Kutse infopäevale ja teatmiku esitlusele 30.05.13

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustab 30. mail kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja tema 22 liikmesorganisatsiooni kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda puuetega inimeste ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Tauno Asuja: "Infomaterjal annab kompaktse ülevaate erinevatest teenustest ja toetustest, mida puudega inimestel on võimalik taotleda. Eeskätt püüame teatmiku abil suurendada nende puudega inimeste teadlikkust, kes ei oma ligipääsu internetis leiduvale infole ja seetõttu ei pruugi oma õigustest ja võimalustest piisavalt teadlik olla, kuna infot uute teenuste ja toetuste kohta tuleb pidevalt juurde." Eestikeelse trükise tiraazh on 1350 eksemplari ning venekeelsel 1000. Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7).Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Koja veebilehel www.tallinnakoda.ee  Infoteatmiku väljaandmist toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Eelregistreerumine teatmiku esitlusele toimub kuni 29. maini telefonil

656 4048 või e- posti teel tauno@tallinnakoda.ee  Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn, Telefon: 65 64048, E-post: koda@tallinakoda.ee, http://www.tallinnakoda.ee

15 aastat invataksot Tallinnas!

Palju õnne invataksoteenuse kasutajatele, jaksu taksojuhtidele, mõistmist linnavalitsusele ja palju torededaid sõite! Aitäh! 

Tallinna invatakso tähistab 15. mail oma 15. sünnipäeva
Hetkel kasutab invatakso teenust 1319 inimest - neist ratastoolikasutajaid on 390 ja nägemispuudega, sh pimedaid, on kokku 175. Invatakso eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti, avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks ja võimaldada juurdepääs üldistele avalikele teenustele.

Tiia Tiik, invatakso koordinaator: „Paljud puudega inimesed ei saa kasutada iseseisvalt Tallinna tasuta ühistranspordi poolt pakutud võimalusi, kuna busside, trammide, trollide kasutamisel on väga erinevaid takistusi: ühistranspordi peatuste kaugus elukohast, liikumistakistused talvel seoses lumega tänavatel, vähene hulk madalapõhjalisi busse, olemasolevate madalapõhjaliste bussidest ümberistumise võimalused jne. Antud sihtgrupi jaoks on sageli invatransporditeenus ainus viis sõita näiteks apteeki ravimite või poodi toidu järele.“

Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt läbi viidud taksoteenuse rahulolu uuringute tulemused näitavad, et kliendid on rahul invatakso teenuse kvaliteediga, kuid probleemiks on kordades suurem vajadus teenuse järele kui seda võimaldavad kehtivad limiidid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koordineerib invatakso teenust alates aastast 1998. Invatakso teenust rahastab Tallinna linn. Teenuse kasutamise võimalus oli 01.05.2013 seisuga 1319 kliendil (2012 – 1182, 2010 – 966; 2008 – 825). Invatakso kasutajad on vanuses 3 kuni 97 aastat. Viimaste aastatega on suurenenud teenuse kasutajate arv 8,6 % võrra aastas, uusi kliente on lisandunud käesoleval aastal 125.

Puuetega inimesi teenindavad Tulika Takso AS ja Termaki Autopargi AS taksokaardi alusel ja klient tasub omaosaluse igalt sõidult. Tallinnas elab seisuga 01.01.2013 kokku 25 076 puudega inimest.

Kutse hooldajate infotunnile 15.05.13

Selle kuu Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub 15.mail 2013 algusega kell 13.00. Külla tuleb Anne Ehasalu, kes on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud 1991.aastast ja tema poolt käsitletavate teemade hulgas on olnud olulisel kohal eakas inimene - nii terve kui ka haige - nii hooldustöötajatele kui ka õdedele ja ämmaemandatele. Vananevas ja finantsraskustega võitlevas Euroopas on tõusnud esile omastehooldus ja sellest on kõvahäälselt hakatud rääkima ka Eestis. Seetõttu muutub  järjest aktuaalsemaks omastest hooldajate toetamine-nõustamine läbi erinevate koolituste. Hooldatava aga ka hooldaja heaoluks loob kodus eeldused turvaline keskkond. See on 15.05. toimuva vestlusringi põhiteema.

Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse klubiruumis, aadressil Endla 59. Üritus on tasuta. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja! Lisainfo Pirjo Vaarmaa, projektijuht, MTÜ Inkotuba, tel 555 00290, e-post: pirjo@inkotuba.ee, koduleht: www.kuivaks.ee Tugigrupp kohtub 2013.aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval va juulis puhkame ja augustis on plaanis etteregistreerimisega väljasõit Viljandisse 24.kuupäeval.  Kooskäimisi toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Sotsiaalsest migratsioonist

Avastasin ühe aprilli viimastel päevadel ilmunud Raepressi uudis, milles räägitakse, et naabervallad soovitavad hätta sattunud ja abivajavatel inimestel tulla Tallinna, sest siin on teenuseid ja saab ka abi. Meenub üks kooli referaat, mille koostasin Ameerika kodututest, kus olid sarnased probleemid, et vaesed ja ilma eluasemeta inimesed kolivad sinna, kus on paremad võiamlused, abi ja teenused. Selgub, et pole ka Eestis midagi uut. Pigem on inimestel mitmed probleemid ja väljaspool Tallinna pole teenuseid, sotsiaalpindasid, varjupaiku ega abi ja nii need inimesed reiivad ja rändavad sinna, kus on parem elu ja abi kättesaadavam. Pikemalt saab lugeda järgnevast ajalehe Pealinn uudis 26. aprill 2013

Jõukad naabervallad ajavad oma abivajajad Tallinna

«Olen kuulnud, et naabervaldade sotsiaaltöötajad soovitavad ka puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda, sest siin on olemas abivajajatele vajalikud teenused ja võimalik tööd saada,» rääkis Põhja-Tallinna sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss.

Mujalt pärit abivajajaid ahvatlevad Tallinna supiköök, sotsiaaltoetused, kodutute öömajad ja korterid linnalt. Erssi sõnul tõmbab Tallinn järjest enam ligi abivajajaid teistest, ennekõike lähiümbruse omavalitsustest. Toimuvat nimetas ta «sotsiaalseks migratsiooniks», mis on toimunud juba kaua aega. «Kogu selle aja, 11 aasta jooksul, mil ma olen olnud sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Põhja-Tallinnas, on tuldud Tallinnasse teistest Eesti piirkondadest lootuses leida leevendust enda ja oma perekonna probleemidele,» nentis Erss. Naaberomavalitsused ise ei suuda või ei taha kõiki teenuseid osutada. Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi ühe näitena, millega ta ise oli kokku puutunud, keskmise inimese, kes oli seoses laenudega oma kodu kaotanud. «Omavalitsusest oli sellele inimesele soovitatud, et mingu Tallinna, seal on võimalik uuesti jalad alla saada ja elukoht leida,» lausus Martinson.

Leidub mitmeid põhjusi, miks Tallinn abivajajate hulgas järjest populaarsemaks muutub. Lisaks osaliselt linna toetatavatele supiköökidele on võimalikud sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused või elamispinna leidmine sotsiaal- või munitsipaalkorteri näol. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande juhataja Mart-Peeter Erssi arvates tullakse Tallinna eriti sageli saama puuetega inimeste teenuseid. «Olen kuulnud vahetult puuetega inimestega töötavatelt kolleegidelt, et kliendid on neile rääkinud, et valla sotsiaaltöötaja olevat soovitanud puudega inimesel võimaluse korral Tallinnasse asuda.» Tallinna abilinnapea Eha Võrk meenutas juhtumit ühe Eesti rikkama omavalitsuse Viimsi elanikuga, keda Tallinna Lasnamäe linnaosa abistas munitsipaalelamusse eluaseme leidmisel. «Tegemist oli just traagilise elusaatusega inimesega, mitte sõltlasega,» toonitas Võrk. Ta rääkis ka Harku valla elanikust, kes sai Männiku sotsiaalkeskuse abiga sissekirjutuse Tallinnasse, kus ta oli ka kunagi varem elanud.

Merike Martinsoni sõnul on märkimisväärne, et teatav surve Tallinnale tuleneb näiteks ka jõukast Viimsi vallast. «Üldiselt on Tallinn valinud seisukoha, et oleme hoolivad ning kedagi, kes tuleb abi küsima, tagasi ei saadeta,» ütles abilinnapea, märkides samas, et kahtlemata suurendab väljastpoolt pärit hädasolijate aitamine survet Tallinna sotsiaalsüsteemile.

Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas rääkis, et osutatava sotsiaalteenuse maht sõltub sageli nõudlusest. Teisisõnu, kui ainult üks inimene ootab vallalt mõnda spetsiifilist teenust, siis seda ei olegi võimalik eraldi luua, vaid see püütakse naaberomavalitsuselt sisse osta. «Üldiselt püüame ikka kõik mured siinsamas Viimsis ära lahendada, aga kui teenust siinsamas ei ole, siis suuname pigem Tallinnasse,» märkis Aljas.

Väljastpoolt Tallinna pärit inimesed külastavad sageli ka kodutute öömajasid. 2012. aasta novembrist kuni selle aasta märtsi lõpuni on Tallinna Akadeemia tee ja Merelahe öömajades ööbinud kokku 93 inimest Eesti teistest omavalitsustest. Näiteks Akadeemia teel oli ööbijaid väljastpoolt Tallinna 15 ja Merelahe tänaval 78. Kui arvestada, et kahe öömaja peale kokku leidub 65 kohta ja need on eriti sügistalvisel perioodil kogu aeg 100% täis, siis võib öelda, et viie kuu jooksul on umbes poolteist ööpäeva öömaja täielikult teistest omavalitsustest pärit inimeste päralt. Mujalt pärit hädasolijate surve Tallinnale nähtub ka Päästearmee statistikast. Millegi muuga kui väljastpoolt linna pärit hädasolijate arvu kasvuga on raske seletada, miks üldiselt stabiilsel tasemel püsinud abipakkide ja supiköögiportsjonite arv on alates selle aasta algusest tervelt kolmandiku võrra suurenenud. Pikemalt saate lugeda siit: http://www.pealinn.ee/index.php?pid=172&lang=5&nid=11305

Liikumispuudega inimestele autokoolitus

Hea info neile inimestele, kes planeerivad autokooli minna aga vajalik liikumispuude tõttu kasutada autosõidul käsijuhtimisega autot. Koostöö partner on Töötukassa ja sealtki saab infot juurde küsida. Mina küsisin aga sain vastuse, et info tuleb ja siin see nüüd on.    

Alustati liikumispuudega inimesi abistava projektiga “Koos liikvele” Esmaspäeval alustati projektiga “Koos liikvele”, mis on mõeldud liikumispuudega inimesetele autojuhtimise võimaluse loomiseks ja lihtsustamiseks. Projekti ühe algataja, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhi Priit Eelmäe sõnul on eesmärgiks on pakkuda liikumispuudega inimestele võimalust parandada oma elukvaliteeti. “Me näeme oma töös sageli patsiente, kes vaatamata tõsisele liikumispuudele on aktiivsed ja soovivad oma eluga ise hakkama saada. Erinevaid töötamise võimalusi on liikumispuudega inimestele viimastel aastatel juba päris palju loodud, kuid probleemiks on see, kuidas nad saavad tööle ja töölt koju ilma hooldajata. Autojuhtimisega seotud küsimused on kujunenud nende jaoks üheks pudelikaelaks ning seetõttu me otsisimegi partnereid kellega koos seda probleemi leevendada.,” selgitas Eelmäe projekti tausta.

OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari arvates on oluline, et liikumispuudega inimesed saaksid endale taotleda autojuhtimise õigust. “Liikumispuudega inimesete autojuhtimise koolitus nõuab nii spetsiaalselt seadistatud autosid, arvutisimulaatorit kui ka õpetajate poolt indiviudaalset lähenemist. Nüüdsest on meil vajalikud tehnilised vahendid olemas ning me saame liikumispuudega inimesi oma koolitustele vastu võtta,” lisas Madar. Amservi tegevdirektori Mart Mägi sõnul tuli otsus projektiga liituda kiiresti. “Ma arvan, et tänases Eestis on hulgaliselt liikumispuudega inimesi, kes soovivad ja suudavad oma liikumisvõimalusi avardada. Meie Eesti automüügituru liidrina oleme omalt poolt valmis tegema sammu nende julgustamiseks ning seadistame osa Toyota sõidukeid käsitsijuhtimise režiimile. Ma loodan, et see samm aitab kaasa nendel hakkajatel inimestel oma soove realiseerida,” sõnas Mägi.

Projekti “Koos liikvele” algatasid ühiselt Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus, autokool OÜ Autosõit ning Amserv, partnerina on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, samuti toetab projekti Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Tuulisel Pirita rannal

Täna käisime emadepäeva eel Pärnamäel lilli istutamas ja küünlaid panemas ja pärast läksime Piritale mere äärde. Seal oli nii vali tuul aga 2 inimest võttis päikest. Uhh nii külm oli, et kaua ei saanudki rannavõlusid nautida. Mere ääres oli rahvast, lohesurfareid ja palju purjekaid. Tegime pilte ja kuulasime lainekohinat. Ilm oli ilus ja puud lähevad juba roheliseks. Maikuu on ikka täiesti minu lemmik aastaaeg ja külm, pime ja lumi on jäänud aprilli. Pilte sai ka tehtud ja need olid sama ilusad, kui vaade kohapeal.

Eesti Invaspordi Liidu aastakoosolekul

Reedel, 10.mail 2013 toimus Eesti Invaspordi Liidu aastakoosolek meie koja majas. Päevakord oli pikk ja kõik otsused said tehtud ja arutelud, mõtted vahetatud.  Muret teeb tulevik, sest kui rahastus on viimased 10 aastat olnud samal tasemel, hinnad, rendid kerkinud oluliselt, siis keskmine sportlaste vanus suureneb ja noori on raske leida ja tuua spordi juurde. Sporditegemine on eluviis ja see peab saama alguse varasest lapsepõlvest, jätkuma kooli ajal ja kuni elu lõpuni. Alati pole vaja kalleid spordibaase, treenereid või varustust. Piisab kui sõita rattaga, joosta, kõndida, suusatada, viibida värskes õhus - ühesõnaga liikuda. Puuetega laste puhul loodetakse ja oodatakse palju taastusravist ja rehabilitatsiooniteenusest aga kehalise kasvatuse tundidest on nad üldjuhul vabastatud. Liikuda peaks saama ka muul ajal. On palju erinevaid spordialasid, millega EILis tegeletakse ja võistlustel osaletakse endliselt.

Koosolekut juhatas Heiti Vahtra ja protokollis Hedi Gehrke. Sõna võtsid EIL president Siiri Oviir, peasekretär Signe Falkenberg, juhatuse liikmed, revidendid ja kõik kes soovisid kaasa mõelda ja poma mõtteid välja öelda. Oli üks asjalik aastakoosolek. Olin ise koos Urmo Pollisinskiga revisjoni tegemas ja tore on see, kui meie arvamusega arvestatakse ja asjad muutuvad paremaks. Küsimustik EIL tuleviku kohta jääb avatuks kuni Elva laagrini - MILLISENA TAHAKSID NÄHA MEIE SPORDILIIDU TULEVIKKU.

KÜSIMUSTIKU LEIAD SIIT. 

Kalenderplaani näeb siit ja uudiseid saab lugeda www.eil.ee lehelt.