste nn söögiraha pealt.

Paraku ei räägita sellest üldse, et maksmata alimentide võlg ei aegu ja seda 109 000 krooni saab meiegi lapsevanem maksta veel aastaid. Nüüd juba saab märtsis vanem poeg 18 ja siis saab järgi nende aastate isalt saamata raha.

Uudis ise selline:
Varsti rongavanemad kõik avalikult internetis näha! http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=364340

Alimentide maksmisest kõrvale hiilinutel pole enam pääsu, sest justiitsministeerium lõi avaliku veebilehe nende emade-isade kohta, kes on seni keeldunud elatusraha maksmast."Kus ma elanud olen, et ma sellest võimalusest midagi ei tea," üllatus Tallinnas elav üksikema Katrin Sibul, kui võlgnike nimekirjast kuulis. Üksi kaheksa-aastast tütart kasvatav Sibul peab võimalust tänuväärseks ning ütles, et laseb kohtutäituril ka oma lapse isa nime, kes lapsele võlgu üle 100 000 krooni, sinna üles riputada, vahendab Postimees.

"Jõuab endale osta üle kahemiljonilise maja, aga lapsele raha maksta ei jõua," kurvastas Sibul. Ta lisas, et kindlasti aitab avalik nimekiri paljudel lapsevanematel alimentide eest võlgu jäädud raha kätte saada. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul ongi üks nimekirja ülesriputamise eesmärke, et see motiveeriks inimesi oma võlga tasuma.

Praegu on kohtutäituritel käsil üle 4700 juhtumi, kus isa või ema ei maksa teisele vanemale lapse eest elatusraha. Lastele võlgu jäädud raha on kokku üle 43 miljoni krooni.

Selgeltnägijate külaskäik.

Täna käisid meie majas külas 3 selgeltnägijat: Kristi, Tarmo ja Sergei, koos Kanal2-ga. Hästi positiivne ja lahe koosviibimine oli. Ei puudunud lauljad, tort ja autogrammegi sai küsitud ja nõidadega räägitud. Meil oli hea meel nende otsuse üle, et kõik see 100 tuhat raha läks heategevusena Elisabetile. Annetamise mõte oli selgeltnägijatel väga väärt mõte. Ka saatejuht Urmas Eero Liiv ja Heili Klandorf oli kohal. Palju kauneid hetki meie elus ja ka selgeltnägijatele meeldis meie majas väga. Vaadake õhtust Reporterit.

Minu tehtud pilte näeb siit:
http://picasaweb.google.com/arko.vool

Tee üks heategu päevas!

Sinu tänane heategu võiks olla Elisabeti heaks.

Helistades annetustelefonile
9006725 - 25 krooni
9006700 - 100 krooni
või tehes ülekande kontole 221030392994
toetad Eesti liikumispuudega lastele kõnniroboti ostmist!

http://www.elisabet.elil.ee/

Urmo Kübar: Mida me õppisime valimistest?

Mõtlema panev artikkel, mis väärib lugemist.

EMSLi juhataja Urmo Kübar kirjutab Postimehes tänavustele valimistele tagasi vaadates, et märgatavalt tugevnes kodanike jõud, samas kui erakonnad näivad liikuvat Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks muutumise suunas.

Võrreldes tänavusi valimisi varasematega, on kõige suurema sammu edasi astunud meie kodanikud, valijad. Palju on räägitud, et nii europarlamendi kui ka kohalikel valimistel osalemise aktiivsus ületas oluliselt eelmisi kordi, ka kandidaate oli mõlemal rohkem kui kunagi varem. Ent oluliselt aktiivsemad olid ka kodanikuühendused, kes tõid kampaaniasse tugevalt oma pädevusi.

Lisaks EMSLi eest veetud vabaühenduste manifestile ja heale valimistavale korraldas Eesti Väitlusselts populaarseid netidebatte poliitikutega, kriitilise mõtlemise koolitusi valijatele ja analüüsis valimislubaduste argumenteeritust, viimast tegi ka poliitikauuringute keskus Praxis.

Noorteühendused viisid koolides läbi varivalimisi, Korruptsioonivaba Eesti valmistas ette valimiste vaatlejaid, e-Riigi Akadeemia hoidis silma peal e-hääletuse hea tava järgimisel ja netikampaaniatel, oma algatustega tulid välja veel mitmed valdkondlikud ja kohalikud ühendused.

Kõik need on märgid pärast laulvale revolutsioonile järgnenud madalseisu 2006. aasta presidendivalimistega taas alguse saanud Eesti kodanikuühiskonna poliitilise eneseteadlikkuse kasvust.

Ühiskonnas toimuva vastu tuntakse jälle huvi ja seda osatakse rakendada eri viisidel: ise kandideerides, hääletades ning üha professionaalsemalt kodanikuühendustes ja kogukondades tegutsedes.

Mis parteidesse puutub, siis olid tänavused valimised üsna tavalised, ei paremad ega halvemad varasemast. Kurb trend on, et aasta-aastalt kõneldakse kampaaniates aina vähem ideedest, suunates energia pigem imidžite loomisele ja vastandumisele, mis muudavad valimisi rohkem kellegi vastu kui poolt hääletamiseks.

Kodanikuühenduste professionaliseerumise kõrval on parteid muutumas Eesti demokraatia nõrgimaks lüliks - neist tuleb üha vähem arenguideid ja nendega seob end üha vähem tegusaid-arukaid inimesi, mis omakorda soodustab mandumist.

Mitme varasema aastaga võrreldes oli kampaaniaid vähem näha, aga selle põhjuseks oli pigem masust tingitud rahanappus (mida parteid pidid tänavu kahe kampaania vahel jagama) kui arusaam, et reklaamiga uputamise asemel oleks parem keskenduda sisukamale suhtlusele.

Küll aga leidis tõestust, et osalusaktiivsust ei tingi reklaamide rohkus, nagu püüavad väita mõned poliitikud, kellele on vastumeelsed jutud valimiskulutuste piiramisest.

Omavahel on aga seotud kampaaniate maksumus ja nende sisukus ning seda pöördvõrdeliselt - kõige kallimad reklaamiviisid kipuvad olema ka kõige sisutühjemad (plakatid, klipid).

Kampaaniate maksumuse piiramine sunniks keskenduma rahaliselt vähem kulukatele, ent sisukamatele tegevustele - debatid, võrgustikud, otsesuhtlemine valijatega.

Seni on astutud poolik samm, keelates aktiivsel kampaaniaperioodil väliplakatid, ent õigem oleks ühe kanali keelamise asemel läheneda reklaamidele tervikuna ja piirata näiteks kampaania kogumaksumust, reklaamide esitamise aega, mahtu või kohta.

See aitaks luua ka võrdsemaid võimalusi kandidaatidele ning vähendaks raha olulisust poliitilise võimu juurde pääsemisel.

Selmet kõnelda niisuguse sammu puhul sõnavabaduse ahistamisest, võiksid parteid siinkohal uurida ka valijate soove ja ootuseid kampaaniatele.

Kampaaniate mahu piiramise oht on teadagi see, et kesise poliitilise kultuuri tingimustes otsivad parteid JOKK-lahendusi reeglitest kõrvalehiilimiseks. Viimane kurb näide oli valimisnädalal tänavatele ilmunud roheliste liidritega plakatid.

Liiati on hulk eetika ja sisukusega seotud probleeme sellised, mida seadustega ei saagi tõhusalt reguleerida.

Hea valimistava enim levinud rikkumiseks on avaliku võimu väärtarvitused - oma positsiooni kasutades inimeste mõjutamine oma nimekirjas kandideerima või siis teises mitte kandideerima; kampaania tegemine avaliku võimu eelarve kaudu (Tallinna abipakett, linnaosavanemate piltidega «apoliitilised» plakatid); linna- ja vallalehtede kasutamine kampaanias jms.

See on maksumaksja raha eest temaga kõige alatum käitumine, sest heausksel valijal on raske seda läbi näha või kontrollida.

Seetõttu on seadustega reguleerimisest palju olulisem n-ö pehme regulatsioon (head tavad) ja valijate harimine, mida teevad meedia, kodanikuühendused ja koolid.

Tekitades selliste rikkumiste ümber avalikku debatti, tasakaalustatakse neid ja antakse valijale võimalus langetada kaalutletum otsus.

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/?id=187222

Finantsinspektsioon andis pankadele käsu võtta ette inimliku mõõtme taastamine.

Ka minu poole on pöördutud murega, et pank võtab praktiliselt kõik raha ära. Soovitan mina siis võlanõustaja poole pöörduda, sealt saab siis nõu. Juhtub ka nii, et võlanõustaja soovitab edasi kohtusse või juristi poole pöörduda. Eks iga inimene peab hätta sattumise korral abi otsima, et võlgu mitte juurde tekitada.

Finantsinspektsioon andis pankadele käsu võtta ette inimliku mõõtme taastamine.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein heitis eile riigikogu ees peetud kõnes terava noole pankade poole, kes seavad isiklikud nõuded pahatihti esiplaanile ega jäta kitsikusse jäänud kliendile pihku elatusmiinimumigi. Pangaliit aga hindab üleminekuaega, mil puudusi kõrvaldatakse, kolme kuni kuue kuu pikkuseks.

„Eriti puudutab see inimesi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele ja kellel on kohustusi krediidiasutuste ees,” märkis Malmstein. Tema sõnul asetatakse inimeste kohustused krediidiasutuste ees ettepoole kohustustest teiste võlausaldajate ees, nagu seda on kommunaal- või sideteenuste osutajad või täitevmenetlus. „See tähendab, et võlgnikule ei jäeta arvele isegi seaduses ette nähtud elatusmiinimumi suurust summat.” Malmsteini sõnul peaks elatusmiinimum või sotsiaalabi olema siiski selleks, et tagada inimesele minimaalne inimlik äraelamine, mitte krediidiasutuste ees olevate võlgnevuste esmane likvideerimine.

„Võetakse ära lastetoetus ja muu, see on pankadele täiesti tavaline,” on ka Tallinna sotsiaaltöökeskuse võlanõustaja tõdemus. Kui kohtutäiturid on kohustatud jätma ülalpeetava kohta inimesele 1,33 miinimumpalka, siis pankade puhul sellist nõuet ei ole. Samuti ei kujuta paljud ette, et kohtutäituri arestitud summade korral ei saa klient kasutada pangakaarti.

Lubas juba ammu

Võlanõustaja sõnul lubas finants­inspektsioon võtta küsimuse luubi alla juba mitu kuud tagasi. „Sageli on lihtsam vahetada panka,” tõdeb ta. Ka Malmsteini sõnul ei saa IT-lahenduste keerukus, kallidus või viited klientide mugavusele oma kontosid automaatselt debiteerida olla põhjus, miks kaob inimlik mõõde pangandusteenuste osutamisel.

Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe hindab üleminekuaega, mil viidatud puudusi kõrvaldatakse, kolme kuni kuue kuu pikkuseks. „Meil on arvestatav hulk laenu- ja liisingukliente ja see on käsitsitööle üleminekule väga suur koormus.” Tema sõnul puudutab elektroonilise kohandamise jaoks tarvilik üleminekuaeg eelkõige suuremaid pankasid.

Pank pole sotsiaalne ettevõte

•• Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini sõnul puudutab inimlik mõõde pankade käitumises ka veebipõhiste arvelduskanalite sulgemist pangavõlgnikele, mis oluliselt raskendab igapäevaste arvelduste tegemist maapiirkondades, kus kontorivõrk puudub.

•• „Pank on äri, mitte sotsiaalne ettevõte,” tõdeb ta kontorite sulgemisel inspektsiooni mõjujõu puudumist. Küll püütakse tema sõnul leida lahendust, et panga ees võlgu olev inimene saaks oma raha elatusmiinimumi piires siiski ise käsutada.

•• „Minu arvates on suuremates linnades ja maapiirkondades kontorite võrgu olemasolu tagatud,” kaitseb Rehe panku. „Neid otsuseid me pankade eest teha ei saa.” Rehe tõdeb, et kontorite sulgemine võib tuua kaasa klientidepoolse pankade vahetamise. „Lähtutud on sellest, et kui ei ole ühte, siis teine ikkagi on.”

•• Tema sõnul kasvatavad pangad investeeringuid internetiteenuste arendamisel ja selle suuna õigsust kinnitab kas või üksikisikute poolt elektrooniliselt esitatud maksudeklaratsioonide suur osakaal.

SALADUS

Eile oli meie majas Endla 59 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses filmi õhtu. MTÜ Lektoorium näitas filmi Saladus (2006). Piletiraha oli sümboolne 10 krooni, sest tegemist omaalgatusliku üritusega ja filmi näitamise eest pidime ka raha maksma. Aga asi oli seda äärt ja kellel vimalik soovitan tulla järgmistele kinoõhtutele. Lisainfo leiad üritustest meie kodulehelt
www.tallinnakoda.ee > uudiste alt.

Kel võimalik ja õnnestub raamatut lugeda siis soovitan. Ka film on väärt vaatamist ka mitmeid kordi. Peale filmi vaatamist, jätkus meil kohvilauas arutelu. Huvitav oli ja veel tänagi on peas kerimas mõtted eilsest filmist. Elu on muutuse seadus.

THE SECRET *** Saladus (2006)

Tegu on 2006.a. valminud 90-minutilise dokumentaalfilmiga, mis paljastab universumi SUURE SALADUSE, mida on edasi antud läbi aegade, et see jõuaks lõpuks nii sinu kui ka kogu inimkonnani.

Rasked ajad

Kas on veel kedagi, kes teaks kedagi, kellel poleks laene kaelas? Pea kõne päevas on seotud inimestega, kellel on probleeme tööga, töökaotamisega, haigusega, võlgadega...
Appi, mis aeg see küll on. Kas inimesed siis üldse ei mõtle kui kergekäeliselt laenu võtavad? Või on tõesti see laenuandjate võtmesõna, et tule, tule, sinu raha ootab sind!
Ei öelda on raske esimesel korral, mina oskan seda, sest ei käenda, ei laena, kergekäeliselt, ei taha kasutada krediitkaarte. Elan normaalselt ja ei loo suuri ullikeste unistusi. Kuigi mõned plaanid ja unistused on olemas... Ja pensionisambaid mul ka pole, ei miskit muret nendega. Meil on võlanõustamine ja õigusteenused ja üliõpilased, kelle poole pöörduda Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos.

Võlanõustamine

Isikud kes on sattumas või sattunud majanduslikesse raskustesse. Võlanõustamine koosneb neljast nõustamisalasest elemendist: finants-juriidilisest, psühhosotsiaalsest, elulis-praktilisest ja pedagoogilis-preventiivsest nõustamisest. Probleemid ja raskused, mille puhul on soovitav pöörduda võlanõustaja poole: üürivõlg, telefonivõlg, laen eraisikult või pangalt, liising, järelmaks, maksuvõlg, trahvid, viivised, elatisraha võlg, krediitkaardi võlg, eluasemelaen, õppelaen, käendus

Tagant järele tarkus

Ajakirjanduses on nädalajagu arutatud selle vana naise juhtumit, kes liikumispuude tõttu haiglast koju viidi ja seal voodihaigena külmas ja näljas ära suri. Jutte on igasuguseid nii sotsiaaltöötajate, hooldajast venna, naabrite ja majaomaniku vaatenurgast. Kurb ja jahmatama panev lugu. Tehti kõik ja välja kukkus ... Ja siis loen lehtedest üksipulki neid seisukohti. Aga see ei ole normaalne kui inene viiakse tuppa, mida talvel kütta ei saa. Tule taevas appi! elektriradiaatori oleks ikka saanud tuppa sooja andma tuua. Aga, aga. Sotsiaaltöötajad, naabrid ja hooldajast vana vend oleks pidanud suutma midagi ette võtta.

Täna siis ajakirjanduses selline eakate inimeste eest võitleva organisatsiooni artikkel. Üsna mõistlik, sest õppisin minagi koolis sellist ainet nagu geriaatria - maakeeli eakate hooldus, põetus kuni elulõpuni, kui ta ise abi vajab. Praegu asi suht nadi, raha pole ei riigil, KOVidel ega kliendil endalgi, et selliste hooldusteenuste eest maksta. Hooldusteenus ei pea alati haiglas olema, seda saab kasutada ka liendi kodus. Kõik sõltub abivajajast. Ja see abivajaja võib olla ka noor tööjõus inimene, kel trauma või raske krooniline haigus.

Kes maksab arstivisiidi eest?

Valimislubadused olid vähem makse, suurem emapalk. Nüüd on siis käes see õhuke riik, lisaks tööpuudus ja pikad ravijärjekorrad ning suurimaks mureks töötus. Ja kui maksta ei jõua või puudub ravikindlustus, siis peadki kodus istuma ja kannatama. Näiteid: mõni rohtusid välja ei jõuaosta ja kutsub kiirabi.
Kuigi jahh valu ei peaks keegi kannatama.

Paljusid paneb imestama eriarstide pikk järjekord ja kui pakutakse kiiremat, tasulist visiiti, siis võimalusel seda kasutatakse. Kui nüüd asjasse süveneda, siis see algselt mõne saja suurune visiiditasu võib muutuda oluliselt kulukamaks kui lisanduvad uuringud ja analüüsid, mis peab ka ise kinni maksma. Oleme leppinud hambaravi eest tasumisega.

Ka haiged oleme harva. See eest on inimesi, kes meie eest arstide juures sagedamini käivad. Leidub ka inimesi, kes saadavad enda eest arsti juurde hooldaja või abikaasa. Minu küsimuse peale, et kas see kroonilise haigusega patsient ka ise kaasa tuleb, on kostnud vastus, et ahh mis tema, kui vaja analüüse anda, siis toome kohale. Appikene, see ei ole võimalik, et haigeid ravitakse teiste inimeste kirjelduse kaudu ja kirjutatakse välja ravimeid.