Sibulalaadal käidud

Kui esimene töönädal on möödas, siis kohe ihkasin välja. Hommikul aknast välja vaadates, soosis seda ka ilm ja võtsime plaani heategevusliku sibulalaada, mille kuulutuse leidsin siit. Egas midagi, kui hommikukohvi Arko poolt ja kiiremat sorti korterikoristus minu poolt ja nii me autoga Kopli poole sõitsimegi. Teel Stroomi ranna poole oli nii palju autosid, et tekkis juba kahtlus, et autot polegi kuhugi parkida. Peale kärsitute autojuhtide  ees sõelumist, kes kohta otsisid, leidsime meiegi vaba invaparkimisekoha, kuid sinna pääses üle kõnnitee sõites ja 2 mootorrattast mööda manööverdamist. Ei tea miks aga paljud mootorsõidukite omanikud arvavad, et neil on õigus parkida sinna, kus aga ruumi on. Tegime väikese tiiru ja vaatasime millist kaupa oli toodud ja imestasime kui palju inimesi laadale oli tulnud. Hästi kenad küüslauguvanikud olid, soolakurk ja kuiivatatud kalad. Mina läksin seejärel päevitama randa ja Arko tuli tagasi. Nägi ta siis mitmeid tuttavaid, ajas nendega juttu ja kuulas Eric Kriegerit ja Boris Lehtlaant. Mina kuulaisn lainetekohinat ja lugesin raamatut. Tunni aja pärast oli Arko tagasi, kotis suituliha. Jahutasin ennst mere vees ja äksime tagasi laadale. Mõnel kaupmehel oli juba kaup otsas ja teised kauplesid hoogsalt, et kaup ostjad leiaks. Ostsin siis paar kilo Peipsi sibulat ja 2 läänemaa küüslaugupead. Pärast läksime poest läbi ja ostsime kalja ja jäätist ka. Nüüd kodus ja on ikka mõnus olla omas kodus. Suitsuliha maitses hästi.