Ülikoolist magistripraktikal

Sel nädalal olen olnud tööst eemal, sest tegelen Tallinna Ülikooli 2. aasta magistriõpingutega ja aines erialane rakenduslik tegevus on meil ette nähtud magistriõppes praktika. Ei ole siin naerda midagi, sest viibin praktikal Mustmäe Linnosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonnas juhataja Maarika Lillemäe juures 27. augustist kuni 7.oktoobrini 2012. esimene nädal möödus tööplaani koostamisega, koosolekuga ja külaliste vastuvõtuga. Tasapisi olen ennast uuesti kurssi viinud sotsiaaltöötajate töövaldkondadega ning õppinud juurde nii mõndagi uut. huvitav on vaatamata sellele, et olen Mustamäel viibinud varemgi praktikal, koosolekutel ja sotsiaalkomisjoni liikmena olen Mustamäe olukorraga, klientide teenuste ja toetuste vajaduse ja taotlemisega kursis. Töökollektiiv on positiivne ja kõrgelt haritud inimesed teevad oma tööd hästi. Mulle meeldib osaleda suurema kollektiivi töös ja kasutan oskusi ning teadmisi oma tulevases töös või abivajajate nõustamisel, informeerimisel. 

Natuke nostalgiat tänasesse päeva!

Netiraadios nüüd uus retrokanal. Olid ajad - kooliaeg tuleb meelde ja meil ongi kohe põhikooli klassikokkutulek 1. septembril. Nostalgitseme. Päris lahedad lood ja selline mõnus äratundmisrõõm
mõne pala puhul. Olid ikka 80tel ansamblid nagu näiteks Okaspendel. Alguses kohe ei meenunudki...

Mikk Targo reklaamis retrolaksu nii -TÄHELEPANU !!! Netiraadio.ee avas uue osakonna RETRO :) Nüüd siis kõik oma kappide ja sahtlite kallale ja olgu see materjal siin - jalamaid !:))) 
Alustame 1960 jne ... TULD!

Suveöödel parim valik ja ka muul ajal pole paha valik.Soovitan soojalt kuulata Netiraadiot.

Tule tantsima linetantsu!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub tantsima linetantsu alates 3. septembrist 2012! Sügishooaja tantsutunnid toimuvad esmaspäeviti Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse (Endla 59) saalis. Linetantsu tunde juhendab Kaie Seger järgmistel aegadel:

17.00 – jätkajad / keskaste

18.15 – edasipüüdlikud / edasijõudnud

 Õpime uusi & kordame vanu "hitte"! Kaasa tantsukingad.

 Autoga tulijatele on maja hoovis tasuta parkimise võimalus!

Uued tantsijad on oodatud!

 Rohkem infot vaata ja küsi: Kaie Seger e-post: kaie@estonianlinedance.com tel 517 9066

www.estonianlinedance.com

 Tallinna Puuetega Inimeste Koda Telefon: 656 4048 e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Jalutuskäik Kadriorus

Täna oli parem olla, kui eile ja olin juba valmis tegema väikese tiiru õues. Arko küsis, et kuhu ja mina pakkusin välja Kadriorg. Nii me siis jalutasime pühapäevases Kadriorus tiiru ümber luigetiigi. Ilm oli kaunis ja päikesepaaisteline. Pildile siis jäime kordamööda koos Arkoga. Kadriorg on endise lasnamäelasena alati minu jaoks nagu killuke lapsepõlvest.

 

Killukesi elust enesest - Jääaja keskus

Augusti alguses külastasime Tartumaal, Äksi alevikus asuvat Jääaja keskust. kodulehel on reklaam, et eruorahade eest ehitatud ja valminud eelmisel aastal ja sellest aastast avatud külastajatele. Sõitsime sinna kohale ja peale otsimist ka kohale jõudsime. Veetsime seal oma 2,5 tundi ja võin lahkelt soovitada. Päris tasemel väljamõeldud ja siis teoks tehtud hoone, meeldivad töötajad ja hoones sees normaalsed liikumistingimused. Ainuke asi, mis mulle peavalu tekitas olid need sildid klaaside taga seintel, mis olid nii pisikeses kirjas ja mida ma lugeda ei suutnud. Samas olid kinosaalid ja film liustikest päris toredad vaadata. Olemas nii inva-wc kui ka päris suure valikuga reklaamtoodete lett koos kohvikuga. Üllatav elamus oli garanteeritud. Pilte näeb siit.

Kui nüüd natuke nuriseda, siis paadisillani viiv rada on liikumispuudega ratastooliga ligipääsmatu, sest teekate on killustikuga ja seda ilmestavad suuremad kivid. Praamile viib järsk serv ja sinna me ei pääsenud ja polnud sel päeval soovigi minna. Kõrvalmajas avastasime ka külapoe, kuid sinna viiv trepp oli piisavalt kõrge, et ka sinna ei pääsenud. Kui ehitada või parendada, siis ikka täielikult ja nii, et igaüks, peale omade, ka külapoodi saaks.

 Arko läks autosse ja mina suundusin poodi. Valisin jäätised, limonaadi "Kelluke" ja 1,5 l mineraalvee. Poes olid kaunistuseks jõulupuuehted, mis tekitas minus mõtteid a la - ikka veel või kaugel need jõulud ikka on. Arvet tasudes juhtisin poemüüja tähelepanu kõrgele astmele sissepääsu ees ja selgitasin, et ta võiks seda hoonehaldajale edasi öelda, sest ka ratastooliga inimesed saaksid poodi oste sooritama tulla. Poemüüja proua teatas üllatuslikult, et ta pole selle peale kunagi tulnud ja arvas, et ka lastekäruga poekülastajatel oleks siis lihtsam ja kergem poodi siseneda. Ja siis tuli pärl, kui poemüüja teatas, et tegelikkuses on pood mõeldud kohalikele elanikele. Minu peakesest käis läbi mõte, et kas see on võimalik??? ja järgmine mõte oli, et nii see Eesti külapoodide kett kokku kuivabki. Teatasin siis viisakalt, et see kohalik mees istubki autos, sest ei pääse poodi. Muigasin autosse jõudes ja rääkisin Arkolegi sama jutu edasi ja tema küsis, et on see võimalik ja kas jäätist ikka müüdi turistidele.

Kärbsepiitsa otsimas

Meil on kodus külalised. Kärbsed, mõned suured sääsed ja veel paar ämblikut. Minu jaoks tüütud kärbsed. Saatsin noorema poja poodi, Selveris kärbsepiitsa müügil ei olnud. Käisin täna hommikul siis Prismas ja Jyskis, seal ka pole. Läksin Haabersti Rimisse ja ei leidnud sealtki. Küsisin klienditeenindajalt, et kas teil kärbsepiitsa on. Ta ütles, et ta ei tea mis asi see kärbsepiits on. Ma muigasin, sest meenus see vana tuntud anekdoot: kas teil kärbsepiitsa on? Müüjavastab: on singipiitsa, kanapiitsa, hakklihapiitsa aga kärbsepiitsat ei ole! Irv... Nii selgitas hommikul viipeid kätte abil kasutades, et lendavad sääsed ja kärbsed ja sii on neid vaja lüüa... Täna Rimist ma oma kärbsepiitsa kätte sain aga nüüd pole ei ühtegi kärbest ega suurt sääske keda piitsutada. See piits on nii naljaka kujundusega, et panin sellest pildi siiagi.
 

Aga kui hiina kärbsepiits ootab ja valvab külmkapi peal, siis avastasin, et rõdul toimetavad uued külalised. Linnud istuvad rõdul vihmavarjus ja ootavad paremat lennuilma. Äkki ootavad kärbseidki.   

Sibulalaadal käidud

Kui esimene töönädal on möödas, siis kohe ihkasin välja. Hommikul aknast välja vaadates, soosis seda ka ilm ja võtsime plaani heategevusliku sibulalaada, mille kuulutuse leidsin siit. Egas midagi, kui hommikukohvi Arko poolt ja kiiremat sorti korterikoristus minu poolt ja nii me autoga Kopli poole sõitsimegi. Teel Stroomi ranna poole oli nii palju autosid, et tekkis juba kahtlus, et autot polegi kuhugi parkida. Peale kärsitute autojuhtide  ees sõelumist, kes kohta otsisid, leidsime meiegi vaba invaparkimisekoha, kuid sinna pääses üle kõnnitee sõites ja 2 mootorrattast mööda manööverdamist. Ei tea miks aga paljud mootorsõidukite omanikud arvavad, et neil on õigus parkida sinna, kus aga ruumi on. Tegime väikese tiiru ja vaatasime millist kaupa oli toodud ja imestasime kui palju inimesi laadale oli tulnud. Hästi kenad küüslauguvanikud olid, soolakurk ja kuiivatatud kalad. Mina läksin seejärel päevitama randa ja Arko tuli tagasi. Nägi ta siis mitmeid tuttavaid, ajas nendega juttu ja kuulas Eric Kriegerit ja Boris Lehtlaant. Mina kuulaisn lainetekohinat ja lugesin raamatut. Tunni aja pärast oli Arko tagasi, kotis suituliha. Jahutasin ennst mere vees ja äksime tagasi laadale. Mõnel kaupmehel oli juba kaup otsas ja teised kauplesid hoogsalt, et kaup ostjad leiaks. Ostsin siis paar kilo Peipsi sibulat ja 2 läänemaa küüslaugupead. Pärast läksime poest läbi ja ostsime kalja ja jäätist ka. Nüüd kodus ja on ikka mõnus olla omas kodus. Suitsuliha maitses hästi.

   

Puudega isiku kaardist

Sotsiaalkindlustusamet andis välja 15. august 2012 pressiteate, millest selgub, et alates septembrikuust hakkab Sotsiaalkindlustusamet väljastama puudega isiku kaarti pensionitunnistust mitteomavatele puuetega inimestele. Kaardiga on oluliselt lihtsam tõendada õigust puuetega inimestele ettenähtud soodustustele, sh sõidusoodustusele. Taotluse kaardi saamiseks võib esitada juba praegu.

Senine kord võimaldab puuet tõendada pensionitunnistuse või ekspertiisiotsusega. Kui pensionitunnistuse kaasaskandmine on lihtne ja selle esitamisega probleeme ei ole, siis ekspertiisiotsusega on teisiti. Ekspertiisiotsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kaugelt rohkem, kui erinevate soodustuste saamise õiguse tõendamiseks vaja on. Seetõttu soovi korral väljastatakse puudega isiku kaart üksnes neile puuetega inimestele, kes ei ole riikliku pensioni saajad, st kes ei oma pensionitunnistust. Kaarti vajavad eeskätt koolilapsed, kellel on vaja tõendada puude raskusastet enamjaolt ühistranspordi sõidusoodustuse saamiseks. Eelkooliealised puuetega lapsed oma puude raskusastet eraldi tõendama ei pea, sest tulenevalt ühistranspordiseadusest on sõit riigisisestel liinidel kõigile koolieelikutele tasuta.

Puudega isiku kaardi saamiseks tuleb esitada asjakohane taotlus, mis on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehe aadressilt aadressilt http://www.ensib.ee/ekspertiisi-blanketid/. Taotluse võib saata posti teel (sh e-postiga) piirkondliku pensioniameti büroo klienditeenindusele või täita see klienditeeninduses kohal käies.

Taotluse esitab kaardi saaja või tema seaduslik esindaja. Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga ning selle kehtivusaeg kattub puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ekspertiisiotsuses märgitud tähtajaga. Korduvekspertiisi korral väljastatakse uus kaart, selle saamiseks uut taotlust esitama ei pea. Eestis on ca 12 000 (neist u 8000 lapsed) kehtiva puude raskusastmega inimest, kes ei ole pensionärid ega oma pensionitunnistust. Lisainfo: Puudega isiku kaart on plastist, kahevärviline (oranž ja kollane), suurusega 54x86 mm ja sellele  märgitakse kaardi number, isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, puude raskusaste, kaardi kehtivusaeg ja väljaandja. Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Elve Tonts, Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht, 640 8123, 53 420 280, elve.tonts@ensib.ee  www.ensib.ee

Jüri Ratase jalgrattavõistlusele!

Sõbrad - kas lähme 1.septembril kell 11.00. Kuulutus on leitav siit. Üritus on tasuta Ma pole elu sees käinud jalgrattaga aja peale sõitmas. Kiiver mul on ja kui Haaberstis ja Kakumäel harjutada, siis on 10 km võimalik maha sõita. Samas kevadel läbirääkimised jüri Rattaga olid mõnusad. Ratastoolikad - kiivrid valmis ja sõidame! Täna rääkisin juba Aulit ELIList  pehmeks. Ta kohguaeg kasutab lumevabal ajal jalgratast.

Auli kuulutas nii: Esimest korda on Jüri Ratase rattavõistlustel, mida peetakse 8. korda, kavas ka ratastoolisõit. Kevadel käis Jüri Ratas meiega nõu pidamas, kas tema ettepanek võiks olla meie inimestele vastuvõetav. Loomulikult olime kindlad, et meie ägedatele ratastoolivõiduajajatele on see sobiv väljakutse. Loodan väga, et me ei eksinud! Loe allpool olev kutse hoolega läbi ja registreeri või tule mõnusalt aega veetma! Mina igatahes registreerin end naiste rattadistantsile.

Eesti Invaspordi Liidu meistrivõistlustel Jõgeval

Sel ajal, kui kõik olid ennast olümpia lainele lülitanud, siis meie leidsime aega minna Jõgevale. Seal toimusid eelmisel laupäeval, 11.augustil 2012 Eesti Invaspordi Liidu kergejõustiku meistrivõistlused. Arko osales ka Tallinna Invaspordiühingu alt ja tegeles mitme alaga. Moodne viievõistlus siis meie invaspordis. Tegelikkuses jaotati medaleid välja palju, mida tõestab ka foto enne autsustamist. Ja läbi aasta on kalenderplaan üritusi täis, millega saab tutvuda www.eil.ee lehelt siit.

Kahjuks ei leia meediakajastust meie kohalikud invaspordiüritused. Paraku on tippude pink Eestis lühike ning paraolümpiale lähevad üksikud. Samas on tore käia kaasas, pildistada ja kaasa elada kõikidele hingelt tugevatele ja spordis võrdsetele, kes sarnase puudega võistlusklassides rammu proovivad. Meie mees Arko Vool  tõi koju ära 4 medalit - 1 hõbeda 100 m ratastoolisõidus, 3 pronksi - kuulitõukes, kettaheites ja 800 m ratastoolisõidus. Asjalik ja sportlik mees mul. Tegin nalja, et sel korral on ratastoolisõitudel fotofiniss ja kurb aga tõsi, kuid kahjuks ühel võistlejal see saatuslikuks saigi ja jäi pildilegi mitmel rajal sõitmine, mis teadagi on keelatud.
Pilte võistlustelt näeb siit.  

Omastehooldajate infotund 15.08.2012

Peale suvepausi kohtume jälle 15.augustil 2012 ikka samal kellaajal - algusega 13.00 ja samas kohas - Endla 59 (Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses). Kuna meeleolu on veel suvine, siis keerulisi teemasid me ei seekord ei käsitle. Eesti on tulvil huvitavaid inimesi ja seekordseks külaliseks on Eesti Muusikateraapia Ühingu esinaine-muusikaterapeut-psühholoog Annely Starkopf. Annely räägib sissejuhatuseks ülevaatlikult sellest teraapia vormist ja kutsub meid helidemaailma rännakule. Muusikateraapia ei eelda muusikalisi teadmisi, ega musikaalsust - nii, et kõik on oodatud! Ja nii nagu tavapäraselt kestab meie kokkusaamine 1,5-2 tundi ja tee-küpsised ootavad teid juba saabudes. Kel huvi ja võimalust, saab enne kokkusaamist lugeda internetis lisa muusikateraapiast, ühingust ja Annelyst:

http://www.muusikateraapia.ee

http://annelystarkopf.onepagefree.com/index.php

Rõõmsate kohtumisteni ja võtke kaasa ka oma tuttav omastehooldaja:) Lisainformatsioon: Pirjo Vaarmaa, projektijuht, MTÜ Inkotuba tel 55500290, koduleht: www.kuivaks.ee  Omastehooldajad saavad kokku 2012.a. iga kuu kolmandal kolmapäeval, üritus on tasuta.  Kooskäimisi toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

MTÜde raamatupidamisest ja tegutsemisest

Olen ise paari MTÜ raamatupidamist teinud ja kuulun paari mittetulundusühingu revisjonikomisjoni. Aastatega on raamatupidamine MTÜdes kasvanud ja olen ühele ühinguler teinud seda üle 10 aasta tasuta. Panen siia kasulikku lugemist ka teistele huvilistele MTÜde kohta. Näiteks on ersmased küsimused MTÜdes järgmised:

 Kuidas korraldada ja leida rahalisi vahendeid MTÜ raamatupidamise korraldamiseks vastavalt seadustele ja nõuetele?

Juba ühenduse loomisel on mõistlik arvestada ühingu ülalpidamiseks vajalike püsikuludega. Need võivad olla rendikulud, raamatupidamisteenus, transpordikulud, erinevate liitude ja katusorganisatsioonide liikmemaksud jms. Siis saab juba ühingu liikmemaksu määramisel arvestada püsikuludega toimetulekuga. Soovitatav on igasse ühingusse kaasata vähemalt üks raamatupidamiskogemusega või ettevõtte juhtimise kogemusega inimene, et oleks ka igapäevaste dokumentide osas ja seaduse tundmise koha pealt abi käepärast.

Enne raamatupidamise korraldamist on mõistlik hinnata, kui palju plaanitakse ühingule tegevusi ja nendega seotud tehinguid. Kui ühing ei näe lähiajal ette palkade maksmist ja keerulisi-pikaajalisi projekte, võib hakkama saada ka püsiva raamatupidamislepinguta. Kui keegi juhatuse liikmetest on võimeline koostama ja haldama dokumente, siis võib piisata, kui tellitakse teenusena vaid majandusaasta aruanne (kohustuslik kõigile MTÜdele). Kui aga makstakse töötasusid, näiteks projektides, peaks kogemusega inimene arvestama ja deklareerima maksed töötasudelt jooksvalt. Kui keegi pole nõus raamatupidamist vabatahtliku tööna tegema, tuleb teenus sisse osta. Siin on mitu võimalust: esiteks võib leida raamatupidamisfirma, kellega tavaliselt sõlmitakse kokkulepe teenuse ostmiseks. Tavaliselt kujuneb teenuse hind selle järgi, kui palju on ühingul tegevust (seega ka nt tulusid-kulusid) ja mida oodatakse teenuse pakkujalt. Näiteks: kas ta peab koostama ja haldama ka algdokumente, kui palju on neid dokumente kuus, kas on vaja esitada deklaratsioone, milliseid aruandeid peab koostama jne. Projektide raamatupidamiseks ja aruannete koostamiseks on võimalik mõnikord arvestada vastava teenuse hind juba projekti eelarvesse. Samuti võib ühendus, mis tegutseb avalikkuse huvides ja laiemat sihtgruppi teenides, küsida tegevustoetust kohalikult omavalitsuselt, alaliidult, valdkondlikult katusorganisatsioonilt vm.

Teine võimalus raamatupidamistöö korraldamiseks on palgata raamatupidaja ja leppida kokku töötasus. Tavaliselt sõlmitakse siis töö tegijaga töövõtuleping (lühiajaliselt või nt projektipõhiselt) või tööleping (pikema-ajalisel, püsiva töö vajadusel). Selline variant võib olla ühingule kallim, kuna töösuhte puhul tuleb tööandjal (st MTÜl) maksta brutotasu pealt sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks. Suuremad ja laiema tegevusraadiusega ühendused vajavad aga tihti just püsivat raamatupidamisteenust ja neis töötavad raamatupidajad, näiteks osalise tööajaga.

Loe edasi KKK - korduma kippuvad küsimused MTÜ asutamise ning tegutsemise kohta siit.

Pärnus tibutantsu tantsimas ja festivalil

Sel nädalavahetusel käisimekoos Arko ja Ulrikaga Pärnus. Toimus Eesti Linatantsu festival, mis minu jaoks oli juba 8. korda. Algas tibutantsuga Ehitajate teel, millega tantsisime sisse uue Tallinn-Riia mnt teejupi. Guinessi rekordit üritasime püüda tibutantsuga, kuid paraku jäi see ameerikaalste rekord ületamata. Meid oli kokku umbes-täpselt 1111 tibu. Hiljem jätkasime tantsimist Pärnus, Nooruse maja hoovis. Sealt edasi liikusime peale kella 21 Kuursaali, kus meile esines ansambel Laine. Uskumatu kui palju lugusi me oma varasest lapsepõlvest mäletasime ja nende saatel siis tantsu lõime. Kaie Seger oli nii hea ja tubli organiseermise töö ära teinud, et lisaks 3 erinevas kohas linnas saime tantsida ja pääsesime ka sinise festivali käepaelga tasuta sisse. Öömajale Nikolai-Rüütli tänava 2. korrusele jalutasime seitsmekesi siginat saginat täis öö. Pärnu linn oli melu täis ja rahvast tänavatel liikumas. Ilm oli ka mõnusalt soe ja lätlannast linetantsu õpetaja poolt õpetatud tants oli sisult vihmane, kuid oma olemuselt päikeseline. Jalad olid villis, kuid sellest me oma tuju rikkuda ei lasknud ja tantsisime pühapäeval Pärnu vallikäärus. Pärast trotsisime suuri laineid ja tugevat tuult ning tormasin Pärnu rannas merre ujuma. Õhk oli 24 C ja vesi 20 C. Seda tuult nautisid ka paljud surfarid, kes oma lohedega meile silmailu pakkusid. Vähemalt oli ilm hea ja kordaläinud üritus. Septembrist siis jälle tantsima, sest selgus, et sammud tulevad meelde ja meie Endla tänava tansijaid oli ikka päris tore festivalil kohata. Pikarivi pilt on ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF.

Kajastuse Pärnu Postimehest leiad siit. Ja Liliana Jüristo fotod siit. Video meie pikarivi tibudest, mille filmis ja töötles Mart Seger. Estonian Line Dance Festival 2012

Probleemsetest kivituvidest Tallinnas

Tänases Tallinna Postimehes on artikkel, et Tallinna Transpordiamet kõrvaldab hallid kivituvid. Olen ise selle probleemiga pöördunud Kommunaalameti poole ja nad lubasid, et tegelevad. Ma kirjutasin ka oma blogis ka kuu aega tagasi "Kividest ja mummudest".

Nende kividega on probleeme paljudel, sest need segavad jalakäiate liiklemist. Eriti lapsevankriga, ratastoolis või jalgratastel. Kuna need on halli värvi, siis on hämaras, pimedatel tänavatel need sageli ohtlikud, põhjustades kukkumist ja ligipääsmatust. Eelnevalt on mitmetel puuetega inimeste ühenduste ja transpordiameti kohtumistel räägitud nende värvimisest. Mina omalt poolt arvan, et kui autojuhtidele ei mõju keelavad liiklusmärgid, siis trahvid peaksid küll olukorda rahustama. Pealegi on linnavalitsus terve linna igasuguseid kaameraid täis pannud.  

foto: Toomas Huik

Artikkel siis selline:

Transpordiamet loobus vanalinna liiklust piiravatest kivituvidest

 

Väike-Karja tänava Pärnu maantee poolses otsas sissesõitu takistavad tuvikujulised betoontõkked jäävad oma kohale, Aia ja Rataskaevu tänavatelt on seal veel hiljuti läbipääsu tõkestanud betoontuvid tänaseks kadunud.

«Autojuhid, kes olid harjunud kogu aeg Aia ja Rataskaevu tänavalt läbi sõitma, sikutasid need tuvid lihtsalt tee pealt kõrvale, nii et nende hoidmisel ei olnud seal sügavat mõtet. Väike-Karja tänaval on asjad koos päästeametiga üle vaadatud ja sealt pääsevad politsei ja kiirabi täna läbi. Meil oli ka päästeametiga nõupidamine, kus me kõik asjad üle vaatasime. Päästjate põhiline nõue oli see, et kivituvid ei oleks maa külge kinnitatud,» rääkis transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
«Vaatasime üle, et mis on need põhikriteeriumid, mida tuleb täita selleks, et ka suured paakautod igalt poolt läbi mahuksid. Ja edaspidi arvestame tuvide paigaldamisel nende parameetritega. Aga praegu pole plaanis rohkem vanalinna rohkem betoontõkkeid paigaldada,» lisas ta.
Kui mujal lükkasid autojuhid kivituvid lihtsalt teelt eest ära, siis Väike-Karja tänava jäid need paigale ilmselt seetõttu, et see koht on linna turvakaamera vaateväljas. «Tulevikus saavadki ilmselt just kaamerad vanalinna liiklusrikkumiste tõkestamise peamisteks vahenditeks. Kui keegi sõidab keelatud ajal kaamera alt läbi, siis tuleb talle postiga trahvikviitung koju,» lausus Rüütelmaa.
Selleni läheb siiski ilmselt veel aega. Sel aastal on esimesed kaks kaamerat paigaldatud Taksopargi ristmikule. «Kui need kaamerad käima saame, siis vaatame edasi. Praegu on need kaamerad endiselt statistika tegemise režiimis. Kui selleks Euroopa rahad anti, siis oli ka selline nõue, et kõigepealt tuli teha vaatlus, et kui palju on rikkumisi ilma kaamerata. Järgmine vaatlus on siis, kui kaamerad on üles pandud. Ja kolmas vaatlus tehakse siis, kui rikkujaid juba reaalselt trahvitakse. Selleks, et võrrelda ja analüüsida, on meil vaja saada kolmed erinevad andmed. Nii et näiteks aasta pärast saan teile juba väga täpselt öelda, milline on Taksopargi ristmikule paigaldatud kaamerate kasutegur,» rääkis liikluskorraldaja. Toimetas Uwe Gnadenteich

Puhkusest Itaalias on mälestused

Kui 2 nädalat tagasi autoga teele läksime, siis ooli hinges ärevus. Itaalia on sõbralik maa oma meeletu soojuse ja pöörase liiklusega. Rollerite paradiis, helesinise mere, võrratute päikeseloojangutega mägedes, pirakate teemaksude ja kõrge kütusehinnaga. Sõitsime maha 7611 km ja oleme õnnelikult ja tervetena kodus tagasi. Volkswagen Passat on ilma ühegi kriimustuseta, kuid kulunud piduriklotsidega. Nüüd tagasi kodus ja külm on. Värskeid mõteid on nii palju aga kirjutan neist hiljem. Seniks parimad fotojäädvustused minu ja Arko poolt Itaalia reisilt. Õhtul panen siia ka lingi, millelt näeb rohkem pilte siit