Prilllikandja muredest

Veel eile õhtul sain tööpäeva lõpus kõne ühelt härralt, kes päris soodustusega prillide ostmise üle. Olen olnud prillikandja lapsest saadik. Kuigi prillid on kallid, siis on õnneks klaasid ja raamid palju kvaliteetsemad, kui vanal vene ajal. Mäletan reaalseid prille enne kooliminekut, kuid need kas kadusid ära või tulid sangad küljest või klaas raami seest välja. Kooli ajast kannan prille juba 1. klassist peale. Siis olid mul miinus 8 klaasid ja need olid rasked, hiljem 4.klassist olin ka kontaktläätsede kandja aga sagedased silmapõletikud ja punetavad, valulike silmade tõttu olen eelistanud prillikandja olla. Ka on mu silmi mõned korrad opereeritud, kuid oodatud ja unistatud laserlõikused minu puhul kasu ei too ja prillidest ma ei vabane. Nii olen pidanud ikka oma miinus 10.5 ja silinderklaasidega leppima. Viimased muretsesin Laservisioonist, kus on hea meditsiinitehnika ning suur valik prilliraame koos hea teenindusega. Nii olen ülimalt rahul oma fotokroom klaasidega ja see effekt, et valguses tumedaks ja ruumis heledaks on minu jaoks väärt valik. Päikeseprillidega ma ringi liikuda ei saa ja nii olen sellise variandiga rahul. Mitu aastat tagasi läksid prillid koos raamidega maksma 6500 krooni ja nägemispuude tõttu sain isikliku abivahendikaardi alusel klaaside hinnast 50 protsenti soodustust, mis arvutati enne maksmist maha.Laste puhul on need kulud suuremad ja ilma vajalike prillideta on inimene abitu ja toimetulek oluliselt piiratud. Veel praegugi on ml olukordi, kus ma lihtsalt ei näe ja tavakodanikel on seda raske uskuda. Ju on n eil ettekujutus, et nägemispuudega inimene liigub teistmoodi. Ma näen prillidega oluliselt rohkem, kui ilma prillideta ja see annab tunda eriti hästi rannas, ujulas jne. Aga tark ei torma. Minu arvates tuleks prillid siiski osta korralikust optikapoest ja kindlasti oleks mõistlik külastada ka silmaarsti, kes määrab õiged klaasid ja silmavahe. Ise ma küll ei soovita turult prille ostma hakkata. Kindlasti peaksid olema kodus ka varuprillid, millega läbi ajada olukorras, kui prillidega midagi juhtub.

Juhtusin lugema artiklit Postimehest ja soovitan seda teistelegi: 
Lugejad: Eestis on prillide muretsemine üle mõistuse kallis


Paraku on see kulu nii suur, et seda peaks toetama. Eriti nende laste ja inimeste puhul, kes ilma prillideta hakkama ei saa ja vajavad prille pidevalt. Ise tellisin endale aastaid tagasi fotokroom klaasidega ja kallima raamidega prillid. Need peavad hästi vastu ja on tõeline reliikvia minu jaoks. Arvan, et pigem kallimad ja kvaliteetsed, sest päikeseprille ma ei vaja. Samas oleks hea vahetada vastavalt aastaajale ka nt raame. On neid kujusid ja värve nii palju. Arvan, et kui kulud on väga suured või palju kordi aastas, siis on inimestel võimalik minna sotsiaalosakonda ja küsida toetust, eriti laste puhul. Mõnel pool siiski kompenseeritakse abivahendeid ja prillid seda on, kui neid igapäevaselt kantakse.