Seoses uue töövõimereformiga on meie elus ootamas ees palju muudatusi. Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on need asutused, kuhu puuetega inimesed peavad tulevikus pöörduma hakkama. Samuti muutub abivahendite ostmine ja üürimine (endise nimetusega rentimine). Omaosalus on abivahenditel vahel nii suur, et senini on mitmed inimesed ostmise asemel võtnud asja üürida, kuid juba sellel aastal näitab rahade lõppemine seda, et ka soodushinnaga rendi asemel peavad inimesed maksmatäishinda. Minu arvates läheb sellistel juhtudel see omaosaluse tasu kordades kallimaks, kui ise oma abivahendit soodushinnaga välja ostes aasta alguses. Aga nüüd on ees ootamas mitmed muudatused ja juba jaanuarist 2016 on abivahendite korralduses muudatused ees. Artikli link on pealkirja all.
Tiina Kalevik: Abivahendite maakondlik raha asendub üleriigilisega
Uuest aastast muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, millega teenus muutub kättesaadavamaks ning asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Suur ja põhimõtteline muutus seisneb selles, et kui seni korraldasid abivahendite teenust maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis alates 2016. aasta algusest tegeleb sellega riigi sotsiaalkindlustusamet. Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda just nimelt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (infotelefon 16106 või 6121360).
Teenuse liikumisega sotsiaalkindlustusameti haldusalasse kaasneb teine põhimõtteline muutus – abivahendite eelarve ei jagune uuest aastast enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. Igaüks võib pöörduda abivahendi soetamiseks ükskõik millisesse ettevõttesse Eestis, millel on sotsiaalkindlustusametiga kehtiv raamleping. Seega kaob abivahendi taotlejal vajadus teha sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes - ta saab endale sobivaima variandi, mis Eestis saadaval on. Vastavate ettevõtete nimekiri koos teenuse korraldust puudutavate infomaterjalidega avaldatakse hiljemalt aasta lõpus sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Alates 1. jaanuarist täieneb ja saab uue formaadi abivahendite loetelu. Selles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab.
Uutest nõuetest lähtuvalt on teatud abivahendeid võimalik edaspidi vaid üürida, lisaks tekib osade abivahendite puhul nii teenuse osutajale kui abivahendi kasutajale abivahendi regulaarse hooldamise kohustus. Täpsemat infot selle kohta jagavad abivahendite üüriteenust pakkuvad ettevõtted. Kui mingil mõjuval põhjusel on vaja üüritavaks määratud abivahend siiski välja osta, tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole vastava ühekordse loa saamiseks. Taotlusi võetakse vastu digiallkirjastatuna e-posti teel või ka omakäeliselt allkirjastatuna tavapostiga.
Täiesti uue mõistena tulevad abivahendite loetelus käiku aktiivsusgrupid. Ratastooli, alajäsemete proteesi ja kuuldeaparaati välja kirjutades hindab arst või rehabilitatsiooniasutus seda, mis tingimustes ja kui aktiivselt abivahendit edaspidi kasutatakse. Vastavalt sellele määratakse abivahendi aktiivsusgrupp.
Uue korra kohaselt ei toimu enam seniseid nn kallite abivahendite komisjone. Kui arst või rehabilitatsiooniasutus on abivahendi välja kirjutanud, pöördub inimene abivahendi soetamiseks otse ettevõttesse. Küll on aga nüüdsest igale abivahendile kehtestatud piirhind, mille ulatuses riik selle kinni maksab. Juhul kui soovitud abivahend maksab rohkem, tuleb piirhinda ületav osa tasuda inimesel endal. Erisuste saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile, mis menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 tööpäeva vältel. Seega kui varasema komisjonide süsteemi puhul võis abivahendi taotlusprotsess kesta ka mitmeid kuid, siis nüüd peaks kindlasti hakkama saama ühe kuuga.
Üleminekuperioodil jääb kehtima paberil arstitõend. Edaspidi on kavas võtta kasutusele ID-kaart ning digitaliseerida tõendite väljastamine, et abivahendeid saaks välja kirjutada ja soetada sarnaselt ravimite digiretsepti süsteemiga. Kuna uus kord üksikasjades veel täpsustub ja kõiki muudatusi ei ole ka ühe artikli piires võimalik ammendavalt lahti seletada, siis soovitan abivahendite kasutajatel selle aasta lõpuosas silma peal hoida nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi kodulehtedel, kus avaldatakse jooksvalt täiendavaid infomaterjale. Abivahendite määrus ise koos selle juurde kuuluva loeteluga leiab avaldamist Riigi Teatajas.
Abivahendite alase konsultatsiooni või koolituse saamiseks võib aga alati pöörduda Astangu keskusse, kus meil on olemas vastav tasuta nõustamisteenus. Selleks palun helistada meie keskuse üldnumbril 687 7231 või kirjutada aadressilkat@astangu.ee.
Tiina Kalevik
Astangu keskkonnakohanduste ja abivahendite teabekeskuse juhataja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar