Reisiblogi: Automatk Soome ehk autoga polaarjoone taha 1

1. päev - 20.juuli 2020, esmaspäev 

Selleks, et näha Soomet tuleb minna polaarjoone taha. Meie läksime autoga Soome juulikuus 2020. Horvaatia asemel, sest koroonakriis nurjas meie reisiplaanid. Piirid läksid kinni ja reisime põhjamaale.  Stardime kodust kl 5.08, sest sadamas peame olem 1,5 tundi enne laeva väljumist. Laevareis Vikingline laevaga viis meid esmaspäeva varahommikul kl 6.50 Tallinnast Soome. Meri on peegelsile, pole nii vaikset merd näinudki. Politsei pani autojuhi puhuma, eelisjärjekorras lasti meid laeva sisse. Laev sai täis, sest läksid töölised ja turistid. Imestama pani, et inimesed magasid laevas igalpool, toolidel, pikematel pinkidel, põrandal... Joome kohvi ja sööme mustikamuffineid. Helsinkist sõitsime ida suunas. Autoreisiks plneerisime 7 päeva ja arvasime, et see on piisav aeg Soome läbi sõita.

Esimene linn on Kotka, kus jalutame linnaplatsil ja käime kohalikus poes. Edasi sõidame sadamasse laevu vaatama. Vana puust jaht oli lahe, sellisega tahaks küll sõita. Muuseumi laevu me vaatama ei lähe vaid sõidame edasi.  Jõuame Langinkoskisse, kus asub nn vabaõhumuuseum jõekaldal. Arko sõidab seal oma elektrirattaga ja saab liikuma seal mägistel teedel. Edasi viib tee Laapenranta. Seal vaatame kindlusemüüre, vanu hooneid, külavaheteed ja liivalosse jõekaldal. Õhtupoole jõuame Imatrasse, kus vaatame koske ja lossi. Kuna veehoidla on üleval ja lüüsid kinni, siis veevoolamist ja langemist me ei näe. Loss on ilus ja selle kõrval mööda treppe astudes saan vaadata jõge. Soome on paljude järvede ja kaljude maa, saame lisaks looduse vaatamisele läbi autoakna, ka vihma. Sooja on 26 C, päikest on ka. 1. öö veedame autos. Läbisõit 403,4 km.    

Silmaoperatsioonil 2. silmaga

 Nüüd juba 2 nädala eest 29.septembril 2020 läksin jälle silmaoperatsioonile. Sel korral vasaku silmaga.
Parema silma operatsioonist oli möödunud 1,5 kuud. Eelmise operatsiooni ja kae avastmaise lugu saab lugeda siit (LINK)

Juba ootasin, et saaks see tehtud. Arko viis mu hommikul kohale Ravi tänava silmakliinikusse. Panib autos maski ette ja astusin silmakliinikusse, kus lasin kätele desovahendit ja vastasin ukse peal seisvatele haiglatöötajatele, et kuhu ja milleks lähen. Eelnevalt olin järgi uurinud telefoni teel, et kuigi kõikidelt haiglasse tulijatelt nõutakse kuni 48 tunni jooksul sooritatud koroonaviiruse negatiivset testi, siis silmakliinikusse saab ka ilma testita. Liftiga 3. korrusele ja kohal ma olin. Istusin, ootasin kabinettide uste taga. Vaatasin teisi inimesi ja need olid üsna ärevil ja rahutud, kõndisid ringi ja küsisid õdedelt. Mina istusin rahulikult ja ootasin. Siis taipasin igaks juhuks küsida haiguslehe kohta ja ka see sai avatud 8 päevaks. Edasi jätkqb perearst haiguslehe pikndamisega. Varsti kutsus õde mu kabinetti, kontrollis nägemist ja pani silmatilkasid, mõõtis vererõhku, mis oli vist kõrgem kui vajalik ning käskis mul paar korda lahtise suuga maski sees hingata. Vastasin küsimustele, et pole koroonahaigetega kokku puutunud, pole olnud palavikku ega viirushaiguseid. Siis vaadati veel teises kabinetis mu silmi masina taga ja istusin jälle ooteruumis. Kui kell hakkas 9 saama, siis kutsuti mind asju kappi ära panema ja sussid said jalga. Ootasin ja siis võeti prillid ära, anti rahustav tablett, pandi veel silmatilkasid ja kutsuti ülesse. Tahtsin wcsse minna aga see oli kinni ja siis viidi mind invaWCsse. Peale seda sõitsime liftiga koos õe ja veel ühe mehega 5dale korrusele ja saime mütsid, kilesussid ja istusime operatsioonitoa ukse taga ja saime silmatilkasid. Siis kutsuti mind esimesena opituppa. Heitsin lauale ja taas kordus silma puhastamine, siis asetati opi lina aga enne seda lubati mask allapoole tõmata, et saaksin vabalt lina alla nina kaudu hingata. Siis pandi silmatilku, asetati kile ja silmalauhoidja ning pandi tuimestavat geeli. Siis saabus silmakirurg dr Veiko Reigo ja teatas, et alustab operatsiooniga. Vaatasin lakke ja ootasin, erinevad masinad tegid oma tööd, arst lasi vaadata ülesse ja mul oli üsna raske seda eredat valgust taluda. See 8 minutit kestev operatsioon tundus pikk aeg aga silm nägi ähmaselt. Siis teatas arst, et operatsioon on lõppenud. Nüüd istusin ratastoolis, mask ees ja ootasin, vaatasin ust ja sel korral ei tundunud pilk nii selge. Meid viidi 3. korrusele operatsioonijärgsesse jälgimistuppa puhkama. Operatsiooilt tulnud naisi toodi juurde. Istusin, sain silmatilka ja ootasin kuni lubati 1 tunni möödudes koju minna. Silmale pandi klapp ette. Mõtlesin, et õnneks nüüd on see tehtud. Kutsusin Arko järgi ja käisin apteegist retseptirohtusid välja ostmas. Koju jõudes tundsin end nõrgana ja ronisin voodisse. Uurisin seda haiglast kaasa antud kollast lehte, mille pealkiri oli operatsiooni järgne protokoll. Seal seisis, et silma pandi kunstlääts tugevusega 10,5 D ja veel, et silmas on gl. diski kahjustus. Sellest ma midagi ei teadnud ja küsida polnud ka kelleltki. uurisin veel seda leht ja seal seisis, et vasakul silmal on lisaks tuumakaele ja seniilkataraktile ka glaukoom. See diagnoos oli mulle üllatuseks aga selles silmas on palju aastaid tagasi olnud silmanärvi kahjustus ja see silm kardab päikest, eredat valgus, jookseb vett. Näeb ka kehvemini. kui parem silm. Õhtul oli mul nina tuim ja ajas hirmsasti sügelema, nagu sipelgad jookseksid nina sees. Aga see möödus, võtsin 1 tableti valuvaigistit ja sellest piisas. Selle silma poolel ei tohi ma magada ja seda pidin meeles pidama. Vanni ei saa ja silma ei tohi pesuvett lasta, kummardada ei sa ehk hüvasti seened ja diskgolf, raskusi tõsta ei saa - Arko tõstab ja tellib toidu koju. Olen lihtsalt rahulikult kodune, saan jalutada, võin telekat vaadata, raadiot ja raamatuid kuulata, arvutit kasutada ja taastuda. Digilugu.ee andmetes ka midagi täpsemat teada ei saanud aga mulle anti silmaarst dr Ann Tarumile number 10.12.2020 ja siis saan järelkontrollis targemaks ja küsimusi esitada. Seniks päikseprillid ette ja jlutama.

Järgmisel hommikul võtsin silma lahti ja see nägi samuti normaalselt. Alustasin silmatilkadega järelravi, mis kestab kokku 5 nädalat. Harjumatu on see, et väikest teksti lähedalt on raske lugeda ja mõnda teksti ma ei suudagi lugeda. Arvutis saab teksti suuremaks sättida ja nii saan hakkama, prillidega näen telekas subtiitreid lugeda ja kokkuvõtteks on pilt selgem, värvid teravamad ja olukord parem kui oli enne operatsiooni. Harjun uut moodi nägemisega ja olen tänulik, et nii kiiresti silmaoperatsioonidele sain. 

Minult on ka huvitavaid küsimusi küsitud. Panen need siia:

kas silmaoperatsioon on valus - vastus on, et ei ole. 

kas operatsiooni ajal ma magan - ei maga, tehakse kohaliku anesteesiaga, tunnen, näen, kuulen, vaatan.

kas kärsahaisu on ka tunda - ei ole, ma sain aru, et need masinad töötavad veega, või vähemalt tundus see nii.     

kas ma pidin maksma operatsioonide eest - ei, sest sain vältimatu abina, erakorralisele operatsioonile. 

kas silm on kunstläätsega teistmoodi - ise küll aru ei saa, sest see lõige 2,4mm on pisike ja see vajub kinni ja paraneb.

kui kiirelt silm paraneb - lugesin, et tavaliselt võtab see 6-8-12 nädalat. 

kas saan prillidest vabaks - ei saa, nii suure miinusega jäävad prillid alles.

kas nüüd saan minna autokooli ja teha juhiload - kahjuks mitte, sest ikka näen tabelist ülevalt paari rida.

kas minust saa  selgeltnägij - ikka saab ja olen selle üle väga rõõmus.

kas see hallkae tuleb tagasi - ei tohiks tulla, sest kunstlääts ei vanane. 

kas seda hallkaed saab ära hoida või ravida - ei saa see on geneetiline, mul lisaks tugev lühinägelikkus ja enneaegsusest tingitud.

kas mul on suguvõsas olnud hallkaed  ei ole, sest meie sugulased ei ole nii vanaks elanud.

kas silm on teistmoodi ka nüüd kui varem - natuke kriibib aga selle vastu soovitati kasutada kunstpisaraid. Neid saab apteegist vabalt osta. Pilgutage silmi!

Lõpetuseks: inimesed külastage silmaarsti paari aasta järel ka siis kui teil kaebuseid ei esine, sest muutused võivad üllatada järsku ja silmahaiguseid saab tuvastada ja ravida. Olge terved!  

Silmaoperatsioonil, kaeoperatsioon + prillide korrigeerimine kunstläätse abil 1

Nüüd on 2. silma operatsioonist möödas tervelt nädal. Kui nüüd algusest alata, siis eelmise aasta
detsembris märkasin, et parem silm ei näe pimedas eriti hästi ja kui on valgusfoori, autode või tänavalampide tuled, siis selgel näen ma nagu rõngaid ehk servasid aga keskel on hall ja udune. Mõtlesin, et kuna tööd arvutis on palju olnud, et juu on mingi põletik silmas, sest seda on varemgi olnud. Hakkasin otsima silmaarstile numbreid, kuid tasuta neid ei olnud ja nii sain 6.01.2020 tasulise numbri Merelahe polikliiniku silmaarstile. Läksin kohale ja maksin 50 eurot tasulise teenuse visiidi tasu ära. Silmaarst kontrollis nägemist, pandi masina taha istuma ja pandi silmatilkasid ja kontrolliti uuesti, silmaarst dr EneLaanemäe lasi valgust silma ja uuris mu silmi ja teatas, et annab mulle saatekirja kaeoperatsiooni konsultatsiooniks. Ravimeid selleks ei ole. Tunne oli kummaline, sest arst küsis, et kuidas ma sinna kohale tulin ja oli üpriski imestunud, et ma üksi tulin. Muigasin, et ju mul on nii kehva nägemine, et arst kartis, et ilma saatjata liikudes võin auto või bussi ette kapata. Õnneks ma olen harjunud, et mul nägemine kehv ja rohkem segas see hämarus ja topelt nägemine, sest tabelis ma isegi -20 prilliklaasiga 1 rida selgelt ei näinud. Vasaku silmaga -10,75 nägin paar rida. Eks pean siis kasutama vasakut silma. Silmakliinikusse helistades sain teada, et saatekiri oli valesti vormistatud aga numbri ma sain dr Ann Tarumi vastuvõtule 18.märtsiks. Sel ajal oli koroonakriis ja vastuvõtu ajal helistas arst ja konsulteeris telefoni teel ning andis uue aja 22.06.2020. Käisin siis Magdaleena haigla polikliinikus vastuvõtul ära ja mulle tundus, et arstil oli minust kahju, seletas, et mul olukord raske ja juhtiv silm näeb kehvasti ja saan eelisjärjekorras operatsioonile - alguses parema, siis kohe vasaku silma kae lõikusele. Selle kuupäev teatatakse mulle telefoni teel. 

Olime Soomes autoreisil kui mulle helistati võõralt numbrilt 2 korda, sest 1.korral ma ei kuulnud helinat. 2. telefonikõne ajal ronisin parajasti Kuusamo suusahüppe mäel ja hingeldasin palavusest. Õde teatas, et millal saan tulla ja kuna olin puhkusel, siis peale puhkust saan operatsioonile tulla. Mulle määrati operatsiooniks 17.08.2020 Ravi 18 ja kohal tuleb olla kohe kl 8 hommikul. Tegelesin siis googeldamisega ja otsisin infot hallkae ehk katarakti operatsiooni kohta. Peenemalt öeldes tuumakae ja seniilkae (ehk raukuskae) operatsiooni kohta. Sain teada, et oma silmalääts purustatakse ja asemele pannakse kunstlääts. Silmaarst mainis, et mulle jäävad hiljem prillid -2,5. Hinge tekkis kerge ärevus, sest tavaliselt käivad kaeoperatsioonidel inimesed u 80aasta vanuselt. Viskasin nalja, et tunnen ennast kui 80aastane. Meie suguvõsas pole kaed sugulastel tekkinud, sest kahjuks pole minu inimesed nii vanaks elanud ja on varem ära surnud. Sain uurida internetist, et üks eelsoodumus on tugeva lühinägevuse korral aga meil ka enneaegsuse tõttu. Varem polnud mulle keegi sellest rääkinud ja pealegi oli viimased ligi 40aastat nägemine enam vähem sama püsinud. 

Kätte jõudis operatsioonipäev. Rene tõi mu keskhaiglasse kohale juba poole 8 ajal. 3.korruse ukse peal küsiti nime ja saadeti ooteruumi istuma. Enamus inimesi olid eakad. Peagi kutsuti mind, pakuti haiguslehte, anti meelespea peale kaeoperatsiooni toimimise kohta, selgitati mida teha võin ja kuidas raviskeemi alusel silmatilkasid panna. Retseptid pidid olema kohe peale operatsiooni valmis ja saab apteegist välja osta. Siis saadeti uuesti ootama, märkasin, et minu andmetes oli veel Linnamäe tee aadress, kus elasin 20 aastat tagasi, lasin selle infos ära parandada. Seejärel kutsuti mind 1.kabinetti, kus mõõdeti vererõhku, mis oli kõrgem kui tavaliselt ja kontrolliti nägemist ning pandi silmatilku ja saadeti koridori istuma. Inimesi võis seal olla 20 ringis. Ootasime ja käisin erinevates kabinettides, kus silmi erinevate masinate taga kontrolliti, siis saadeti tagumisse ooteruumi ootama. Siis juba võeti kott, telefon ära ja pidin sussid jalga panema. Mingi aeg kutsuti mind silmaarsti kabinetti. silmaarst dr Veiko Reigo vaatas mu silmi ja küsis, et kas mulle varem on öeldud silmade kohta ... aga see edaspidine jutt läks mul kõrvust mööda. Silmakirurg ütles, et jäävad prillid -3. Siis kutsuti õdede juurde, anti rahustav tablett ja pandi jälle tilku. Aeg läks kiiresti ja siis võeti prillid hoiule ja meile anti ratastoolid, mida pidime 5 inimesega koos mööda koridori lükkama liftini ja sealt nagu rongis edasi operatsioonisaali koridori. Minu järel tuli üks keskealine mees, kuid ta ei mõistnud, et ratastooli pidi lükkama.  Andsime ära oma sussid ja saime kilemütsi ja kilesussid. Kutsuti meid tooli peale istuma, jälle silmatilgad ja ootus. Mind pandi istuma ratastooli ja ootasin operatsioonitoa ukse taga, siis juba lamasin laual, silma puhastati, kaeti kilega ja linaga, pandi tilkasid ja tuimestust ning silmalauhoidja. Siis saabus silmakirurg, vaatasin silmaga tulesid, tundsin kuidas erinevad masinad töötasid, vajutust või survet silmale, siis kadus valgus ja muutus punaseks, tuhmiks, siis nagu oleks mingit kilet lahti volditud, mille tulemusel nägemine muutus heledamaks. Ja oligi valmis. Ootamine 2,5 tundi, operatsioon 10 minutit. Istusin opitoa ukse taga ja ootasin ning ma juba nägin selle silmaga selgemalt. Mind viidi 3.korrusele puhketuppa, kus u tund ootasime operatsioonist taatumist, jälle tilgad ja silm pandi plaastri ja sidemega kinni. Süüa anti jogurtit ja see maitses hästi. Siis lubati koju minna. Tundsin ennast hästi, tellisin takso ja sõitsin koju. Ülejäänud päeva olin voodis. Õhtu poole tundsin valu silmas ja võtsin paracetamoli. Järgmisel hommikul võisin silmalt sideme ära võtta ja see silm nägi kõike neoonvärvides ja see oli nii ere, et mul läks süda pahaks ja istusin tugitooli, panin ette päikseprillid. Aga ma nägin väga hästi võrreldes enne operatsiooni. Imelik oli kohe nagu prillid oleks ees olnud. Raviskeemi alusel pidin silmatilkasid panema 5 korda päevas, siis 2.nädala 4, 3.nädala 3, 4.nädala 2 korda ja 5.nädala 1 kord päevas. Ma võisin lugeda aga ei tohtinud esimestel nädalatel kummarda, raskusi üle 3 kilo tõsta, vannis käia ega silma pesuvett lasta, magada ka ei tohtinud opereeritud silma poolel. Olin lihtsalt kodus, jalutasin, kasutasin arvutit ja vaatasin telekat, tegin süüa. Selgus, et mulle pandi kunstlääts tugevusega 8 D. Ulme ikka kuidas silmakirurgia areneb ja kui kae ära lõhustati, siis sain parema nägemise. Mul tekkisid silmatilkadest peavalud aga see pidi tavaline kõrvalmõju olema. Ma saan nüüd kanda päikeprille. Aga tellisin ka vadesees raamidesse -3 klaasid, sest ilma selleta jääb kaugemale vaadates väheke uduseks. Kodus olen prillideta ja õhtul magama minnes on tunne nagu oleks prillid ees. Mõistsin kui vajalik on ka kiiresti 2. silma operatsioon ette võtta. 2 nädalat olin haiguslehel, et taastuda ja siis sain paar nädalat tööl olla ja siis oli 2.operatsioon. ei tunne ennast vanana vaid mulle anti võimalus paremini näha 50 aastaselt. Arvutit näwn lugeda ilma prillideta, taust on valge ja värvid erksamad. Puude lehed, kassitriibud, kardinamuster, lillede värvid on kõik kordades kirevamad ja paljudes värvitoonides. Tunne on hea, harjumatu on lähedale vaatamine, kuid teine silm sobib selleks hästi. Olen tänulik silmaarstidele ja ITK silmakliiniku personalile. Aitäh abivalmiduse ja sõbralikkuse eest!