Bella leidmise lugu

Tere!

Meil on väga hea uudis - leidsime oma pisikese eile õhtul lõpuks üles! Imesid juhtub!

Pere, kes ta oma hoole alla oli võtnud, võttis meie kutsi nagu taevast sadanud uus-aasta kingitust ega plaaninudki teda tagastada. Käisid isegi linnas otsimiskuulutusi maha tõmbamas! Neil oli olnud enne taks ja see sai õnnetult surma - peksti surnuks (kuidas küll selline õudne lugu sai juhtuda? Mustamäel?)

Õnneks leidus aus noormees, Nikolai Bonev, kes tundis seda peret, märkas linnas meie kuulutusi ja kuulis ka raadiost. Ta võttis meiega ühendust, sest pole õiglane oma muret ja südamevalu vähendada teistele südamevalu põhjustades. Ta aitas meil ka koerakest kätte saada. Suur- suur tänu talle abi eest!

Ja väga suur tänu paljudele inimestele, kes helistasid, kaasa elasid ja meiega koos muretsesid; HotLine'i tüdrukutele, kes inimliku soojusega me muret kuulasid ja Uuno, Elmari, Russkoje Radio ja SkyRadio saatejuhtidele, kes teateid edastasid. (Interneti kasutegur osutus seekord väikeseks. Kas internetiinimesed liiguvad liiga vähe õues, et kadunud koeri kohata?)

Oleme siiski tänulikud ka perele, kes meie õnnetu kutsika üles korjas, hästi hoidis ja toitis. Bella oli nädalaga silmnähtavalt kasvanud ja sai mälestuseks kaasa uue kaelarihma, mis uus perenaine oli ostnud.

Suur-suur tänu kõigile ja ilusat aastat koos oma lähedaste ja lemmikutega! Hoidke neid!

Liis, koeraomaniku emme

Abipalve: otsime Bellat!

Selline abipalve laekus minu e-postkasti.

Armsad sõbrad!

Kirjutan meie peret tabanud murest ja palun, et aitaksite. Mu tütrel Liisal oli septembrist saadik väike kutsikas Bella, kes oli talle suureks lohutuseks. See kuts oli väike rõõmusäde ja sai armsaks lemmikuks noorele inimesele.

Uusaasta ööl veel enne südaööd toimus Vabaduse väljakul happening, kus sajad tantsijad rahva seas ootamatult tantsima hakkasid. Liisa oli üks neist tantsijaist. Väike Bella oli tal kaasas, sest ta ei raatsinud kutsikat üksi koju jätta. Bella oli sõbra süles, kuid kui happening algas rabeles ta äkki välja kampsunist ja hoidvatest kätest ning kadus rahvamassi jalgade vahele. Hoolimata otsimisest mitme inimesega varaste hommikutundideni, Bellat ei leitud.

Oleme otsinud varjupaikades, internetis, kleepinud kesklinna kuulutusi ja teatanud raadios. Seni on vaid üks vihje tulnud - keegi oli näinud koerakest jooksmas üles Vabadussamba tagant treppidest Kiek in de Köcki suunas.

Tagant järgi tarkuses oleme kõik targad, et poleks tohtinud koera üldse kaasa võtta. Paraku ei muuda see toimunut olematuks. Päevade möödudes on lootus Bellat leida juba kadumas. Mure ja teadmatus, mis temast saanud, piinavad hinge.

Uusaasta öösel oli Vabaduse platsil ja kesklinnas väga palju inimesi. Kindlasti keegi kusagil nägi Bellat. Seepärast, palun saada see kiri edasi. Palju oli vene noori, palun saada oma vene-keelsetele sõpradele. All venekeelne kuulutuse tekst.

Bella on pisike kääbustaks, väiksem kui keskmine kass. Segavereline emane, kiibiga. Sileda musta karvaga, käpad pruunid, rinnaesine valge, kõrvadel karv veidi pikem ja lokkis, sõbraliku loomuga.

Oleme tänulikud ükskõik millise vihje eest, et teada saada, mis Bellaga juhtus. Tel: 55597575
Kui keegi leiab Bella, pakume vaevatasuks 500 kr.

Ette tänulik,
Liis

В новогодний ноч утеряно щенок мини такса, очень маленькая, милая и добрая.
Собачка нечистопородная, шерст чёрная, на ушах волнистая, лапки коричневые,
грудь белый. Есть кийп. Если видели или знаете чтото, пожалуиста позвоните: 5140297.
Тому кто нашел будем платить 500 крон.

Uut aastat tähistamas Laulasmaal

Käisime puhkamas, Laulasmaal kahekesi. Sain novembri lõpus selveri kliendi lehega pakkumise, millest oli raske loobuda. Broneerisimegi ära 2.jaanuariks 2010 Laulasmaa SPAsse öö 2-le. Hind tundus ka odav - sõbranna perelt saadud kingiraha kasutades, võrreldes tavaliste hotellide hinnakirjaga. Vaata ka: http://www.laulasmaa.ee/
Mõeldud ,tehtud, makstud ja invatuba kinni pandud. Aga keegi ei osanud uneski näha, et uusaasta tuleb sellise lumeuputusega. Teed olid lumised, labidas oli pakiruumis ja asusime Mustamäelt teele. Ise viskasin veel Arkole nalja, et ratastoolikate unelmate tali. Kui saad välja, siis jäädki lumme, kui saad sisse, siis läbi raskuste.
Jõudsime tasasel sõidul mööda libedat teed Laulasmaa SPAsse, kuid meid ootas ees mitu sõidukit, kes otsisid teed parklani ja kohta, kuhu autot parkida. Lubatud 200 + 70 parkimiskohta olid enamuses lume all. Nii otsisidki inimesed sobiva koha, kaevasid endale lume alt välja parkimiskoha. Tammusin minagi auto ees jalalt jalale ja läksin asja uurima. Infolauast öeldi peale helistamist, et tullakse lund lükkama. Kuigi jah kui tervistav lõõgastuspakett algab kell 14, siis on kuidagi nukker tegeleda lumekoristusega. Parkisime auto siis kahe lumise auto taha ja tulime tasapisi selg ees ratastooli lumel tirides hotelli.






Kõik järgnev alates 2-korruse invatoast oli lahe. Kurtsime vaid seda, et toa radiaator oli külm ja meil, soojalembelistel jahe. Õhtuks saabuski lisa elektriradiaator. Peale masaazi läksime õhtusöögile. Siis tabas mind vastupandamatu soov külastada veekeskust. Läksin eeluuringutele, sest Arko juu igasugustest jalavannidest ja kitsastest ustest üle ja läbi ei pääse. Uurisin veekeskuse kassast ja tegin hirmus tarka nägu. Noor tütarlaps teatas viisakalt, et jah võite sisse minna siit kõrval uksest, kus on lauatenniselaud. Selgitas juurde, et basseini tõstukit neil küll pole, aga ratastooli saab jätta lamamistoolide kõrvale ja siis minna ise basseini. Muigasin selle peale, sest ega ratastooli inimesed siis eriti kahel jalal ringi kõnni. Arko käis toas dussi all ära. Ohh imet vesi jooksis tuppa, mitte äravoolu torust alla. Tegelesime korsitustöödega, et päästa toapõrandat. Viskasin küll nalja, et eks siin ole koristajad ka olemas. Aga Arko sai viimaks ujuma. Kallutas ennast toolist otse basseini, vesi lendas pahmaki laiali ja ujusime. Pärast saime ka suht kergesti basseinist välja ja tooli. Läksin ise veel tagasi ja mõnulesin neis 3 basseinis ja ujusin. Märkamatult oli kell saanud juba peaaegu pool 10. Laptopist vaatsime kaasa võetud filmi ja toas oli ka wifi, mida Arko testis. Pingutasin seal ujumisel ja mullvannitamisega üle. Täna olid kondid natuke haiged. Masaazi oleks küll rohkem ja kauem tahtnud. Masöör oli suht nõutu näoga kui ratastoolis meest nägi. Näeb neid vist spades harva jah aga pärast kuulsin, et Arko oligi esimene ratastoolis klient, keda nähtud seal mail.

Restoranis õhtut koos süüa on ka lahe aga teeninduse kiirus oli küll vist sarnane minu lapsepõlves. Aeg peatus. Eriti veel hommikusöögi lauas. Venemaa turistid lenlesid parves ümber laua, ke võttis peoga ja pani suhu, kes jõi mahla kohvitassist ja pani selle sinna kust võttis. Kohvi sai otsa, nõud laudadelt olid koristamata. Ootasime, ei miskit, seisin selle laua kõrval, kus oli kohvitermos ära viidud ja tagasi ei toodudki. Pidi aega minema selle keetmisega. Lõpuks toodi baarist tass masinakohvi, viisin selle lauda ja tulin ka endale kohvi ootama. Vahepeal toodi juurde nõusid. Teenindamas oli meid 2 meeskelnerit. Hoitakse sealgi personali pealt kokku. Aga ei virise lahe oli, käiks veelgi. Siis käisime majas sees jalutamas ja nägime, et ümber auto, mille taha meie oma Opeli parkisime, askeldasid veneturistid. Lumesahk oli autode vahele valli kokku ajanud. Meil oli trutt, et omad kotid kokku pakkida ja autoga minema sõita. Nemad jäid sinna peale meie lahkumist lund rookima. Ja mina pead sügama, sest auto tagaluuk oli lumine ja kukkus mulle vastu pead. Nii valus oli aga lumine talitee viis valu meelest ja nautisin seda eestimaist võlu ja talveilu.

2010. aasta on saabunud

H E A D U U T A A S T A T !

Ta tuli, suur, uus ja lumesajune, jättes maha, selja taha aasta 2009. Meenutame ja mäletame seda eelmist aastat. Minu jaoks meenub kindlasti Hispaania reis, Arko kooli lõpwtamine, perereis jaanipäeva eel põhja Lätisse ja Riga loomaaeda. Lisaks veel palju tööd, puhkust, reisimist ja Tartu ülikooli hoonete kaardistamist ning kindlasti ka Tallinnas Pirita turismimarzuutide, Tallinna noortekeskuste ja üldhariduskoolide kaardistamist, sai harrastada ka linetantsu ja käidud ratastoolikatega Haapsalu tantsulaagris ja Pärnumaal linetantsu festivalil, kus ilm meid nöökis, mistõttu kolisime üle PÄrnu Kuursaali. Aga ilus aasta oli see möödunud aasta. Pidu oli mitmete sünnipäevade näol, kus saime kokku paljude lähedaste ja toredate inimestega. Ja blogimise aasta oli, Esimesel aastal sain postitatud oma blogisse 217 sissekannet huvitavatest uudistest, tegemistest ja oma arvamustest. Tahan ka sel aastal sellega jätkata. Mälestused jäävad ja meenuvad kui blogi sisu uurin. Eriti Hispaania, Kataloonia reisi omasid. Näen unes siiani sinist merd ja mägesid. Tahaks tagasi. Unistusi on palju. Eks liigun nende täitumise pole. 2009 oli ka poliitika aasta ja KOV valimistel sain 52 häält, mille tulemusel sain Mustamäe Halduskogu liikmeks ja osalen kolme komisjoni toos (keskkonna-, revisjoni-, sotsiaal- ja tervishoiukomisjonide töös). Halduskogu liikmena kuulun ka Mustamäe Laste Loomingu Maja hoolekogusse. Tööd ja tegemised on hoo sisse saanud, nüüd püüan planeerida oma aega, et igale poole jõuda ja mõistlikult oma elu ja toimetustega hakkama saada.

Sellelt, 2010. tiigri-aastalt, ootan tervist, armastust, siis veel tööd ja raha võiks ka tulla nagu suur lumesadu. Poleks paha. Head mõtted. Aga kõige pealt mõtlen ikka omadele, et meil kõigil oleks tervis korras, lastel läjheks koolis hästi, et saaksime olla palju koos ja teha huvitavat ja põnevat. Eile vaatasime filmi ja käisime külas kaksikõel Liial ja tema kaasal Reinul. Nautisime päikeseloojangut mereääres, lä'bi autoakna, sõites Piritalt Koplisse. Täna aga juba uued plaanid ja läheme kahekesi puhkama Laulasmaale. See mu juubelikink sõbranna perelt. Hea mõte ja peabki ära testima Laulasmaa SPA ratastoolis inimese seisukohalt. Aga enne autot lumealt välja loopima. Tali on ilus aga seda lund on nüüd juba liiga plaju.

Lumeuputus Mustamäel

Ilus, valge lumi - seda ootasime terve sügise ja nüüd siis saimegi valged jõulud. Tundub, et aastavahetus ongi suure lumega ja lumelabidaga müttamine. Eile hommikul kaevasime autot lahti, õhtupoolikul koju tulles võtsin taas kord lumelabida appi, sest kuidas sa muidu ikka autost ratastooliga tuppa saad, kui teed ette ei tee. Rabasin siis maja eest suurema majahoidja labida ja hakkasin kühveldama. Tee sai ilus, seniks kuni sõitis mööda traktor, lumesahk üleval ja möödus meie maja eest. Ju polnud siia hoovi Tamsaare teele teda tellitud. Meil vilgas majahoidja, kuid kõnniteed on lumest vabad ja autosid kaevab igaüks ise. Eks kõik sellega juba meie korteriühistus harjunud ja valmis labidaga lund lükkama. Eks jalakäijad olegi hullemas olukorras, sest seda lund aina sajab ja sajab ja sajab. Nüüd keskpäeval sai päikest näha. Eks ikka appi, mis siin ikka viriseda.Hommikul, kui silmad avasin, siis sadas ilusat laia lund. Imetlesin seda kaua, nii ilus oli. Lapsepõlv tuli meelde. Nii ilus oli imetleda vaikset lumesadu. Nüüd kapsad valimis, õhtul pidusse, külla Pirita sõpradele. Enne veel lund lükkama ja poodi. Raketid veel ostmata aga kõik kiiremad tööd ja tegemised on kõik tehtud. Ilusat aastavahetust.

Valged jõulud Jõgevamaal

Kõik kordub. Külm on, lund on kaa. Lapsed on maal ja meie koos Jõgevamaal, Saarel. Ilusad on eesti külad ja inimesed head. Soovin teile ilusaid kauneid jõule ja head aastat uut!

Juba õhtul akna taga

heljus lumi langedes.

Hommikul on õued aga

kõikjal paksult hangedes.



Valged kasukad saand aias

üle öö kõik õunapuud.

Kõnniteel käib kaares laias

vilkalt majahoidja luud.



Meil on juba valmis plaanid,

millest mõeldud, nähtud und:

pea me suusad, pea me saanid

kihutavad mööda lund.