Oktoobrikuu sotsiaalkomisjonis

Selline siis oligi viimane Mustamäe halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, mis toimus 15.oktoobril 2013 Haabersti hooldusravikliinikus ja teemaks oli ravimitega varustamine ja apteegisoodustused. Koosolekul osalesid: Mark Levin, Tiia Tiik, Maarika Lillemäe, Alar Sepp. Külalised: Liia Kalv, Kristel Kivinurm, Sten Nurmeta, Heikko Tiits, Rivo Endla, Andra Kaasik, Kerli Vahar. Puudusid: Eva Gustavson, Anna Krais, Matti Tarum, Maret Maripuu, Margarita Tsernogorova.

Mark Levin selgitas, et meil on ravimitega varustajad hulgimüügifirmad (nt apteegiketid jmt) ja Tartu Ülikool koolitab proviisoreid ja farmatseudid õpivad Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Alar Sepp teatas, et kutsus oma üliõpilased koosolekule, sest nad seda ala õpivad ja saavad näha meie komisjoni tööd. Meil on ravimite müük omanikukeskne. Loogiline, et kui apteegil on omanik, siis tema ka apteeki peab. Meil on praegu apteekides palgatöötajad.

Mark Levin küsis, et kuidas on praegu olukord apteekides? Kellel praegune seadus lubab olla juhatajad? Alar Sepp selgitas, et apteekides on juhatajad, kellel seaduse järgi peab olema proviisori haridus. Praegu teevad apteekrid ära ka perearsti töö, nõustavad inimesi, annavad ravimiinfot jmt. Praegu on arutatud, et kas tuua velskrid tagasi, sest arsti järjekorrad on pikad. E-tervisel on võimalus ligipääs ravimite kasutamisele ja IT-lahendused võimaldavad pakkuda selliseid lahendusi, et apteeker ei näe terviseandmeid, kuid näeb ravimeid, mida inimene kasutab ja oskab soovitada, nõustada kliente. Nõustamiseks on vaja palju rohkem meditsiinilisi teadmisi. Mark Levin tundis huvi, et kas oleks mõeldav, et farmatseutidel oleks juures 4. aasta ja nad saaksid farmaatsiatehniku kutse. Alar Sepp rääkis, et Ameerikas on apteegid erinevad ja on sellised kohvikute sarnased asutused, kus töötajad jagavad oma teadmisi, nõuandeid, soovitusi, on ka tervisetooteid müügil jmt. Külaline rääkis, et tema õde töötab apteegis ja seal on klienditeenindajad ning nõu anda saab apteegi juhtajad, proviisorid.

Mina komisjoni liikmena tundsin huvi, et kas on ka tehtud uuringuid või analüüse, et kui suu osakaal on apteegis retseptiravimitel? Mark Levin teadis, et see osakaal on 75%. Maarika Lillemäe: mina ei ole aru saanud, et kuidas kirjutatakse retsept välja ravimile, mille hinnast inimene ise maksab 100%. Mina teadsin, et suure tõenäosusega on tegemist uute ja eriliste ravimitega, mida ei ole kantud sotsiaalministeeriumi soodusravimite nimekirja. Loetelu muutub paar korda aastas aga kõiki ravimeid sinna soodustusega ei kanta ja nii saab inimene retsepti ja maksab ise oma ravimite eest. Mark Levin rääkis, et sellisteks retseptiga müüdavateks toodeteks on ka abivahendid ja unerohud. 

Alar Sepp tundis muret, et meil on probleemiks ka apteegikettide osakaalu suurenemine, mis seab surve alla väikeapteegid. Suurtel kettidel on omanikud, kellel puudub eriharidus ning võib olla ebaeetiline konkurents, survestatakse üksikomanikke, kettidel on pikad maksetähtajad, soodustused jne. See on ohtlik tendents. Samuti on käidud välja mõte, et ravimid kauplustesse tuua. Mina küsisin informatsiooni mõttes järgi, et kas koduõde ostab ka inimesele ravimeid välja, kui inimene neid vajab ja ise liikumisraskuste tõttu apteeki ei suuda minna? Kuidas on ravimite kasutamine hooldusravikliinikus viibimise ajal? Mark Levin: koduõde ei osta ravimeid, inimene maksab ise oma ravimisega seotud materjalid ja ravimid kinni. Ainult ämmaemandal on õigus ravimeid välja kirjutada. Retseptiravimeid kirjutab välja perearst. Kui inimene tuleb meile hooldusravi haiglasse, siis tavaliselt ta võtab oma ravimid ise kodust kaasa. Valuvaigisteid antakse haiglas. Alar Sepp teadis, et meil on Tallinnas munitsipaalperearsti keskused ja siit küsimus, et kas on mõeldavad ka riigiapteegid? Mark Levin selgitas, et nõukogude ajal olid meil riigiapteegid, kuid nüüd on eraapteegid. See ei oleks võrdne konkurents. Külaline avaldas arvamust, et tema arvates peaksid apteekides töötama eriharidusega inimesed. 

Mark Levin küsis, et kas õppeprogrammides peaks olema rohkem praktikat? Üliõpilased vastasid, et heameelega näeksid seda, et üks lisaaasta oleks juures. Mark Levin rääkis, et need inimesed, kes apteegis töötavad vajavad rohkem teadmisi. Praegu on nii, et kui farmatseut lõpetab 3aastase õppe ja seejärel soovib minna edasi õppima proviisoriks ülikoolis, siis ta peab uuest õppima 3 + 2 aastat magistrantuuris. Mina rääkisin oma kogemusest, et meil sotsiaaltöös on nii, et kui mina õppisin rakenduslikus kõrgkoolis kaugõppes 3,5 aastat, siis peale seda sain astuda magistrantuuri ja selle lõpetasin 2 aastaga. Kas meditsiinis ei peaks sarnane olukord olema võimalik? Alar Sepp: proviisorid õpivad rohkem erialaaineid, nt keemiat jmt. Soome ja põhjamaade näitel on kõik võimalik ja on integreeritud õpe.  On ka nii olnud, et meie kooli tullakse õppima Tartu Ülikoolis ja siis on võimalik ainepunkte üle tuua. Kuna õppekavad ei ühti, siis on teoreetiline õpe ja praktiline õpe, mis on pealiskaudsem. Meil on tervishoiukõrgkoolis eurorahad, millega on laboratooriumid sisustatud ja on loodud suurepärased võimalused. Alar Sepp teatas, et perearsti õdede tähtsus on tõusnud ja mina saan oma pereõega kõik asjad korda aetud. Elanike tervishoiu teadlikkus peaks tõusma. Maarika Lillemäe tundis muret, et meil inimesed ei mõista ja ei väärtusta oma tervist, on alkoholiprobleeme, ei ole sundravi. Küll tegeleme probleemidega, kuid ennetustööga on vaja rohkem tegeleda. Mina selgitasin, et inimene peab ise hoidma oma tervist ja vastutama oma tervise säilimise eest. On palju inimesi, kes ei osta retseptiravimeid erinevatel põhjustel välja ja seda näitavad ka kiirabide väljakutsed ja EMOde vastuvõttudes järjekorrad. Inimesed peavad muutuma teadlikumateks ja oma tervist hoidma ning ravima oma haiguseid arstide ettekirjutuste järgi. Külaline rääkis, et tema näeb tulevikus e-apteekidena, kus inimene tellib ravimid endale postiga koju. 

Mark Levin koosoleku juhatajana selgitas, et inimene peab teadma mida ta teeb ja apteegis suhtlemine peab jääma. Isiklik kontakt on oluline ja apteekril on nõustaja roll, kui märkab, et ravimitoos on suurem, siis saab sekkuda ja selgitada inimestele.  Lõpetuseks tahan öelda, et peavad olema täpsed reeglid, millega saab aidata ja millega ei saa olla tervishoiutöötaja. Ja ongi kõik, 4 aastat on möödunud Mastamäe halduskogus ja komisjonides ning minu töö sai sel korral tehtud. Oli huvitav, hariv ja arvendav koostöö paljude asjalike, uute ja toredate inimestega.

Tartu tähetorn, Pallase hotell ja Big Ben Pub

Külas Tartus Pallases ja Tähetornis koos kasutaja Arko Vool, Tiiu Kristjani, Jüri Järve ja Villu Urbaniga. Tegelikkuses käisime tööl ja kaardistasime 2 päevaga lisaks Ahhaa keskust ja Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Lisaks veel Elistvere loomaparki ja looduskeskust. Tegelikult me kaardistasime erinevaid objekte 2 meeskonnaga, tulime neljapäeval kella 5ks ja käisime tähetornis ja teine meeskond külastas Ahhaa keskust. Laupäeva hommikul kl 10 käisime botaanikaaias ja siis keskpäeval juba Elistvere loomaparki. Kiire oli ja nüüd on siis need välja valitud asutused käidud. Mulje on hea, kuigi siiani on see "muinsuskaitse" sõna, mille taha poetakse aga avastasime, et botaanikaaia troopikamajas on sees lift ja maja ette on ehitatud kaldtee. Tartu on paremaks viimase paari aastaga oluliselt muutunud paremaks. Seal Pallase hotellis oli nii kehv uni, palavus ja müra tänaval, koridoris inimesed käisid öö läbi (äkki oli see hoopis Tartu vaim!?), sest meist keegi ei puhanud üldse välja. Pärnus oli parem uni. Tähetornis sai ratastooliga ainult esimesele tasandile ja mina käisin muud korrused läbi, ronisin vaateplatvormile ja imetlesin Tartu linnavaadet. See pidi töötaja sõnul olema praegusel ajal parim, sest puud ei takista vaadet ja samuti käisime ära keldrikorrusel. Pärast veel hullasin hilissügiste lehtedega. Päris laiali ei loopinud aga tore oli olla Tartu linnas. Õhtu lõpetasime muljete vahetamisega Big Beni Pubis, kus tellisime praeks viini snitsli, mille peal ilutses kilu sidrunikettal. Maitses hea ja teenindus oli ka tasemel. Seltskondlik vestlus teemal ees seisvad ELIL valimised oli täis kirgi. Ma lubasin, et ma sel teemal rohkem arvamust ei avalda ja ootan ära 22.11.2013 uue juhatuse valimised. Erapooletult, sest mind sel päeval meie koja saalis ei ole ja nii ma ei sega teisi tarku tegemast arukaid ja tähtsaid otsuseid. Soovin vaid juhatusele koostööd ja jätkuvat entusiasmi liikumispuudega inimestele parema elu tagamisel.

 

Aitäh valijad usalduse eest!

Täna öösel nägin unes, et sain Haaberstis valimistel 6 häält. Õhtul olime Kochi aitades SDE valimspeol ja tulime koju veidi enne südaööd ja siis ootasin tulemusi 1.30ni ja heitsin magama, sest rohkem ei suutnud üleval olla ja nii need unenäod siis keerlesid edasi omasoodu.

 

Hommikul uurima asudes olin positiivselt üllatunud, sest häälte saagiks kogunes 28 inimese toetus! Aitäh valijad! Uue tulijana Haaberstis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades on see minu jaoks tubli tulemus! Loodan Teie lootusi täita ja teie huvide eest seista ja oma ettepanekud, mured ja arvamused võite mulle edastada. Eks ma siis jätkan koostööd oma erakonnakaaslastega, kellele alati toetuda võin. Koos oleme tugevad ja samuti soovin tänada oma pereliikmeid abi eest ja oma piirkonna kampaanias osalejaid. Aitäh!

Tulemused on leitavad siit. 

VAATA, kes on need 79 inimest, kes pääsesid hääletustulemuste põhjal Tallinna volikokku siit.

Uut: töövõimetoetusest ja reformist

Uurisin Sotsiaalministeeriumi kodulehelt reformi kohta ja panen siiagi huvilistele lugemiseks. Reformist lähidalt. Seaduse eelnõu „Töövõimetuspensioni skeemi ümberkorraldamiseks ja töövõime toetamise süsteemi loomiseks.“

Reformi eesmärk on aidata tööealisi tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja tööl hoidmisel, suurendada nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõime toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Töövõime hindamise metoodika viiakse uutele alustele.

Töövõimetuse protsentide määramise asemel hinnatakse, kas inimene on 

a) töövõimeline, 

b) osaliselt töövõimeline või 

c) inimesel töövõime puudub.

Uue süsteemi põhimõtted on järgmised:

tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tööturul hoida, töötada on võimalik ka vähenenud töövõimega;

inimene peab oma käitumisega terviseriske ennetama ning olema valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda;

tööandjad peavad rakendama tegevusi töökeskkonna parandamiseks ning looma võimalused tervisekahjustusega inimese töötamise soodustamiseks;

riik peab toetama nende põhimõtete elluviimist.

Üleminekuperiood – SKA asemel hakkab töötukassa maksma töötamisetoetust, alates 1. juulist 2015 kestusega 5,5 aastat.  

 

Töövõimetoetus

Hüvitise maksmisel töövõime kaotuse korral liiguvad riigid töövõimetushüvitiste ja töötushüvitiste kombineerimise poole. Samuti kasutatakse järjest enam praktikat pakkuda hüvitise asemel rehabilitatsiooni.

OECD on märkinud, et Eesti töövõimetuspensionide tase on madal ning aktiveeriva mudeli rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata ka piisava sissetuleku tagamisele töövõime täielikul puudumisel.

Uues skeemis ei määrata vähenenud töövõimega inimesele pensionit ega anta pensionäri staatust. Töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust.

Töövõimetoetus on piiratud töövõimega isiku garanteeritud sissetulek. Seda makstakse kahes erinevas suuruses. Kuna nii OECD kui Euroopa Komisjon on märkinud ära Eesti töövõimetuspensionide madalat taset, on töövõimetoetuse suuruse arvutamise aluseks praegu võetud tänane töötasu alammäär (320 eurot), mis on töövõimetoetuse määraks ning mida makstakse juhul, kui inimesel töövõime  puudub. Osalise töövõime korral makstakse toetust pooles määras, s.o 160 eurot.

Uus töövõimetoetuse määr on indekseeritav analoogselt tänastele pensionitele. Seega kasvab töövõimetoetuse suurus tulevikus sarnases tempos kui praegu töövõimetuspension.

Töövõime puudumisel ei pea inimene toetuse saamiseks olema aktiivne ega otsima tööd. Siiski on tal kohustus järgida arsti poolt ettenähtud raviplaani ning osaleda ettenähtud rehabilitatsioonis. Kui isik soovib ja suudab tööd otsida,  võib ta end soovi korral töötuna arvele võtta.

Osalise töövõimega isik peab toetuse saamiseks töötama või mittetöötamise korral end töötuna Töötukassas arvele võtma ning osalema aktiveerivates meetmetes.

Kui isikul on õigus töötuna arvel olles saada töötuskindlustushüvitist, makstakse talle kõigepealt seda. Seega määratakse töövõimetoetus alles siis, kui töötusriski kattev toetus on ammendatud.

Näide: isik haigestub ja saab 6 kuud haigushüvitist. Kui ta ei ole 6 kuuga tervenenud ja ei suuda tööle naasta ega uut tööd otsida, maksab töötukassa talle töövõimetoetust. Poole aasta pärast on isik tervenenud ning hakkab otsima tööd. Kuna ta enne haigestumist töötas ning tal on täitunud nõutav töötuskindlustusstaaž, maksab töötukassa talle tööotsimise ajal töötuskindlustushüvitist.

Kui isik ei täida talle seatud aktiivsusnõudeid, võib töötukassa toetuse maksmise peatada või lõpetada vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse regulatsioonile.

Alla 30-aastane õppiv isik ei pea end toetuse saamiseks töötuna arvele võtma, õppimine kuni 30. eluaastani on võrdsustatud töötamisega (aktiivne olemisega). Eeldatakse, et 30. eluaastaks on omandatud esmane tasemeharidus. See tähendab, et tervisekahjustusega õppiv isik võib saada töövõimetoetust, kui tema põhitegevuseks on õppimine.

Töövõimetoetust makstakse ka töötamise korral. Antud juhul on eesmärgiks soodustada tervisekahjustusega inimese töötamist, eeldades, et tervisekahjustuse tõttu ei suuda ta töötada samaväärselt terve inimesega. Toetuse maksmine ja suurus sõltuvad igakuise töötasu suurusest. Kui isiku töötasu ületab kahekordset töövõimetoetuse määra (640 eurot), siis hakatakse toetust vähendama. Võttes arvesse, et töötamine peab olema tulusam kui mittetöötamine, vähendatakse toetust aeglasemas tempos võrrelduna töötasu tõusuga (suhtes 1:2). Seega osalise töövõime puhul lõpeb toetuse maksmine täielikult, kui inimese töötasu on saavutanud taseme 960 eurot.

Riigikontrolli 2010.a auditi andmetel ligikaudu 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu; 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist omakorda 10% üle keskmise palga. Neist isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus, teenivad tulu 5%.

Töövõimetuspensionäride tööga hõivatusest annab ülevaate tabel 1; nende töötasust saab ülevaate tabelist 2.

Tabel 1. Püsiva töövõimekaotusega isikute tööga hõivatus (aprill 2012)

Töövõime kaotuse protsent	Isikute arv	sh töötavad	Töötavate osakaal %
40	13 898	5559	40
50	11 192	4617	41,2
60	14 541	5519	38
70	8 686	2829	32,6
80	24 965	5111	20,5
90	4 368	699	16
100	10 510	556	5,3

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Tabelist 2 nähtub, et tänase seisuga on Eestis üle 1000-eurost töötasu saavaid töövõimetuspensionäre rohkem kui 2 200 isikut. Uues skeemis osalise töövõime korral neile toetust ei maksta. Töötasu vähenemise või töötamise lõpetamise korral tekib neil õigus töövõimetoetusele ilma uue hindamiseta (kui eelmine hindamine on kehtiv).

Tabel 2. Püsiva töövõimekaotusega isikud töötasu ja töövõimetuspensioni järgi (2011.a aastaandmete alusel)

Töötasu	Keskmine töötasu	Keskmine töövõimetuspension	Töövõimetuspensioni saajate arv
Üle 5000 €	7358	385	7
3000-5000	3475	221	38
1000-3000	1348	180	2179
556,04-1000	731,4	165	7041
278,02-556,04	395	160	11631
100-278,02	187	162	9567
0-100	39	167	9599

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Rahandusministeeriumi arvutused

Inimestele, kellel uues skeemis tuvastatakse töövõime puudumine, ent kelle tänane töövõimetuspension ületab 320 eurot, jätkatakse toetuse maksmist senise töövõimetus-pensioni suuruses. Kuna nende inimeste töövõimetuspension on arvutatud reaalselt väljateenitud pensioni alusel ning töövõime puudumisel ei ole neil ka suutlikkust endale sissetulekut teenida, siis väiksema töövõimetoetuse korral (võrreldes praeguse töövõimetuspensioniga) halveneks nende majanduslik toimetulek. Uue skeemi rakendamisel on oluline, et puuduva töövõimega inimestel igakuine sissetulek ei väheneks.

Inimesed, kellel tuvastatakse osaline töövõime, püütakse suunata tööle, et seeläbi parandada nende toimetulekut. Nendele tänase töövõimetuspensioni suurust toetust ei säilitata.

Tabelist 3 nähtub, et üle 320 euro suurust pensioni võib saada juba üle 50% töövõime kaoga inimene. SKA andmetel on praegu vähemalt 400 euro suurust pensioni saavaid inimesi 26, neist 12 töötavad. Sealhulgas 9 töövõimetuspensionäri pension ületab 500 eurot, neist 5 inimest töötavad.

Selle koosseisu viimane Mustamäe halduskogu koosolek

15. oktoobril 2013 toimus Mustamäe linnaosa valitsuse viimane halduskogu koosolek lasteaias Delfiin ja enne seda ka viimane halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek. 4 aastat tööd halduskogu liikmena on lõppenud. Aitäh Mustamäe rahvas, kes te mind oma häältega valisite. Töötasin hoolega ja seisin teie huvide ja heaolu eest. Soovin ka edaspidi Mustamäe eluga kursis olla. Aitäh!

Minu erakonnakaaslane, Mstamäe halduskogu aseesimees Gerd Tarand, kellega me koos sotsiaaldemokraatidena linnaosa elanikke esindasime, pani selle ka oma blogisse kirja ja ma lisan selle ka siia:

Mustamäe halduskogu pidas viimase koosoleku…

… või siis vähemalt selle koosseisu viimase koosoleku. Poolpidulikule ent töisele lõpukoosolekule kogunesime seekord tavapärase koosolekusaali asemel lasteaias Delfiin, mille arengukava samuti päevakorras oli.
Alustuseks andis aga halduskogu omapoolse lõpliku heakskiidu Männiliiva tn 6 ja J. Sütiste tee 27a kruntide detailplaneeringule. TTÜ poolt arendatava detailplaneeringuga antakse lahendus uuele kergejõustiku ja jalgpalli staadionile koos tribüünihoonega, neljale tenniseväljakule ning parklale. Nähakse ette oleva teedevõrgu korrastamine ja uute jalgteede ning puhkeplatside rajamine. Võrreldes eskiisiga on sisse viidud mõned pisemad kitsendused (a la kanakulli pesitsusajal ehitustegevust toimuda ei tohi) ning täiendava lahendusena lisandub nullkorrus, kus hakkab asuma lasketiir. Sama lahendusega planeeritakse ka J. Sütiste tee äärde jääv linnaliinibusside parkla. Halduskogu toetas planeeringut ühehäälselt.
Kooskõlastasime halduskogus ühehäälselt ka lasteaedade Delfiin ning Kiikhobu arengukavad.
Mustamäelaste jaoks ilmselt kõige huvitavam on aga Vilde tee 91a, 101, 101a, 101b, 101c, 103a, 103b kinnistute ehk vana Szolnoki turu ala detailplaneeringu halduskogu poolne kooskõlastamine.

Täna paikneb kaheksal krundil endine Szolnoki turg ja kauplusehoone, milles tegutseb Comarketi kauplus. Planeeringu koostamise eesmärgiks on anda ehitusõigus uue ja kaasaegse kaubandushoone ehitamiseks (Rimi), võimaldamaks pakkuda paremat ja kvaliteetsemat toidu- ja tarbekaupade kättesaadavust kodulähedusest. Ehitatavasse hoonesse kavandatakse Rimi kauplusehoone koos rendipindadele (nt apteek, seni kauplusehoone vastas tegutsev võtmevalmistus). Kuna hoonestus vajab täielikku väljavahetamist, siis seda ei säilitata vaid ehitatakse uuem ja kaasaegsem, arvestades ka ringliikluse tekkega kaupluse parklasse ja välja E. Vilde teelt.
Tänaste plaanide kohaselt on lootust, et pikalt üheks Mustamäe häbiplekiks olnud Szolnoki piirkond saab uude kuude 2015. aasta jooksul.
Sedasi siis seekord.
Mustamäe halduskogu uus koosseis selgub juba mõne päeva pärast. Kõigile senistele halduskogu liikmetele aga edu valimisteks!

 

 

Minu 10. lubadus - teeme muuseumid kättesaadaaks!

Minu viimaseks valimislubaduseks on tagame õpilastele, tudengitele ja pensionäridele tasuta sissepääsu linnale kuuluvatesse muuseumidesse. Praegu on nii, et paljud muuseumid on korda tehtud aga pileti hind on nii kõrge, vaid vähestes muuseumides on sooduspiletid ja puuetega inimestele sissepääs prii. Vabaõhumuuseumisse ja loomaaeda saab sooduspiletiga aga lennusadam ja teletorn on näitustega ja piletihind pere jaoks päris suur väljaminek. Ega muidu pole nii, et muuseumiööl on rahvast tasuta muuseume külastamas ja populaarsemate muuseumide uste taga lookleb pikk järjekord. Kooli ajal sai päris palju käidud erinevates muuseumites ja nüüdki olen sattunud erinevateese muuseumitesse ja näitusesaalidesse. Kahjuks on nendesse pääsemisse raskusi, sest vanadesse ja muinsuskaitse all olevatesse hoonetesse sageli liikumispuudega inimene ei pääse või pääsev ainult väiksesse osasse. Aga on ka häid näiteid - lennusadam, loomaaed, botaanikaaed, soolaladu jne. 

Mei programmis on välja toodud, et  Tallinn on dünaamiline, arenev, inspireeriv, rikkaliku ajaloolise pärandiga ja mitmerahvuseline kaasaegne Euroopa linn. Tallinnal on Euroopa kultuuripealinnana kohustus jätkata loovinimeste ja kultuuriprojektide toetamist linnaruumis. Erilise tähelepanu alla võtame linna ajalooliste piirkondade kultuuriloo talletamise ja hoidmise. Sellega koos toetame kaasaegse kultuurilise ja arhitektuurse keskkonna loomist. Soovin selle nimel tegutseda, et meie ilus linnaruum ja muuseumid saaksid ligipääsetavaks ja kättesaadavaks kõikidele linnakodanikele, turistidele ja meie inimestele kogu Eestis. 

Septembrikuu sotsiaalkomisjonis

17.septembril 2013 toimus Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolek, millest võtsid osa Mark Lein, Tiia Tiik, Maarika Lillemäe ja Alar Sepp. Kohale ei olnud tulnud Matti Tarum, Maret Maripuu, Margarita Tsernogorova ja Eva Gustavson, Anna Krais.

Päevakorras oli eelarvega seonduvad probleemid tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis. Mark Levin juhatajana andis jutujärje üle sotsiaalhoolekande osakonna juhatajale Maarika Lillemäele ja palus anda ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest Mustamäe linnaosas. Mina panin jutu kirja nagu olen seda teinud viimase 4 aasta jooksul. Kuulsime, et  sotsiaaltoetusteks on meile eraldatud 57,3 tuhat eurot, mis on võrdne 2012 II poolaastaga, seega on aasta stabiilne olnud. Raha on usinasti kasutatud ja IV kvartali jääk on 16 tuhat eurot. Kõik on makstud toetusteks ja nõudlus kasvab. 2014 aasta eelnõus on vähenemine 52 tuhandele. 27.09.2013 on sotsiaalosakondade juhatajad kutsutud Roosikrantsi tänavale 2014 aasta eelarve arutelule. 

Mark Levin teatas, et Tallinna II lisaeelarvest toetusteks raha juurde ei tule, III eelarve lugemine on 3.10.2013. Maarika Lillemäe selgitas, et meie linnaosal on diakooniahaiglaga leping 4422 euro ulatuses, et omastehooldajatele puhkust anda või hooldada, kui hooldajad ei saa hooldada. Ala Sepp tundis huvi kuidas taotlused laekuvad ja saime teada, et suvisel ajal on rohkem taotluseid, esialgselt tegelesime omasteta lahkunute matuste korraldamisega, siis kui keegi ei võta matustekorraldamise kulu enda peale. Pärast Tallinna Sotsiala- ja Tervishoiuameti kaudu kompenseerib riik need kulutused tagasi. 1.07.2013 rakendus vajaduspõhise peretoetuste maksmine. Meil on praegu 3 kuud väga palju raha järgi, sest taotlusi on esitatud 77, toetussumma on 9,59 eurot kuus. Alar Sepp küsis, et kas on põhjendatud või on vajadus väiksem ja juhataja vastas, et eelarvet veel ei tea aga 2012 kasutasime toetuste summa ära ja järgmise aasta kohta on läbirääkimised alles ees. 

Mark Levin selgitas, et on tehtud otsus renoveerida Mustamäe polikliinik kaasaegseks perearstikeskuseks. Maksumus on 220 miljonit eurot. Käsil on kiirabi töö ümberkorraldamine ja saime teada Mark Levinilt, et kuna kiirabi kuulub riigile, siis on riigiasutus. Alates 1.11.2013 ei eksisteeri Haabersti Hooldusravikliinikus eakate ja dementsete päevahoidu. Tuleb kiirabi tugijaam nendesse ruumidesse, Tallinnas on süsteem hr Adlase käes. Mina tundsin muret, et kuhu paigutatakse dementsete päevahoid ja kui palju on kasutajaid? Mark Levin teatas, et paigutatakse ümber linna teistele pindadele. On 13 voodit hooldusteenuse kasutamiseks. Teenus on 30 eurot ööpäevas, 1 patsient on, kelle eest maksab TSTA üldhooldekoduteenuse eest.

Veel soovisin teada, et kuidas on lood korterikohandamisega, sest linna 2. lisaeelarves on vähendamine. Maarika Lillemäe rääkis, et Mustamäel on kasutanud korterikohandamise toetust ja kvartalirahad 2 trepitõstuki paigaldamiseks, ühele kliendile vaja veel teha, tööd on kallid. Alar Sepp rääkis, et aktuaalse kaamera uudistes räägiti, et hoolekandele antakse raha juurde. Kulutuste mahud kasvavad ja rahastamine suureneb, sest aktiivravi voodite arvu on vähendatud ja ümber korraldatud hooldusravi teenus. Ta küsis, et kas haiglad ei võiks võtta Euroopa Liidu kodanikke hooldusravile? Mart Levin teatas, et see süsteem töötab aga probleem on selline, et meie tingimused ja hooldajate arv ei vasta nende soovidele. Järgmine koosolek on oktoobris ja siis saab meie halduskogu liikmete ja komisjonide tööperiood otsa. Tulevad valimised ja peale seda selgub, kes komisjonides töötama hakkavad. Minu jaoks on Mustamäe halduskogu sotsiaalkomisjon olnud hästi töömahukas, regulaarne ja kogemusi andev.Rõõmustan väikeste edusammude üle ja valutan südant inimeste üle, kellel toimetulek ja võrdsed võimalused on raskelt kättesaadavad. Aga parim on see, et Mustamäe polikliinik on selle nelja aasta jooksul saanud nii korraliku parkimisplatsi, majja lifti ja peagi on algamas maja renoveerimistööd kaasaegseks perearstikeskuseks. Selle üle olen rõõmus. Samuti sotsiaaltöötajate pühendumise, inimeste probleemide lahendamise ja abistamise üle. Tore, et on nii palju sotsiaaltöötajaid, koduhooldustöötajaid, meditsiiniõdesid ja tegevusjuhendajaid, kes inimestele abi annavad ja nende elu paremaks ja inimväärsemaks muuta aitavad. Teiega koos on tore ja meeldiv, sest selle aja jooksul sai magistriõppesse sisse astutud, Mustamäe linnaosas praktika sooritatud ja suvel 2013 ka Tallinna Ülikoolis sotsiaateadustes magistri kraad kaitstud.