Film puuetega inimestest "Ära karda mind!"

Film, mis räägib puuetega inimeste elust ja olukorrast ja tulevikust. Tasub vaadata. Mina tundsin ära sealt palju tuttavaid ja aktiivseid inimesi. Seda filmi saad vaadata siit.

Minu arvamus peale filmi vaatamist: Eelarvamusi on siiski võimalik muuta ja vähendada. Viimase 25 aastaga on palju muutunud ja  võrdsed võimalused ei ole alti nii võrdsed puuetega inimestele. siin olid sõna sekka öelnud praeguses Eestis tegutsevad puuetega inimesed, vanemad, ametnikud, ajakirjanikud, minister, poliitikud, töötukassa esindajad seda olukorras, kus seda reformi planeeritakse ja mis toob kaasa palju muudatusi ning puuetega inimesed ei tohiks sattuda halvemasse olukorda, vaid tööandjad võiksid ja peakisd rakendama inimesi tööle erinevatel tingimustel, osaajaga, töökeskustes, kodus või avattud tööturul. Lisaks tööle jäävad paljudel puuetega inimestele alles lisakulud abivahenditele, transpordile, isiklikule abistajale, tugiisikule, tööle pääsemiseks kodukohandamisele jne. Kui seatakse aktiivsusnõuded puuetega inimesele tööotsimiseks ja töötamiseks, siis peab ka arvestama, et kõik ei suuda töötada, ei leia tööd või vajavad hoopis hooldust või muid teenuseid oma elukvaliteedi parandamiseks. Inimesi ei tohi ära unustada!  Ka filmist tuli välja, et prioriteet on lapsed. Aga lapsed saavad kord suureks ja siis on ka vaja teenuseid ja abi, sageli kogu eluks. 

Hea teada: lamatiste ravimisest

Apteekides on lamatise ennetamiseks ja raviks olemas terve hulk erinevaid tooteid – kreemid ja geelid, probleemsele kohale asetatav n-ö kunstnahk, toed ja plaastrid. Paranemist kiirendavad haavaravijoogid, millest mina ei teadnud veel midagi.  Sellest räägitakse vähe, kuid probleem võib tekkida kiiresti ja vajab pikaajalist ravi ning hooldust, millega kodustes tingimustes on oluline teada kuhu pöörduda ja mida kasutada. Tasub lugeda.

Lamatiste ravimata jätmine seab patsiendi elu ohtu

Koduõde Kristina Kams paneb koduhooldajatele südamele, et lamatiste tähelepanuta jätmine võib seada patsiendi elu tõsisesse ohtu – paraku esineb veel tänapäevalgi juhtumeid, kus inimesed surevad lamatise tüsistuste tagajärjel.

Lamatiste peamine tekkepõhjus on verevarustuse häiretest tingitud kudede hapnikuvaegus. Kui kehal on surve ning tekib punetus, mis kestab kauem kui veerand tundi, on tegu juba esimese astme lamatisega, kui surve kestab edasi, tekib teise astme lamatis. Lamatis ei sõltu vanusest, riskifaktoriteks on inimese vähene liikuvus – lamamine ja ratastoolis istumine –,  inkontinents, kehv toitumine ja sellega kaasuvad haigused.

Lamatis tekib enamasti kohale, kus on väga õhuke rasvakiht ehk n-ö ainult luu ja nahk. Raamatu «Kaasaegne haavaravi õpetus» üks autoreid Kristina Kams nimetab lamatise tekkimise kohtadeks eelkõige rist-, puusa- ja abaluu piirkonda, põlvi, kandu, küünarnukke, kuklapiirkonda ning kõrvu. Kams selgitab, et meditsiiniliselt on lamatistel neli astet. Esimene aste on algav lamatis, teise puhul võivad nahale tekkida villid ja nahapind on haavandunud, kolmandas astmes esineb haavandi põhjas must nekroos ja kahjustus võib ulatuda lihaskihini, neljandaks astmeks on sügav haavandumine, mis ulatub luuni. «Juba esimese ja teise astme lamatis mõjutavad patsiendi üldist seisundit – tekib valu ja ebamugavus. Veelgi enam, katkine nahk on infektsioonivärav bakteritele,» sõnab Kams. Kamsi sõnul on tõsist lamatist ehk kolmanda ja neljanda astme lamatist ilma meditsiinilise hariduseta võimatu ravida. Sellisel puhul hinnatakse igapäevaselt haava põhja ja ümbritsevat nahka ning vastavalt hinnangule valitakse ravivahendid. «Haava põhjast võetakse ka külviproov ja selle tulemusel määratakse vajadusel antibakteriaalne ravi. Haava nägemata ei ole võimalik seda ravida või midagi soovitada,» selgitab Kams.

Ülikooli Apteegi proviisor Kärol Teng tuletab meelde, et kõige tähtsam on lamatisi ennetada, kuna see on mitu korda lihtsam kui ravimine. «Ennetamise juures on olulisim inimese asendit iga kahe-kolme tunni tagant muuta, mis on koduhoolduse puhul ehk üks keerulisemaid ülesandeid,» ütleb Teng, kelle sõnul peab regulaarselt kontrolllima naha seisundit. «Ise inimese asendit muutes on oluline, et nahale ei tekiks lisahõõrdumist ega vigastusi,» lisab Teng.

Abiks on spetsiaalsed madratsid, lambavillatooted, tatrapadjad ning ka kandadele ja küünarnukkidele mõeldud spetsiaalsed geelist tooted. Keha survepunkte aitavad muuta näiteks kompressoriga madratsid, mis liigutavad õhku madratsis. Tengi sõnul mängib eakate puhul lamatiste tekke juures suurt rolli mähkmete kasutamine, mis muudab naha tundlikumaks, seetõttu on oluline pöörata mähkmete vahetamise käigus tähelepanu ka nahahooldusele. Teng soovitab vee ja seebi asemel kasutada naha puhastamiseks pesuvahte ja -kindaid, mille juures ei ole vett tarvis, ning lisaks tuleks õrna nahka hoolikalt kreemitada. Proviisori sõnul kasutatakse juba tekkinud haava puhul ka magnettooteid nagu ortoosid või magnetpadjad, mille saab asetada haava kohale ning mis parandavad vereringet, kuid ta lisab, et need on vastunäidustatud kunstliigeste ja südame­stimulaatori puhul.

«Need ei ole haavaravis kindlasti esmased tooted, aga neid võib proovida, osal juhtudel on need väga hästi mõjunud,» selgitab Teng. «Kui on juba tekkinud punetav koht, mis jääb püsima, oleks see hea katta hüdrokolloidplaastri ehk n-ö kunstnahaga, mis loob nahale peale kaitsekihi väliste faktorite eest,» ütleb Teng. Plaaster vähendab hõõrdumist, kuid laseb siiski nahal hingata ja punetusel taanduda. Ta lisab, et kuna plaaster püsib nahal kuni nädala, väheneb ka pideva kreemitamise vajadus, kuid plaastrit ümbritsevat nahka tuleks siiski hooldada. Tema sõnul on oluline enne plaastri paigaldamist nahk antiseptikumiga puhastada ja seejärel kuivatada. «Plaastritel on märgitud alati maksimaalne päevade arv, kui kaua see tohib peal olla, aga alati peab hindama olukorda ja vastavalt vajadusele plaastrit vahetama,» ütleb Teng. Samuti on tema kinnitusel tähtis jälgida plaastri paigaldamisel, et see ulatuks vähemalt kaks sentimeetrit üle ravitava piirkonna serva. Tengi sõnul on naha kreemitamine oluline, et seda kaitsta ja niisutada, samas ei tohi lasta sel hauduma minna – selle ära hoidmiseks võiks kasutada spetsiaalseid kreeme. «Kui on haav tekkinud, siis sinna enam mingeid kreeme ei panda,» selgitab Teng. Tengi sõnul võib punetusest haavaks üleminek olla kõigest päevade küsimus. «Kuigi pealt ei pruugi midagi näha olla, hakkavad naha all tekkima põletikulised protsessid ning tekib turse ja valulikkus,» sõnab Teng ning lisab, et kui haav on tekkinud, läheb see väga kiiresti koledaks, mistõttu tuleks kähku tegutseda.

Teng tuletab meelde, et kui lamatis on tekkinud, tuleks üle vaadata ka inimese toitumine, kuna tihti on just see vanurite puhul isu puudumise tõttu probleemiks. «Nagu ka haava puhul, kui inimene mitmekülgselt ei söö ning toidust vajalikke valke ja vitamiine ei saa, kulub paranemiseks palju pikem aeg,» ütleb Teng. Sellisel puhul tuleks mõelda haavaravijookide peale, mis soodustavad paranemist. «Kui jooke ei soovi, on olulised C-vitamiin ja tsink, mis kiirendavad haava paranemist,» õpetab Teng. Kui inimene sööb normaalselt, saab ta vajaminevad ained toidust kätte. Teng rõhutab, et kui inimesel tekib ootamatult palavik või haav läheb kiiresti koledaks ning tundub, et hooldaja ei saa enam ise hakkama, tuleb kindlasti pöörduda arsti või koduõe poole. «Aga haavaravi puhul tuleb kindlasti arvestada, et see on pikk ravi, ühe-kahe päevaga või nädalaga ei juhtu lamatisega mitte midagi,» sõnab Teng. Ta toonitab, et iga lamatist tuleb hinnata ja vastavalt sellele leida sobiv toode ja ravi.

Tarbija24»Tervis. Autor: Maarja Hindoalla

Kolmapäeval koolitasime taksojuhte

 Koolituse vajadus tuleneb elust enesest, sest klientuur suurene ja taksojuhte on juurde vaja, et puuetega inimeste teenidamine oleks kiirem, parem ja taksojuhid teadlikumad puuetega inimeste vajadustest. Kuna selle aasta jooksul on suurenenud invatakso kasutajate arv üle 200 inimese võrra, siis on probleem, et taksot ei leita kiiresti ja sealt tekkis vajadus taksojuhte juurde koolitada, et taksosid jätkuks igasse linnaosasse ja kliendid ei peaks 30 minutit ootama nagu seda on lepingu tingimustes, vaid et inimesed saaksid endale invatakso 10-15 minuti jooksul.
Koolituse eesmärgiks oli selgitada invatakso magnetkaardi saamise ja kasutamise põhimõtteid; selgitada kuidas teenindada erinevaid sihtrühmi nende erivajadustest tulenevalt. Selleks oli koolituse esimeses osas nädala jooksul läbiviidud taksojuhtide koolitused taksomeetri kasutamise, arve jagamise ja maksmise osas. Koolituse teise osana oli kolmapäeval toimunud koolitus, kus mina rääkisin taksokaardi taotlemisest, erinevatest sühtrühmadest ja nõuetest. Samuti rääkisin, et iga klient saab koos taksokaardiga kaasa välja trükitud invataksokasutamise tingimused. Selles on kirjas ka takso tellimisel teatamine oma abi vajadustest ja tingimustest. Oleme pimedatele juhtkoera kasutajatele rääkinud, et takso tellimisel teatage, et reisite koeraga, kasutate valget keppi või muud abivahendit.  Pean siin silmas, et suhtlemine on kahepoolne ja kui dispetser edastab taksojuhile tellimuse, siis taksojuht teab, et tegemist on invatellimusega, kas klient on vaja 1. korruselt alla aidata või tuleb koeraga.

Taksofirma poolt osales 52 taksojuhti ja neid esindas Meelis Nõlvak Tulika Takso ASist. Selline koolitus oli juba arvult 12 ja taksojuhte, dispetsereid ja invabussijuhte on osalenud 299 inimest. Olen kutsunud kooolitajateks puuetega inimesi, kes ise on saanud rääkida oma puude liigist, teenidamise eripäradest ja vajadustest. Sel korral olid koolitajateks olid: 
Tiia Tiik Tallinna Puuetega Inimeste Kojast, sest koordineerin invataksoteenust ja olen koolituse läbiviija, 

Arko Vool – Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust, 

 Rein Järve – Nõmme Vaegkuuljate Seltsist 

 ja Christel Sogenbits Põhja-Eesti Pimedate Ühingust 

koos pimeda juhtkoer Roosiga.

Pildtide autorid. Tiia Tiik ja Arko Vool.

Käisin pimedate ühingus üldkoosolekul

Laupäeval toimus taas Põhja-eesti Pimedate Ühingu üldkoosolekul, mis algas kell 11 ja lõppes u 1,5 tunni pärast. Päevakorras oli 4 punkti. Koosolekut juhatas Christel Sogenbits ja protokollis juhiabi Helen Künnap. Koosoleku alguses läks juhtimisel appi ka Artur Räpp, kellel on aastate pikkune kogemus selles vallas. Esimese punktina kuulasime Janne Jervalt tutvustust 2014. aasta tegevustest ja peale selle otsustasime seda kinnitada. Teise punktina oli 2014.aasta eelarve arutelu ja peale küsimuste esitamist sai ka see toetava otsuse. Kolmanda punktina oli juhatuse esimehele palga summa kinnitamine, mille summa oli nii tagasihoidlik, et piinlik hakkab. Janne on üks peamisi projektide kirjutajaid ja seejärel tekkis küsimus, et mis ajast vastuvõetud otsus kehtima hakkab. Kuna see oli esimene üldkoosolek peale eelmist uue juhatuse valimiskoosolekut, siis oli töötasu maksmise kuupäev tagasiulatuvalt 1. juunist 2013. jääb vaid loota, et ühingul leidub rahalisi vahendeid oma juhile 7 kuu töötasu korraga välja maksta ja sellelt ka maksud maksta. Üldkoosolek andis sellel positiivse otsuse. Neljanda päevakorra punkti all oli üritused ja teated ning inimesed said ka küsimusi esitada. Kooslekul osales kokku 530 ühingu liikmest 29 ja oli ka 3 volitust. Valdavalt olid kohale tulnud vanemad ühingu liikmed, vähemuses oli nooremaid aga see arv ongi tavapärane koosolekul osalejate arv, kui just pole valimiskoosolek, kuhu huvilisi hääletamiseks rohkem kohale ilmub oma liikmkandidaate toetama. Kui PPÜ juhatus on 9liikmeline, siis kohal oli vaid 5 juhatuse liiget. Minu arvates on üldkoosolek MTÜ kõrgeim organ ja arvan, et ka seal peaksid juhatuse liikmed osalema sest, kui keegi soovib küsida nende tegevuses osalemise kohta juhatuses. See peaks olema ka nende kohustus üldkoosolekule kohale tulla ja seal osaleda. Ei usu mina, et kõik nooremad liikmed on koguaeg hõivatud ja ei saa osaleda ühingu koosolekutel. Pimedate ühingu liikmed oleme meie kõik ja meid peaks huvitama, mis toimub ja kohapeal on võimalus inimestega suhelda ja küsida. Inimesed ka seda võimalust kasutasid ja küsisid sporditegevuse kohta järgmisel aastal, invatakso, sõidusoodustuste, valge kepi saamise, töövõime reformi kohta. Tundub, et aasta lõpus on palju erinevaid üritusi ja jõulupidu toimub juba 14. detsembril. Loodan siis, et järgmisel aastal need plaanid teoks saavad ja rahastust ka lisaks tuleb. Jõulutunneli raha on veel osaliselt alles ja seda kasutatakse maja renoveerimisprojektide kaasfinantseerimiseks. Suurim ja kulukaim töö oli hoone ehitusprojekt ja 2. korruse pimedate töötamise toetamise jaoks masaaziruumide ümberehitus, mis asuvad Tondi 8a. Seal saab kuni jaanuarikuu lõpuni praktikantide juures soodushinnaga masaaziteenust kasutada. Peale koosolekut pakuti inimestele sooja teed ja näksimist. Tore, et see nii oli, sest inimesed tulid kaugemalt ja kodust varahommikul. Alla 2 tunni kestev koosolek oli produktiivne. Olen ise käinud seal 4 korral sel aastal ja julgen soovitada. Rohkem infot leab siit. 


  

Naiste vastasest vägivallast tulebki rohkem rääkida

Vaatan Kanal2st saadet "Keda ma küll armastasin?" ja meenub hiljuti loetud Helmi Vela raamat "Minu Albaania" . On uskumatu, mida naised peavad taluma vägivaldsete meeste tõttu. Ükski suhe pole seda väärt, et valu ja vägivalda kannatada. Kui peres on lapsed, siis on ka nemad ohvrid. Sellise suhte puhul peab olema julgust, et öelda stopp! ja muuta enda ja oma laste elu. See raamat oli nii õudne ja ma nägin isegi unes igasuguseid õudusunenägusid. Lõpp oli siiski hea, sest naine põgenes koos lapsega tagasi Eestisse. Sellistest vägivalla juhtumitest tuleb rääkida, sest siis oskavad ka teised lapsed vägivalda tundes sellest rääkida, hoiduda ja ära minna. Olen isegi soovitanud emade ja laste varjupaika ning usaldustelefoni. Olen nõus ka inimesi ära kuulama ja nõu andma. Sellised saated on jubedad, kuid teades, et inimesed telekat vaatavad, siis inimeste teadlikkus suureneb ja naised oskavad abi küsida ja selline vägivald lõpetada. Haiget saavad ka lapsed, kelle hingehaavad ja käitumisraskused võivad koolis keskendumisraskustena välja tulla. Naised peavad teadma, et on olemas turvakodud, sotsiaalmajad ja oma pereliikmed, kes on toeks. Ükski naine ei pea olema oma mehele ori ja naine on tänapäeval vaba inimene, emana, naisena, kaaslasena. Sellegipoolest soovitan seda raamatut lugeda noortel naistel, kelle unistus on leida erinev ja eksootiline mees teisest kultuurikeskkonnast. Mõelge pikalt, enne kui selle samu astute. 

 Pildi allikas on leitav siit. 

Jõulukontsert toimub ka sel aastal - 19.12.13

Kutsume puuetega inimesi ja nende lähedasi traditsioonilisele jõulukontserdile 19. detsembril kell 17, mis toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kontserdil esinevad jõuluprogrammiga Jaani koguduse laululapsed ning Kullo flöödiringi õpilased. Juhendab Maris Lend. Pärast kontserti pakume kohvi, teed, suupisteid. 
Kontsert on tasuta. Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus. Olete oodatud!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee. http://www.tallinnakoda.ee

Täna on puuetega inimeste päev

Seda päeva tähistatakse alates 1992. aastast. Head puuetega inimeste päeva! Mõelge, et me oleme olemas, teie kõrval, võrdsete võimalustega ja vajadustega! Väärikus, kaasamine, tolerantsus, kohusetunne, võrdsus, ligipääs arstiabile ja haridusele, töötamise võimalus, abivahendid, rehabilitatsioon ja tugiteenused on need, mida on vaja. 

Eesti Puuetga Inimeste Koja pressiteade:

Täna tähistatakse rahvusvahelist puuetega inimeste päeva

Puudega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid tähistavad täna, 3. detsembril, rahvusvahelist puuetega inimeste päeva konverentsiga „Puudega inimesed tööle – võimalik või võimatu“, kus on arutelu all töövõime reformi vajadus ja võimalikkus tänases Eestis.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul sai rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine alguse 1992. aastal ÜRO eestvedamisel. “Kogu maailmas pööratakse tänasel päeval erilist tähelepanu puuetega inimeste inimõigustega seotud küsimustele - õigusele saada haridust, elada iseseisvalt, käia tööl, tegeleda huvialadega ning saada selleks vajalikku tuge, olenemata sellest, kus abivajaja elab,” selgitas Haukanõmm. 

Haukanõmme sõnul on teisipäeval toimuv konverents oluline mitte ainult puuetega inimeste töövõimaluste, vaid kogu riigi tööhõive seisukohalt. „Käimas on töövõime reform, mille edukus oleneb riigi, omavalitsuste, tööandjate, teenuseosutajate, puuetega inimeste koostööst ja valmisolekust. Muutuse vajalikkusest saavad aru kõik osapooled, kuid kas me riigina oleme valmis muutusteks ja puudega inimeste vastuvõtmiseks enda hulka täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, kus üheltpoolt maksumaksjaid ja töökäsi napib, teisalt ootused ning nõudmised aina suurenevad?“ püstitas ta küsimuse.

Muutuste vajalikkusest saavad aru kõik osapooled, kuid kas riigina oleme valmis muutusteks ja puuetega inimeste vastuvõtmiseks?“ küsis Haukanõmm. „Oleme keerulises olukorras,“ lisas ta.
Teemat avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja sotsiaalminister Taavi Rõivas, esinevad LHV Panga analüütik Heido Vitsur, Sotsiaalministeeriumi osakonna juhataja Merle Malvet, EMT juhatuse esimees Valdo Kalm, Rimi Eesti Foodi personalijuht Õrne Lainde ja Quattromed HTI, laborant Monika Siruli. 
Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla. 

Konverentsil autasustatakse kümmet tööandjat, kes on andnud hindamatu panuse puuetega inimeste toimetuleku parandamisse Eestis. Need ettevõtted on teinud rohkem kui neilt on oodatud ning kaasanud enda kollektiivi erivajadustega töötajaid – pakkudes neile vajalikku tuge, kohandades töökohti ja -aega ning kasvatanud seeläbi kogu ühiskonna tolerantsust.
Konverents toimub Swissotel Tallinnas (Tornimäe 3) 3. detsembril kell 10.00-16.00.

Konverentsi korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda – katusorganisatsioon, mis ühendab erinevaid puuetega inimeste organisatsioone üle Eesti ja mille liikmesorganisatsioonide hulka kuuluvad 16 maakondlikku puuetega inimeste koda ning 30 puudespetsiifilist liitu.

Lisainfo: Monika Haukanõmm, Tel: 5242406, Eesti Puuetega Inimeste Koda
www.epikoda.ee

* pildiallikas on siit.