Hispaania, Kataloonia reis, 3.osa

Kolmandal päeval toimus ekskursioon Torrese veinikeldrisse. Viinamarja istandused olid suht madalad ja viinamarjad veel valmimas. Meid suunati saali, kus jagati kollased kõrvaklapid ja näidati lühifilmi veinitööstuse arengust ja veini valmimise protsessist ja turustamisest. Siis viidi meid lõhnatunnelisse ja näidati aastaringset slaidshoud, lõhn oli puupõletamisest ja viinamarjamahla lõhnani. Siis tuli pisirong, mida vedas dziip. Ringreis toimus istanduses, veinikeldris ja siis algas veinide degusteerimine. Veine oli 3 sorti, kõik minu jaoks suht hapud aga proovitud nad said. Järgnes veinipoe külastus ja poodlemine.

Lõunaks jõudsime linna Tarragona, mis asus Vahemere kaldal 82 meetri kõrgusel mäe otsas. Uudistasime Vana Rooma aegseid arheloogilisi hooneid, tsirkuse- ja teatrivaremeid. iidsemüüriga ümbritsetud vanalinn, mis oli kõrgete tõusudega. Imetlemist väärt oli ka Santa Decla katedraal, mille ees pildistamine. Küll on seal maal ikka vaadata, mis meil nii pisikeses Tallinna vanalinnas ruttu vaadatud saab, sinna suurele maale peab ikka kindlasti tagasi minema.

Kuumus oli talutav ja mõnus. Teised, kes treppidest läksid, said ujuma minna. Arkoga koos imetledes vaadet ja seda järsku teed, mis allapoole viis ja leppisime kokku, et sinetavasse merre me täna ujuma ei jõua. Liiga ränk katsumus. Arko märkas, et Rita ja Aleksei suunduvad vee suunas. Ta märkis irooniliselt, et meie omad on ngu kilpkonnad, kui vett näevad, siis plagama pistavad. Pärast selgus, et rita helists giidile ja teatas otse, et tulgu buss neile järgi, sest nemad ei jõua üles tulla. Mis siis üle jäi, kui minna kogu bussirahvaga prominentidele järele.

Anti ka vaba aega, mida täitsime invawc otsimisega, mille lootsime leida casinost. Leidsimegi, kuid pidime esitama sisenemiseks isikuttõendava dokumendi. Meie kohta täideti ankeet, kontrolliti ega me mängusõltlaste paturegistris pole ja lubati siseneda tualetti. Pärast istusime jäätisekohvikus ja sõime tortillat ja kalasalatit, mis oli nii mage nagu oleks soola ja maitseaineid unustatud lisada. Sealses mõistes on tortilla kartulitükkidega omlett. Muigama pani aga maitses hästi. Õhtu lõppes linnameluga.

Hispaania, Kataloonia reis, 1.osa

Reis sai toimuma AS Tensireisid abiga. Firma suur, juba 17.hooaega tegutsev ja pealegi anti Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänumeene Aasta tegu 2007. Kuna meie reis kestis 10. - 15. augustini 2009 ja kuna meie seas oli ka 6 vähem ja rohkem ratastoolikasutajat, siis oli vaja erivajadustest tulenevaid tingimusi. Rita Goruskina (Tallinna Invaspordiühingust) tellis reisi juba möödunud aasta augustikuus. Paraku ei saanud ta kokku üle 14 reisija, mistõttu liideti meid Tartu reisigrupiga. Reisimiseks oli vaja saada Riiga, kust läks airBaltic Barcelonasse.

Sellest tulenevalt leidsime Arkoga, et reisieelsel ööl me ei maga. Milleks vähendada reisiärevust, kui kohvrid on pakitud ja magada saab vaid mõned tunnid. Bussile läksime kella 3 ajal öösel, reis Tallinnast Riiga algas u 3.30. Teel Riga võtisme Märjamaa bensiinijaamast peale kunstnik Mella koos emaga ja saatsime isa kalale. Kuni Pärnuni olin üleval, sest nautisime kuupaistet ja udu teel, väljade peal. Siis hakkasin tukastama kuni Läti piirini. Mõnel korral ärkasin iseenda norsatuse peale, sest uni oli magus. Arko ei tukkunud, vaid istus oma ratastoolis vagusi. Bussijuht oli usin ja viis meid õigeks ajaks kella 8.20 kohale Riia Lennujaama.

Seal kohtusime meie reisijuhi Helen Mesilaga. Lennuki peale minek kulges viperusteta. Ratastoolis reisijad, koos abistajatega pääsesid lennukile esimestena. Kuni lennukini said nad oma tooliga, siis toodi kitsam tool, reisisaatjad abistasid ümber istumisel, kinnitasid turvarihmad ja viisid lennukisse ning tõstsid akna alla istuma.

Barcelonasse maandumisel lendasime pikalt mägede ja mere kohal. Maandumine läks sujuval ja sooja oli üle 30 C. Hola Hespana. Reisisaatja saatis meie gruppi kuni kohvrite kättesaamiseni ja seejärel ootas meid ees reisibuss, millel oli tõstuk 3 ratastoolis reisija jaoks. Sõitsime esmalt hottelli. Sellele järgnes linnaekskursioon Barcelona vanimas linnaosas Barri Gotikus, San Pablo del Capo ja San Pedro de las Puellase kirik. Jalutasime vanalinnas ja jäädes vahtima tänavakargajaid-tantsijaid, kaotasime meie turismigrupi koos giidiga silmist. Õnneks tuli giid meid otsima ja saime jälle koos minna la Rambla bulvaril. Imetlesime neid kostümeeritud linnalõbustajaid, pärast käisime turul puuviljade jahil. Õhtul läksime koos Mella, tema ema ja Arkoga vallutama Kolumbuse kuju. See 5 trepiastet sai ületatud ja poseeritud fotograafidele. Ka mina ronisin lõvi kukile. Õhtusöögiks valisime pizza ja kohaliku õlle San Miquel. Uni niitis jalust.

Kiri sõbrale!

Tere kallis sõbrake.

Hispaanias lendas aeg nii märkamatult, et vaevalt jõudsime kaarti osta.
Vahemeres oli koos Arko ja Mellaga lahe sulistada. Barcelonas vallutasime (ratastoolidega) lõvisid, Kolumbuse ausamba jalamil. Ööbisime 3 ööd peatänava La Rambla hotellis. Käisime Monserrati kloostris patte lunastamas (seal mägedes oli kohutavalt ilus) ja kuulamas mägede häält - vaikust. Sõime jäätist, paellat, tigusid, krabisid ja merekarpe. Poistele meeldisid naised rannas. Haisid nägime ka (akvaariumimuuseumis).

Tahaks juba tagasi unistuste maale!

Pilte näed Delfist, Voolukas (kasutaja nime alt).

Tervitustega Tiia ja Arko. 15.08.2009

Hispaania unistuste maa....

Igalühel meist on oma unistused ja maad, kuhu igatseme. Minu jaosk on see maa Hispaania. Lõpuks saan tõelist ookeani näha. Augustikuusse on planeeritud kallis lennureis, kuhu koos pisikese sõpruskonnaga läheme. Praegu üritan infot koguda. Lugesin juba läbi raamata "Minu Hispaania". Täna märkasin blogilehte lugedes reisimise alt huvitava artikli ja blogilehe, millel nimeks vabatahtlikuna Hispaanias.

Soovitan teilegi lugemiseks. Ise põgusalt vaatasin aga lähiajal üritan lugeda.
Artikkel siis järgmine, õigemini blogipostitus:

Mõningaid huvitavaid uudiseid

Vaatasin eile õhtul uudiseid ning mõned asjad jäid silma-kõrva ning panid mõtlema.
Nädalavahetusel toimus Madriidis Ferida de Libros ehk raamatute laat ning siis räägiti, et vähemalt üks kolmest hispaanlasest ei loe raamatuid. See teeb ju siis kokku rahvaarvu arvestades kogunisti 13 miljonit inimest ja natukene peale. Tundub kuidagi väga suur ja müstiline number - mõtle, kümme Eestit ei loe.
Suitsetamine. Hispaanias suitsetab 12 miljonit inimest ning iga aasta sureb ca 50 000 inimest suitsetamisest tulenevatel põhjustel. Võimudele teeb aga muret see, kuidas üha nooremalt suitsetama hakatakse ning kuidas pigem hakkavad tüdrukud varem suitsetama kui poisid. Nimelt alustatakse siin suitsetamist 13-aastaselt ning tüdrukud suitsetavad pea 2 x rohkem kui poisid. Mis toimub? Vaatasin täna siis tänavatel ringi, et kas tõesti on nii, et naised suitsetavad rohkem ning kurvastuseks nii tõesti on. Mulle ei meeldi kohe üldse suitsetavad naised/tüdrukud. Ja nüüd selleks, et seda asja paremaks muuta plaanitakse hakata hullu reklaamkampaaniat tegema, kus suitsupakkidel on väga rõvedad pildid sellest, mida suitsetamine sinuga teeb. Sama reklaamkampaaniat katsetati Mehhikos (või oli see kusagil mujal, aga seal Lõuna-Ameerika kandis) ning seal olevat see päris hästi toiminud.
Autoradarid ning kiiruskaamerad. Hispaaniasse paigaldatud kiiruskaamerad on olnud väga tõhusad. Nad vähendavad pidevalt teedel hukkunute arvu ning muudavad liiklust ohutumaks. Näiteks sellel nädalal hukkus autoõnnetustes 10 inimest vähem kui eelmine aasta. Arvu vähenemist olevat just hea märgata pärast kiiruskaamerate paigutamist, kus inimesed on tunduvalt ettevaatlikumaks muutunud. Samas on sellega üha rohkem populaarsust kogunud autodele paigutatavad antiradarid, millega kaameraid tuvastatakse ning seeläbi neid vältida saab. Ja enamus kallimate autode omanikke, kellele kihutada meeldib, on hakanud neid oma autodele hoogsalt panema. Igaüks saab omale antiradareid soetada interneti teel ning enamasti jääb nende hind 1000 euro juurde.
Sellest tulenevalt on hakatud tegema hulle reide, et saada kätte need inimesed, kes antiradareid kasutavad. Meie politseil on olemas oma radarid antiradarite tuvastamiseks.
Uudistes näitas ka inimesi, kes kinni võeti antiradaritega ning neilt küsiti, et miks nad neid kasutavad. Vastused olid lihtsad: miks mitte. Mõtle, see on esimene kord aasta jooksul, kus ma vahele jään ning trahvi saan. Kogu ülejäänud aasta olen saanud kihutada ning kaameraid vältida. Samas oli ka palju neid, kes hakkasid tagasi ajama, et nemad pole radareid pannud ning et need olid juba siis, kui auto osteti.
Trahv on selle eest 1500 eurot ning 2 punkti lubadelt.

Hispaanias õpetajaks olemine. Hispaanias on õpetajaks olemine väga nõutud ning prestiižne värk. Õpetajad saavad siin keskmiselt palka 1500 eurot kuus. Samas oleneb palgasuurus ka kõvasti sellest, kus õpetatakse. Instituudis õpetajad saavad ca 2000-2500 eurot palka ning kusagil veel kõrgemal veel rohkem. Lisaks on neil pikad puhkused nagu suvel 2,5 kuud, Semana Santa, jõulud jne. Miks Eesti õpetajad siis nii alamakstud on?