omastehooldajate kokkusaamine 20.02.13

Edastan kutse kolmapäevasele hooldajate infotunnile. Veebruarikuu omastehooldajate kokkusaamine toimub 20.veebruaril 2013 algusega kell 13.00. Külla tuleb Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Karin Kodasma. Põhiliselt räägib ta püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme taotlemisest, väljamakstavatest toetustest.Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla 59.Üritus on tasuta. Lisainfo: Pirjo Vaarmaa, projektijuht, MTÜ Inkotuba, tel 55500290, e-post: pirjo@inkotuba.ee, kodulehekülg: www.kuivaks.ee

Juhtusin lugema huvitavat artikli Tartu Postimehest ja soovitan lugemiseks, sest siin on kirjas hea kogemus leppimisest oma haigusega, edasi elamisest ja toe pakkumisest teistele sarnase kogemusega inimestele. Seepärast ongi vajalikud puuetega inimeste organisatsioonid, sest seal on inimesi, kes saavad abiks olla, nõu anda ja küsimustele vastata. Internet ei paku alati parimat ja nii on võimalus abi küsida sarnase kogemusega inimestelt. 

Tõbi ei murra meest, kui mees ei taha

17.02.2013 17:45 Aime Jõgi, reporter

See viimane nädal on Martin Toomingule olnud kõige erilisem aeg kogu ta senises elus. Tema ja ta naine Ene Tooming on nüüd kaksikutest tüdrukute vanemad. Lapsed on koos emaga sünnitusmajast kodus alles esimesi päevi ning see on põhjus, miks me ei saa tänase loo kõrval näidata pilti, kus kogu perekond on rõõmsalt peal. Tüdrukud on alles väikesed ja praeguste viiruste ajal on tark võõraid inimesi koduseinte vahele mitte lasta. Aga kolmapäeval oli Martin Toomingul linna asja. Tal tuli käia Tiigi tänava perekonnaseisuosakonnas lapsi kodanikeks registreerimas. Seejärel oli ta hea meelega nõus andma intervjuu, rääkima endast, oma keerulise nimega haigusest ja sellest, kuidas kõik on võimalik. Tuleb ainult tahta. «Isaks olemine – see on kirjeldamatu tunne,» ütleb Martin Tooming kõigepealt. «Kui Ene nad mulle sülle paneb – ma ise ei julge tüdrukuid veel tõsta –, siis ...» Sõnad jäävad mehe kurku kinni, ta silmad ja ilme räägivad aga edasi.

Tavaline mees

Martin Tooming on pealtnäha kõige tavalisem 30-aastane mees. Pigem pikem kui lühem ning pigem kõhnem kui paksem. Ta olek on sõbralik, tal on hea huumorisoon ning ta naeratab sageli. Alles natukese aja pärast tuleb ilmsiks, et mehe käed on rahutud. Et ta otsib neile sageli toetuspinda ja seab sõrmi kord ühte, siis teise seongusse. Näiteks sellises söögikohas, kus kliendil endal tuleb kandikuga toit lauale kanda, tunneb Martin Tooming end ebamugavalt. Ta ei saa kandiku kandmisega käte värisemise tõttu hakkama ja peab teenindajat paluma. Ta räägib veel, et kuidas kord palus üks naine linnaliinibussis temalt abi lapsevankri tõstmisel, tema pidi aga keelduma. «Ma ei saanud riskida. Ja ma tundsin ennast väga ebamugavalt,» ütleb mees silmi langetades. Ka on Toomingu kõnnak natuke kangevõitu. «Kas seal trepp on?» küsib Martin Tooming minult, kui oleme intervjuuks kohtumispaika kokku leppimas. «Jah, on küll, ühe korruse jagu astmeid,» vastan. Mehe häälest kostab seepeale hooletut ükskõiksust, et ah, sellest ronib ta üles küll, pole hullu. Tegelikult ei ole ei trepid ega kõrgused Martin Toomingu sõbrad, kuigi näiteks 2005. aastal elas mees pikki kuid Ameerikas ning turnis Suure Kanjoni serval oma füüsilisi ja emotsionaalseid piire tunnetada püüdes. Nüüd ta seda enam ei teeks.

Pea- ja seljaaju haigusest sclerosis multiplex'ist rääkides kasutatakse lühendit SM. Martin Tooming ütleb sellele lühendile jätkuks «seltsimees». «Eks minu haigus ongi ju minuga terve elu kaasas käiv seltsimees – ma pean temaga igal sammul arvestama,» sõnab ta. Definitsiooni järgi on scle­rosis multiplex pea- ja seljaaju haigus, mille käigus tekib autoimmuunne põletik ning mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht. «Eesti keeles öelduna tähendab see seda, et mu närvid tasapisi kärbuvad,» ütleb ta. See kõlab väga karmilt. Martin Tooming ei luba aga kellelgi ennast haletseda. Ta ütleb, et on täiesti tavaline inimene ning ta saab kõigega hakkama. Vaid mõne asja tegemine võtab rohkem aega kui teistel. Paraku ei ole maailmas leitud ravi, mis aitaks inimest sellest tõvest päriselt terveks saada. Ka ei ole teadlastel ühest seisukohta, milliste asjaolude kokkulangemisel see haigus vallandub ja keda see kõige tõenäolisemalt tabab.

Martin Toomingu elu muutus 2000. aasta suvel pärast Jõgeva gümnaasiumi lõpetamist. Ta oli siis oma arust kõige targem ja vägevam mees, kes kõigepealt ihkas minna Eesti kaitseväkke aega teenima. Ühel hommikul olid aga näpuotsad tuimad. Mõne nädala pärast tundus terve parem kehapool kuidagi veider ja surisev, meenutades tunnet, mis tekib inimesel siis, kui jalg või käsi ära sureb. Järgnesid uuringud, haiglasolek, uued uuringud ning diagnoos. Valmis aitama teisi. Martin Tooming ütleb, et nüüd, kus ta on ise lapsevanem, ei kujuta ta ette, mida tema vanemad võisid üle elada. Saada teada, et nende pojal on ravimatu närvihaigus, mille eest pole võimalik peitu pugeda – kohutav! «Aga nad olid erakordselt tublid,» sõnab ta. «Ilma nendeta mind poleks. Igas mõttes.» Nüüd on Martin Toomingust endast saanud kogemusnõustaja, ta on valmis rääkima iga inimesega, kellel on sama haigus, mis temalgi. Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu president Pille-Katrin Levin kinnitab, et tegemist on tõesti väga salapärase ja natuke ka filosoofilise haigusega. Levin tunneb Martin Toomingut hästi ning märgib, et mehe rahulik ja sõbralik olemus võiks paljudele eeskujuks saada. «Ta ise on oma eluga näidanud, kuidas tuleb end treenida ja pingutada ning kuidas oma mõtted positiivsel lainel hoida,» ütleb ta. Levin tuletab meelde juhtumit, mil üks noor mees elas pärast diagnoosi teadasaamist kaks aastat nelja seina vahel voodis ainult suitsu kiskudes ja kohvi juues, enne kui oma haigusega päriselt leppis, seda tundma õppima ning edasi elama nõustus.

Kui Martin Tooming esimest korda haiglaravile läks, taastus ta tervis hästi. Ta asus seejärel õppima Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Oma haigusest ei rääkinud ta ülikoolis alguses kellelegi. Ühel tudengisuvel proovis noormees Soomes töölkäimisega kopsakamat taskuraha teenida. Ja siis sai selgeks, et füüsiline töö talle ei sobi. Haigus ägenes ja algasid rasked ajad. Kätevärisemise tõttu ei saanud ta kirjutada. Ta muudkui paljundas õppematerjale ning õppis kõigest hoolimata täiskoormusega ning võttis iga õppejõu juurde ette eraldi visiidi. Ta selgitas, miks talle kirjalikud arvestused ei sobi, ja palus, kas ta saaks suuliselt vastata ning kui vaja, kas või mitu korda, peaasi, et õppejõud tema teadmistes veenduks. Nii õppis Martin Tooming seda, kuidas on võimalik ilma käteta ülikool ära lõpetada. Martin Tooming leidis erialase ameti erafirmas, aga jäi sellest ilma. Vahepeal oli töötu. Praegu töötab ta hoolekandeasutuses Kaunase Kodu tegevusjuhendajana, mis on hoopis midagi muud kui see, mida ta õppis. Mehe ülesanne on tegelda psüühiliste erivajadustega inimestega, juhendada neid sel määral, et nad tuleksid toime omaette elamise ja töölkäimisega. Martin Tooming on valinud töö, kus ta hoolimata sellest, et vajab ise mõnikord abi, aitab hoopis teisi.

Kaaslased terveks eluks

Oma naise Enega sai Martin Tooming tuttavaks tänu heale juhusele internetis. Kui nad ühes Tartu kohvikus esimest korda päriselt kohtusid ja maha istusid, tõmbas Martin Tooming kopsud õhku täis ja ütles: «Ma põen haigust nimega sclerosis multiplex. Sellest haigusest terveks ei saa!» Tüdruk nimega Ene vaatas usaldavalt silma ja ütles: «Aga mis siis!», ja jutt läks edasi. Kolme aasta pärast tantsis Martin Tooming oma väljavalituga pulmavalssi ning nüüd on seesama tüdruk ta kaksikutest tütarde ema.

CV
• Sündinud 2. juulil 1982 Paides.
• Kasvanud üles koos kahe vanema vennaga.
• 2000. aastal lõpetas Jõgeva gümnaasiumi, mille järel haigestus parandamatusse närvihaigusesse sclerosis multi­plex'i.
• Kaitses 2011. aastal Eesti Maaülikoolis magistritöö põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialal.
• On Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu kogemusnõustaja.
• Töötab psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajana Kaunase Kodus.
• Abielus Ene Toominguga, kaksikutest tütarde isa.
 

Maamaksu vabastus tuleb siiski

No aru ma ei saa, kuidas see minu kodune aadress saab keerulisem olla, kui kellelgi teisel. Nagu Arkol polnud probleeme aadressiga aga siiski tuleb alati vaidlustada ja üle küsida. Kui lastele saab nime vaida, siis aadressi ei saa valida ja kui ongi lisa tähed, murrud ja siis ongi keeruline kokku viia registriaadressi ja elukohta... Enne seda ei miskit maamaksu maksmist. Tore uudis on see mulle ja ma arvan, et paljud teisedki inimesed, kes arvavad, et nad ei peaks maksma, saavad seda küsida telefoni teel või siis kirjutada.  Paari päevaga saabubki vastus.

Linnavaraamet teatas eile jägmist:

Lp Tiia Tiik,

Kuna Teie aadress on ebastandardne siis programm ei suutnud tuvastada, et Teie elukoha andmed ja omandi andmed ühtivad. Täpsustasime Teie andmeid ning Te saate maksuvabastuse. Maksu- ja Tolliametis saame Teie andmed korrigeerida järgmise nädala jooksul. Andmete õigust soovitame kontrollida e-maksuametist alates järgmise nädala lõpust alates. 

Vabandame ebameeldivuste pärast,

Kadry Rosenberg, Maa hinna osakonna peaspetsialist, Tallinna Linnavaraamet, 640 4281

Tänuüritusel teletornis (koos piltidega)

Täna käisime remonditud Tallinna teletornis ja tulemus oli parem, kui varem. Käisin teletornis 3. korda. Tore oli siseneda mööda pikka koridori, siis sõita liftiga üles. Samas tundus mulle, et kaduma on läinud see nsotaliga ja nüüd on tehniliselt liiga euro ja 2. korruse fuajee oli varem nii suur aga nüüd nii kitsuke. Pigem oli põhjus selles, et meid oli liiga palju. Aga ikka sellepärast oli meid nii palju, sest Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas Aasta tegu 2012 üritusel tublimaid, parimaid. Eilses pressiteates teatas Auli Lõoke, et Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit jagab üksteist  Aasta 2012 tegija tiitlit.

Teletorni pildid on nähtavad siit.

Reedel, 15. veebruaril algusega 12.00 toimub Tallinna Teletornis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus AASTA TEGU 2012. Tänuüritusel tunnustame ja täname üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone, kes on liikumispuudega inimesi toetanud sõna või teoga 2012.aastal või pikema aja jooksul. Tegemist on traditsioonilise üritusega, mis toimub sel aastal kaheteistkümnendat korda.  Aastate jooksul on tänumeene saanud 149 sõbrakäe ulatajat, sel aastal lisandub 11.

Liikumispuudega inimesi, nende toetajaid ja sõpru tervitavad  Riigikogu esimehe asetäitja Laine Randjärv ja Sotsiaalministeeriumi  asekantsler Aleksander  Ljudvig.  Invalidiliittost, sõsarorganisatsiooni st Soomest, toob tervitusi Invalidiliitto ry president Pekka Tuominen. Oma õpingutest, vabatahtlikust tööst, spordiharrastustest, iseseisva elu võimalikkusest  Eestis  räägivad isiklike kogemuste põhjal  Alar Õige,  Annika Ossipova, Tom Rüütel ja Monika Siruli.

Liikumispuudega inimeste tunnustuse ja  Aasta 2012 tegija tiitli pälvivad:

Aasta toetaja -  Heategevuskrossi Tanel Leok  ja sõbrad tiim, kes neli aastat järjest on korraldanud õnnetuses liikumispuude saanud laste heaks heategevuskrossi.  2012. aastal koguti laste toetuseks  10 000 eurot.

Aasta ajakirjanik -  Tiina Kangro on telesaates  Puutepunkt  ja  ajakirjanduses  sõna võtnud   sotsiaalselt olulistel teemadel, tekitanud laialdast vastukaja ning saanud tõukejõuks  seaduse muutmisel.

Aasta vabatahtlik -  Annika Ossipova tegutseb sära silmades, on olnud abiks pea kõikidel üritustel ja kujunenud liidu raudvaraks.

Aasta poliitik  - Mart Laar, riigimees, kes oma sõnade ja avalike esinemistega on julgustanud meie liikumispuudega inimesi.

Aasta füsioterapeut - Hille Maas on innovaatiliste ideedega ja südamega töö tegija, kes on pälvinud liikumispuudega inimeste lugupidamise.

Aasta majutaja  - Roosta Puhkeküla, kus liikumispuudega inimesed tunnevad end teretulnutena ja kes kohandab puhkeküla pidevalt liikumisvabaduse suunal.

Aasta meelelahutaja -  ansambel Ajaratas koosseisus Tanel Talve, Elmar Liitmaa ja Kait Lukka  jäävad  oma särava esinemisega  Käsmu 2012 perelaagrist osavõtjate  südametesse.

Aasta omavalitsus - Tartu Linnavalitsus on ainuke omavalitsus Eestis, kus on linnatranspordiks  muretsetud üksnes madalapõhjalised  bussid.

Aasta lastesõber  - Aleksei Turovski  võitis Tõrvaaugu lastelaagris  südamed  lastele meeldejäävalt korraldatud loodusretkedega  ning  võrratute ekskursioonidega  Tallinna loomaaias.

Aasta ettevõtja -  Tanel Joost on rajanud invaabivahendeid tootva firma, mis paari aasta pärast tähistab 20. sünnipäeva. On kogu selle aja aktiivselt osa võtnud firma igapäevatööst.

Aasta õpetaja - Heiki Mäemuru  on üks väheseid autosõiduõpetajaid, kes julgeb ette võtta liikumispuudega inimesele autusõidukunsti õpetamise.

Piduliku ürituse lõpetame kohvilauas Tallinna Teletorni  21.korrusel.

Lisainfo:

Auli Lõoke, tegevjuht

5293144, 6720223

elil@elil.ee

Tulemas on järjekorras kaheteistkümnes üritus, meenutuseks senised toimumiskohad:

2002   - Tallinna Keskraamatukogu
2003   - Eesti Rahvusraamatukogu
2004   - Radisson SAS hotell
2005   - Kadrioru  Kunstimuuseum
2006   - SEB Eesti Ühispanga peahoone
2007   - Tallinna Reaalkool
2008   - Rahvusooper Estonia Talveaed
2009   - Toompea lossi Valge saal
2010   - Eesti Panga Iseseisvussaal
2011  - Lennujaama Vana Terminal
2012  - Tallinna Botaanikaaia Palmisaal
2013  - Tallinna Teletorn

Delfi tegi ka uudiste nupukuse, mida näeb siit.

Liikumispuudega inimeste liit andis Mart Laarile aasta tegija tiitli

Liidu tegevjuhi Auli Lõokese sõnul on tegemist traditsioonilise üritusega, mis toimub sel aastal kaheteistkümnendat korda. Aastate jooksul on tänumeene saanud 149 sõbrakäe ulatajat, kellele sel aastal aastal lisandus 11.Liikumispuudega inimeste liit andis täna teletornis toimunud tänuüritusel üksteist aasta tegija tiitlit, millest ühe pälvis riigikogu liige Mart Laar.

Mõned pildid on nähtavad siit.

 

 Viimane pilt on Sven Reemetilt ja kutse on ELILi reklaam tänuüritusele.

Koduomaniku maamaksu vabastuse asemel sain maamaksu teate

Eile logisin ennast e-maksuametisse sisse ja oh seda üllatust, kui esilehel ilmus teade, et mulle on määratud maamaks 16,25 eurot ja tasumise tähtaeg 1.04.2013. Uurisin asja, kuid seal on numbrid, kuid puudub aadress, mille eest on maksuteade koostatud. Uurisin asja ka eesti.ee st ja siis sain teada, et maksu pean maksma oma kodualuse maamaksu eest. Samas Arkol on maamaksu vabastus oleams. Ei saa nüüd aru, sest veel jaanuaris uurisin asja ja sain telefoni teel teada, et mingit avaldust esitada pole vaja ja saan maksuvabastust, sest elan samal aadressil, kuhu olen rahvastikuregistri alusel sisse registreeritud. 

 Saatsin sealt lehelt otse järelpärimise: Tere. Olen Tiia Tiik ja vahetasin eelmisel aastal elukohta. Müüsime korteri Tammsaare tee 121, Mustamäe linnaosas ja ostsime korteri Haabersti linnaosas. Jaanuarikuu esimestel päevadel helistasin ma Tallinna linnavalitusesse ja küsisin, et kas ma pean taotluse esitama oma eluaseme muudatuse kohta, st Vana-Rannamõisa tee 1f/1 kohta. Vastus oli telefoni teel, et on korras ja uut avaldust maamaksuvabastuse kohta esitama ei pea, sest kui see on ka miniu rahvastikuregistri aadress, siis on maksuvabastus arvestatud. Täna vaatasin maksu- ja tolliameti lehelt, et mul on võlg maamaksu eest 16.25 eurot ja tähtaeg on 1.04.2013. Kuidas ma saan aru, et mulle antud info põhjal pidi olema maksuvabastus, kuyid nüüd on siiski määratud maamaks? Kas ma olen millestki valesti aru saanud?  Palun selgitust e-mailile tiiatiik@hot.ee

Õhtul tuli automaat vastus: Hea Tiia Tiik. Teie pöördumine registreeriti numbriga F0044923.Teile vastatakse esimesel võimalusel aga mitte hiljem kui 7 tööpäeva jooksul. Hinnangut teenindajale saate anda siin. 

Parimate soovidega, kasutajatugi Riigi Infosüsteemi Amet

Selle järgnes veel teade: Hea Tiia Tiik. Tänan Teid pöördumise eest. Edastasin Teie kirja Tallinna Linnavaraametile vastamiseks. Kiirema vastuse soovitan Teil pöörduda otse Linnavaraameti (http://www.tallinn.ee/est/Kuhu-poorduda-Tallinnas-asuva-maatuki-maamaksu-kusimustes) poole infotelefonil: 640 4454. Kui Te soovite samal teemal ühendust võtta, siis palun kasutage selle pöördumise ID numbrit: F0044923.

Parimate soovidega, Dorel Kiik Kasutajatoe spetsialist, Riigi Infosüsteemi Amet, 6630 230, help@ria.ee Pöördumise edenemist saate jälgida iseteenindusportaalis http://www.ria.ee/kasutajatugi ID-kaardiga sisse logides. Pöördumisi, mille puhul Te ei ole kasutajatoele oma isikukoodi edastanud, Te iseteenindusportaalis ei näe. 

Kasutajatugi töötab E–N 8:30-17:00, R 8:30-16:00

Uut sissetulekust sõltuvate toetuste kohta

Tavaliselt pöörduvad inimesed sotsiaaltöötaja poole abi samaiseks. Selgitan siis, et kellele ja miks ja kui palju on võimalik toetust küsida. 

Toimetulekutoetust makstakse toimetulekupiiri alusel, milleks on 76,70 eurot kuus, iga järgneva pereliikme kohta lisaks 80% sellest ehk 61,36 eurot (2liikmelisele perele 138,06 eurot, 3-liikmelisele 199,42 eurot jne). 
 
Sellest aastast on uus kord ühekordsete sotsiaaltoetuste (sissetulekust sõltuvad) taotlemiseks, mille alusel ei ole enam lahti kirjutatud kuluread (varem oli nt puuetega inmestel toimetuleku tagamiseks 64 eurot, puudega lapse perele rehabilitatsiooniteenuse osaliseks hüvitamiseks 128 eurot, rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuse osaliseks hüvitmaiseks 96 eurot, abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot, retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks 160 eurot, teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot), vaid see on määruses alusel järgmiselt:


Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord 
Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määrus number 27, jõustumine 01.01.2013

§ 1.  Reguleerimisala: määrusega kehtestatakse Tallinna linna elanikele linna eelarve vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord.Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja universaaltoetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks ja universaaltoetusi linnaelanikuks olemise väärtustamiseks. Toetusi määrab ja väljamakseid korraldab isiku Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud elukoha järgne linnaosa valitsus.

§ 2.  Toetuste sihtrühmad, maksimaalmäärad ja määrad. Tallinna Linnavalitsus kehtestab sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad kalendriaastaks:

- lapsele (alla 18aastane isik ja üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19aastane (kaasa arvatud) õpilane), sh maksimaalmäär toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetusele ja paljulapselise pere laste toetusele Eesti Vabariigi aastapäevaks;

- tööealisele isikule;

- isikule, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes vanaduspensioniealine.

- Linnavalitsus kehtestab universaaltoetuste määrad.

- Linnavalitsus kehtestab sissetulekust sõltuvate toetuste ja universaaltoetuste taotlemise vormid.

§ 3.  Sissetulekust sõltuvad toetused

Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse:

1) toimetuleku tagamiseks;

2) tervise säilitamise ja taastamisega (taastus- ja hooldusravi, retseptiravimid, vaktsineerimine jms) ja abivahendite soetamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks;

3) õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks hüvitamiseks;

4) lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks;

5) paljulapselise pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks;

6) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekul.

§ 4.  Õigustatud isikud. Toetusi määratakse isikutele, kelle:

1) elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn;

2) perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus (2013 - 1. pereliige alla 320 euro, 2. 256 eurot ehk 2liikmelisel perel alla 576 eurot, 3. liikmelisel 832 eurot).

§ 5.  Toetuse taotlemine. (1) Taotlus esitatakse rahvastikuregistri andmetel elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Taotluses põhjendatakse toetuse vajadust, v.a § 3 punktides 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

(2) Kui toetust taotletakse esimest korda, lisatakse taotlusele andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete omandis oleva(te) kinnisasja(de) ning sõiduki(te), väärtpaberite ja muu vallasvara kohta.

(3) Sotsiaalhoolekande osakonna töötajal on õigus toetuse vajaduse hindamiseks:

1) nõuda taotlejalt sissetulekut tõendavaid dokumente, sh väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, sh kulutusi põhjendavaid dokumente;

2) teha kodukülastusi;

3) saada andmeid teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt;

4) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit.

(4) Taotlejat informeeritakse lisadokumentide esitamise vajalikkusest taotluse vastuvõtmisel või kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

(5) Taotlus, millele ei ole kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest või teate saamisest esitatud otsustamiseks vajalikke lisadokumente, võidakse jätta läbi vaatamata.

(6) Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse. 

§ 8.  Sotsiaalhoolekande komisjon. Sotsiaalhoolekande komisjoni ettepanekul on sotsiaalhoolekande osakonna juhatajal või tema asetäitjal õigus:

1) määrata õnnetusjuhtumite, matuste ja muude ettenägemata asjaolude korral toetus perele, kelle sissetulek on § 4 punktis 2 kindlaks määratust suurem;

2) määrata toetust maksimaalmäära ületavas summas;

3) määrata toetust sotsiaalhoolekande osakonna töötaja põhjendatud ettepanekul ilma abivajaja taotluseta. Edasi loe siit.  

Sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad ja universaaltoetuste määrad Tallinna Linnavalitsus 27.12.2012 määrus number 82, jõustumine 01.01.2013.

§ 1.  Sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad

Sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad isiku kohta kalendriaastas on järgmised:

1) laps (alla 18aastane isik ja üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19aastane (kaasa arvatud) õpilane) 350 eurot;

2) toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetus 32 eurot;

3) paljulapselise pere laste toetus Eesti Vabariigi aastapäevaks 39 eurot;

4) tööealine isik 250 eurot;

5) isik, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes vanaduspensioniealine 250 eurot.

§ 2.  Universaaltoetuste määrad

Universaaltoetuste määrad eurodes on järgmised:

1) sünnitoetus 320 eurot;

2) mitmike sünnitoetus 6 392 eurot;

3) esmakordselt kooli mineva lapse toetus 320 eurot;

4) puudega lapse toetus 76.70 eurot;

5) ellusuunamise toetus 320 eurot;

6) pensionilisa, sh toetus 76.70 eurot ja soodustused 52 eurot.

Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast nende kulutuste tegemist, milleks toetust taotletakse, või pärast sündmust, mille korral toetust makstakse.
Muudatus: Toetust ei maksta ja soodustusi ei anta isikule, kes viibib ööpäevaringsel hoolekandeteenusel ja kelle eest Tallinna linn täielikult või osaliselt tasub hoolduskulusid (29.11.2012 määrus number 27, § 18.  Pensionilisa, 6).

Armeenia kultuuriõhtu 20.02.2013

Kolmapäeval, 20. veebruaril kell 16 toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) järjekordne kultuuriõhtu, kus seekord tutvustatakse Armeeniat.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab  Armeenia kultuuriõhtu, mille  läbiviijateks on välisvabatahtlikud Varduhi Vardevanyan ja Gohar Baghdasaryan, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Muumipere lastesõimes ja MTÜ Maria ja lapsed Tudulinna asenduskodus vabatahtlikku tööd tegemas. Kultuuriõhtul tutvustatakse armeenia ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Tallinna  Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses on varem korraldatud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia,  Kreeka,  Hispaania, Poola jt maade  kultuuriõhtuid, kus eri riikide Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59

Tel: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee, http://www.tallinnakoda.ee