Reedel arutleti Viikingite külas Tallinna hoolekande süsteemi üle

Raepress uudistest käis kaläbi, et meil toimus arendusseminar 20. mai 2016 ja osalesin seal minagi.

Viikingite külas arutletakse Tallinna hoolekande süsteemi üle

Täna toimub Viikingite külas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud iga-aastane traditsiooniline hoolekande arendusseminar, mis on suunatud Tallinna sotsiaalhoolekande süsteemis töötavatele inimestele.

 

Seminari avas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. „Sotsiaalhoolekanne on pidevalt arenev eluala. Sotsiaaltöö maht ajas aga ainult kasvab ja töötajate koormused aina suurenevad. Paraku, ei vastanud sotsiaaltöötajate palk vastutusele ja töömahule, mida need tublid inimesed teevad, heameel on nüüd tõdeda, et töötasud Tallinnas 1. juulist ka tõusevad“. ütles Merike Martinson Raepressile.

Seminaril esines ettekandega sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, kes rääkis teemal „Sotsiaalkaitse tulevik – väljakutsed ja lahendusteed“.  Veel räägiti kavandatavast Tallinna uuest arengudokumentide menetlemise korrast ja uuest Tallinna arengukavast, anti ülevaade hoolekande arendusgrupi tööst.

Täna on kavas veel grupitööd.

Peale pikka tööpäeva oli ka võimalus minna matkale ja proovida kirvest, oda ja vibu visata ja tutvuda siniallikatega, konnatunneliga ja näha kuidas töötab kiviheite masin. Tore ja nalajakas oli kui keset ettekannet jalutas sisse nn külalisesineja - kana. Hiina jooksupardid olid ka armsad. Kosutav töine päev oli koos töökaaslastega ja arutelud, ettekanded olid asjalikud. Tallinn areneb igas suunas ja areneb kiiremini, kui ääremaad. Rohkem rahvast, võimalusi aga kõlama jäi Raivo Saadi mõte: ligipääsetavus ei ole ainult puuetega inimestele vaid on riiklik ja üldine võimalus liikumiseks lastest eakateni. Tallinnas on olemas ametnik, kes selle eest igapäevaselt hea seisab. Seniks liigume ja teeme paremini, et pärast ei peaks hakkama ümber ehitama ja parandama, sest see on oluliselt kulukam.  Pigem küsida juba algses ja  arvestada võrdsete võimalustega kõigile.

 

Liikumisabi OÜ pakub auto käsijuhtimisseadet

Aitame liikuma käsijuhtimisseadmega! 

Liikumisabi OÜ pakub  auto käsijuhtimise seadmekomplekti – F1 EVO, koos paigaldusega. Kirjuta info@liikumisabi.ee 

Seade on kohepeal (Endla 59-110, Tallinn) tutvumiseks ja võimalik ka kohandatud autot näha.

Käsijuhtimisseade on Itaalia ettevõtte GuidoSimplex Srl  toode. Firma on spetsialiseerunud puuetega inimeste autode kohandustele ja vastavate juhtimisseadmete tootmisele. Seade on kombinatsioon mvarem ehaanilisest gaasist ja pidurist. Liikuvaks osaks on kang, ülejäänud mehhanism on põrandale kinnitatud. Seade on disainitud maksimaalset kasutajamugavust silmas pidades. Kangi paigutus on selline, mis ei takista istme asendi muutmist ja rooli keeramist. Seade sobib kokku automaatkäigukastiga autoga.

Käsijuhtimisseadme hinda küsi müüjalt. 
ISO kood: 12.12.04 auto kohandused mootori käsitsemiseks.
NB: Soodustus arvutatakse piirhinnast, mitte toote jaehinnast.
Paigaldus toimub Tallinnas!
NB: Soodustus kehtib  eriarsti tõendi või küsi lisaks infot  tel 580 580 63 Arko.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni esimese riigiaruande mitteametlik tõlge eesti keelde

Selline uudis siis eestikeelse aruanderaporti lugemise võimalusega EPIKojalt ja sotsiaalministeeriumilt.
EPIK: Täna hommikul avaldas Sotsiaalministeerium oma kodulehel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni esimese riigiaruande mitteametliku tõlke eesti keelde. Saate aruandega tutvuda järgneval lingil:

http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/puudega_inimesele/pik_aruanne_eesti_keeles.pdf

Aruanne ise esitati ÜROle novembris 2015 ja originaalversioon on inglise keeles. Nagu oleme juba varem teid teavitanud, valmistub EPIKoda koostama konventsiooni variraportit. Aitäh kõigile liikmetele, kes vastasid meie küsitlusele variraporti prioriteetsete artiklite kohta! Küsitluse tulemustest ja variraporti koostamise kavast ilmub artikkel järgmises Sinuga ajakirjas, samuti saadame teile vastava info peagi e-posti teel. Variraporti projekti veab Tallinna PIK tegevjuht Mihkel Tõkke koos EPIKoja tegevmeeskonnaga.

Palun teil lahkelt levitada infot riigiaruande eestikeelsest tõlkest oma võrgustikes!

Artikkel: Meditsiinitöötajad jääksid Harku kinnipidamiskeskuses Google'i tõlketa hätta

Selline multikultuursuse teemaline artikkel Maiken Mägilt ilmus tänases Postimehes. Link on pealkirja sees.

Meditsiinitöötajad jääksid Harku kinnipidamiskeskuses Google'i tõlketa hätta

Harku kinnipidamiskeskuses peavad arstid ja õed silmitsi seisma erinevatest kultuuriruumidest pärit inimestega, kes ei pruugi tahta näiteks läbivaatuseks särki seljast võtta või oskavad suhelda vaid oma emakeeles.

 

«Harku kinnipidamiskeskuses tekib enamik probleeme sellest, et inimesed on võõras kultuuriruumis ning nende üht põhiõigust - vabadust - on piiratud, nad on kinni pandud,» rääkis kinnipidamiskeskusele õendusabi osutava Citomed OÜ juhatuse liige Mikk Tarraste eilsel õdede liidu konverentsil. Sundkinnipidamine tekitab inimesele psühholoogilist stressi ning sageli kaevatakse sellest just kinnipidamiskeskuse arstile või õele.

Harkus osutatakse arsti- või õendusabi teenust keskmiselt kuuele inimesele päevas. Peamiselt kaevatakse kõhupuhitust või -kinnisust, sportimisejärgset valu jäsemes, unehäireid ja probleeme hammastega. Palju on kinnipeetavaid erinevatest maailma riikidest, sealhulgas näiteks Vietnamist, Nepaalist, Kongost, Sudaanist, Indiast, Venemaalt jm. Inglise keele oskust esineb kinnipeetute seas pigem vähe, palju räägitakse aga näiteks vietnami keelt. «Tõlgi abi käib läbi telefoni, kuid peamiselt kasutatakse Google translate’i, kust saab kõige rutem info kätte,» kirjeldas Tarraste meditsiinitöötajate igapäevaelu.
«Suur probleem on see, et kinnipeetud ei taha end läbivaatuseks riidest lahti võtta, isegi mitte samast soost arsti või õe ees – see on nende jaoks pühaduseteotus. Ka tahab meessoost moslem suhelda pigem mehega ning naissoost õdedega on neil keeruline suhelda,» rääkis Tarraste. Need on aga religioonist tingitud piirangud, mida peab samas austama. Paljude seas esineb aga ka eelarvamusi meditsiiniõdede suhtes, sest nende kodumaal on õde madala kompetentsiga, olles arsti kõrval justkui mittekeegi. «Oleme seda arusaama muutnud, sest kõik kinnipidamiskeskuses töötavad õed on erakorralise meditsiini kogemusega,» lisas Tarraste.

Kuna enamus patsiente on Tarraste sõnul moslemiusulistest maadest, kus toidukultuur on siinsega võrreldes väga erinev, pole paljud toiduga rahul ja sellest tulevad ka kaebused kõhuhädade üle. «Tervishoiutöötajad on puhvriks patsientide ja riigi vahel ning pigem suhtutakse meisse heatahtlikult: käiakse muresid jagamas; räägitakse halvast toidust, näiteks kuidas riisi serveeritakse koos kastmega, mis on nende kultuuris lubamatu; kuidas kokad valmistavad neile ikkagi sealiha, kuigi see on paljude usuga vastuolus. Paljud soovivad ka terviseseisundi hindamist, et saada kinnitatud mõni haigus või puue, et  riik menetleks nende toimikuid kiiremini,» kirjeldas ta.

Tarraste peab arstide ja õdede tööd raskendavaks teguriks veel seda, et kuna patsientidel pole Eesti isikukoodi, ei saa neid elektroonilisse andmebaasi kanda ega näha nende varasemaid terviseandmeid. Seetõttu peavad õed pidama õenduspäevikut Excelis ning õenduslood kinnitama paberil. Turvanõuete tõttu on ka arvutid ilma internetiühenduseta, et info kuhugi ei liiguks.

Kuna hetkel puutuvad meditsiinitöötajad multikultuursusega kokku pigem välismissioonidel kui kodumaal, tasub seda valdkonda Tarraste arvates kindlasti arendada, korraldades koolitusi, viies praktika koolidesse tulevaste õdedeni ning panustades õppetöös välislektoritele ja pälvida ka välistudengite tähelepanu.

Isiklikke mõtteid seoses linnaplaneerimisega - Reidi tee ja Haabersti ringi näitel

Mul on mitmeid mõtteid tekkinud seoses viimasel ajal üleskerkinud mõttevahetusega Reidi teel ja Haabersti ristmikul jne. Sellised mõtted siis ja tundub, et kui midagi tehakse siis osad teed ja kergliiklusteed on hästi läbi mõeldud, sest maha ja pealesõidud nii jalgrattaga, kõndides, lapsekäruga või ratastooliga liikujatele on uutes tee-ehitus projektides hästi lahendatud. Samas on nii, et ehitatakse üks teeots madala servaga, kuid järgmine serv kõrge (nt Kakumäe Selveri juures Vana-Rannamõisa tee ots jalakäijate poolel).

Aga kui ma kodus teemat arutasin, siis selgus, et ma pigem väldin neid jalakäijate tunneleid, sest need on kas hämarad, tuuletõmbega, halvasti lõhnavad või ebaturvalised ning ma lähen ringiga ja valgusfooridega ülekäigu rajalt (nt Kaubamaja- Viru keskuse tunnel, linnavalitsuse ja Vabaduse väljaku tunnel, Balti jaama tunnel jne). Kui kasutasime jalgratta võistluse ajal Rummu tee tunnelit, siis ratastoolikasutav inimene sealt ise ilma kõrvalise abita läbi tulla ei suutnud (lubatav tõus uutel ehitustel 4%, vanadel kuni 8%, käsipuud, puhkealad). Samas on probleem ka jalakäijatele valgusfoori ootamise ajaga, sest seda rohelist tuld peab ootama nii kaua, kuid teeületamiseks on jalakäijatele lubav tuli põleb liiga lühikeselt.       

Suureks probleemiks on ka vanalinna jalakäijate alad, sest liikumispuudega inimesed sinna autoga sisse ei pääse ja seetõttu paljud loobuvad vanalinnas liikumisest. Eraldi teema on parkimiskohad. Paratamatus on see, et autod on ja jäävad ja neid tuleb aina juurde. Kõik ei kasuta ühistransporti ja soovivad oma auto parkida (nt mere äärde, vabaõhu muuseumi juurde, kergliiklusteede äärde, et võtta nt rulluisud, jalgratas, kepikõnnikepid ja liikuda tervislikult). Selliste vajaduste ees ei saa silmi kinni pigistada, sest need on. Mõelgem ka turistidele. Mujal Euroopas on see normaalne, et saad parkida oma auto invaparkimiskohale ja minna vanalinna jalutama (praegu on parkimiskohad kadunud Viru tn otsast, Hobujaama otsast, kus need varem oli ja suurt lahendust pole, sest vajadus on, mida näitab vabade invaparkimiskohtade leidmise suutmatus). Meil selliseid kohti praktiliselt pole või on minimaalselt. Meenub see sadama parkimise probleem välismaalasega, kes ei saanud aru, et tegemist on tasulise invaparkimisega. Olen selle teemaga lähedalt kursis, sest meie peres on ratastoolikasutav autojuht.

Meil on Tallinnas liiga vähe  invaparkimiskohti ja sellest ka see probleem, et nn liikumispuuetega inimesi „teenindavad“ autojuhid pargivad sinna kuhu võimalik, sh tavalistele avalikele parkimiskohtadele. Puudega inimene vajab laiemat parkimiskohta, et autost ratastooli ümber istuda, ja madalat kõnnitee serva, et autoteelt kõnniteele tulla. See on kesklinnas paljudes kohtades pikk tee mööda suure liiklusega  sõiduteed, mida kasutades on ratastoolis liikujal oht oma tervisele ja turvalisusele. Tallinnas oleks vaja invaparkimiskohtade kava koos lisakohtade vajaduse analüüsiga.  

 

Trammid on olemas, kuid võrreldes rongidega on nad paljudele liikumispuudega inimestele ja eakatele jne inimestele raskesti ligipääsetavad, sest suures osas puuduvad ooteplatvormid, millelt trammi siseneda ja väljuda. Riik suutis paljudes kohtades ehitada platvormid ümber luues võimaluse inimestel Elroni rongidesse pääseda. Eelmisel aastal ümber ehitatud trammiteel suures osas see võimalus puudub. Mõistlik ja arukas oleks trammiteed olnud tuua kõnnitee äärde, et võimaldada kõnniteelt trammi siseneda. Paljud inimesed on väga nördinud sellise lahenduse üle. Jääb vaid loota, et Kopli suunal trammitee ehitusel see nii saab olema, et inimesed saavad trammi astuda samalt tasapinnalt.    

Reidi tee puhul arvan, et pigem tuleks vältida jalakäijate tunneleid ja toetan Marju Toomi ettepanekut pigem rajada sild autodele või suunata autod maa alla tunnelisse. Sarnast viadukti ehituse lahendust kavandatakse ja alustatakse peagi Haabersti ristmikul. See lahendus toimib, kuid pole eriti ilus ja piirab vaadet merele. Vaja on jalakäijatele kergliiklusteed koos armsate suvekohvikute, pinkidega ja tualettruumidega.

Tallinn on siiski merelinn ja seda võimalust kasutades peaks tooma elu mere äärde.   

Tallinnas on invamess 28 ja 29.aprillil 2016 (sissepääs tasuta)

Tallinnas on 5. invamess, mida korraldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Raepress edastab täna, 28. aprillil 2016 sellekohase uudise koos piltidega. Käisin ise ka ja soovitan teistelgi minna vaatama, kuulama, proovima, suhtlema ja kohtuma. Kohvik on ka olemas ja pirukad olid täitsa head. Täna läks kiireks, sest alla tunni seal jõuab ainult läbi joosta aga kliendid ootasid mind kella 14st jälle ukse taga. Homme lähen jälle messile vaatama. Aga täna jõuab veel messile kella 13 - 19 ja homme kella 11 - 17 tulla ja vaadata. Tore oli kohata palju tuttavaid, endiseid töökaaslaseid ja koostööpartnereid.  Minu käest üks klient küsis, et kas riideid antakse ka aga vastus on, et ei aga vaatama tasub ikka tulla.

 

Tallinna Invamess äratab suurt huvi nii külastajate kui ka teenuseid pakkuvate organisatsioonide seas.

Täna avati Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) kaks päeva kestev Invamess 2016. Messi eesmärk on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Messi avades ütles Tallinna abilinnapea Merike Martinson, et viiendat korda toimuvat messi on Tallinna linn alati toetanud. Mess on oluline juba seetõttu, et hiljuti läbiviidud puuetega tallinlaste toimetulekut käsitlevas sotsiaaluuringust selgus, et üks suurimaid puudujääke on just info kättesaadavus. Sellele messil saab kindlasti palju olulist teavet otse kätte. Martinsoni sõnul aga võiksid puuetega inimesed tegevuskeskust külastada ka messivälisel ajal, ka siis saab sealt alati vajalikku infot.
Tänavusel messil on esindatud üle 40 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid ja palju muud. Tallinna Puutega Inimeste Koja tegevjuhi Mihkel Tõkke sõnul oli organisatsioonide hulgas osaleda tahtjaid rohkem, aga maja ruutmeetrid panid tänavu piirid. Ka külastajate hulgas on huvi aasta-aastalt kasvanud. Veske sõnul ulatus külastajate arv eelmisel korral 700 ligi, tänavu aga tõotab tulla küll rohkem rahvast. Suure huvi tõttu hakkavad tugikeskuse ruumid messile aina kitsamaks jääma ja korraldajate sõnul tuleb järgmiseks messiks ehk juba suuremaid ruume vaadata.
Täna, 28. aprillil on invamess avatud kuni kella 19ni ja homme, 29. aprillil kella 11-17ni. Invamess 2016 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Messist osavõtt on külastajatele tasuta.

Lisainformatsioon:
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Tel: 525 6560, 655 4161, E-post: mihkel@tallinnakoda.ee

 Ja minu tehtud pildid 1. päeval.

 

Hea teada: Muutub sotsiaalmaksu hüvitamise kord

Raamatupidaja.ee annab 11. aprill 2016 artiklis teada, et alates 1.juulist 2016 ootavad ees muutused. Artiklit saab lugeda (siit)

Muutub sotsiaalmaksu hüvitamise kord

1. juulil 2016 muutub vähenenud töövõimega töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu hüvitamise kord. Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja (töötajale on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus), saab sotsiaalmaksu soodustust taotleda Eesti Töötukassalt.

HEA TEADA!
 Sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
• töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus;
• töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa).

Riik maksab töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt (2016. aastal on see 390 eurot). Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt inimene töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt.
Kui praegu tuleb sotsiaalmaksu maksmise taotlus esitada iga kuu, siis alates 01.07.2016 on vaja esitada taotlus üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt: näiteks kui tööandja esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil 2016, hakkab töötukassa maksma sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega inimese eest samuti alates 10. augustist 2016. See tähendab, et inimese eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev, mis ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Et üleminek uuele süsteemile oleks sujuv, saab erandina 2016. aasta juulikuu eest esitada sotsiaalmaksu soodustuse taotluse vahemikus 01.07–02.08.2016.
Kui vähenenud töövõimega töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes arvestab töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus on esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega tööandjale ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu maksmine seotakse üldjuhul inimese töövõime hindamise perioodiga (tähtajatu töösuhte puhul). Kui otsuses saabuv tähtaeg hakkab lõppema, saadetakse tööandja e-postile sellekohane teavitus. Tööandjal on vaja sellisel juhul küsida oma töötajalt, kas töötaja on esitanud taotluse töövõime korduvhindamiseks. Juhul, kui avaldus on esitatud, on ka tööandjal mõistlik esitada töötukassale uus taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks. Kui töötaja töövõime hinnatakse endiselt osaliseks või puuduvaks, jätkatakse tööandja eest sotsiaalmaksu hüvitamist ja tööandjat teavitatakse sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest.
Juhul, kui töötaja on esitanud taotluse korduvhindamiseks ja tööandja on esitanud avalduse sotsiaalmaksu tasumiseks, kuid töötajal ei ole veel kehtivat töövõime hindamise otsust, tuleb tööandjal kuni töötaja uue otsuse saamiseni sotsiaalmaksu ise maksta. Kui töötaja töövõime hinnatakse tagasiulatuvalt osaliseks või puuduvaks, võib tekkida olukord, kus sotsiaalmaksu on samal ajal maksnud nii tööandja kui ka töötukassa (töötukassa maksab tööandja eest sotsiaalmaksu tööandja avalduse esitamise hetkest). Siis on tööandjal kaks võimalust – parandada eelmise kuu maksudeklaratsiooni või, kui töötaja töötasu suurus seda võimaldab, kasutada jooksva kuu maksudeklaratsioonil kaks korda sotsiaalmaksusoodustust. 
Õigust riigipoolsele sotsiaalmaksu maksmisele kontrollitakse iga kuu ja tingimustele vastava töötaja eest maksab töötukassa sotsiaalmaksu järgnevatel kuudel ilma taotlust esitamata automaatselt. Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle maksu- ja tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Tööandja poolt töötukassale esitatud riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluses näidatakse ära osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõimetusega töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, töösuhte alguskuupäev ja kinnitus, et tööandja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu või kui inimene ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, on ta kirjaliku avaldusega valinud nimetatud tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Taotluse leiate töötukassa kodulehelt alates muudatuse jõustumisest. Taotluse saab esitada posti teel, e-posti teel digiallkirjastatuna, kohapeal töötukassa maakondlikus osakonnas või töötukassa portaali iseteeninduses aadressil www.tootukassa.ee/iseteenindus.
Juriidilise isiku juhatuse liige võib teha töötukassa iseteenindusportaalis volituse konkreetsele isikule (näiteks raamatupidajale) avalduste esitamiseks, kui seda veel muudel põhjustel tehtud ei ole. Volitust saab teha igal ajal ka enne 01.07.2016, aga avaldust sotsiaalmaksu tasumiseks saab esitada alates 01.07.2016.  2016. aasta aprilli, mai ja juuni eest sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks tuleb taotlus esitada jätkuvalt sotsiaalkindlustusametile.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit