2. juuli 2012

Reform peaks puuetega inimestele teenused kättesaadavamaks muutma

Käisin 31.mail 2012 Eesti Puuetega Inimeste Kojas EPIK rehabilitatsiooniteenuse alane teabeseminaril, kus selgitati olukorda rehabilitatsiooniteenuste kasutamise, taotlemise ja plaanide tegemisega. Teada on, et plaanide koostamise peale kulub palju raha ja kui tööealisest inimestest kasutab aastas rehabilitatsiooniteenust 13 tuhat inimest, siis järjekorras on u 10 tuhat inimest. Nii on puuetega inimestel rehabilitatsiooniplaanid sahtlis ja ootavad järjekorda, et teenustele saada. Samas ei vaja kõik inimesed rehabilitatsiooni, vaid mõnedel juhtudel lahendaks ära juhtumikorralduse näol tehav hindamine ja inimene saaks abi, teenuseid kohalikust omavalitsusest, haridusega ja tööga seonduvalt saavad abiks olla nii Töötukassa kui ka piirkonna hariduse valdkonna eest vastutav ametnik. Tihti vajab inimene muutunud olukorras töökoha kohandamist, transpordi korraldamist, ümberõpet jne. Palju abi saab ka Haigekassa kaudu rahastatavast taastusravist või soodushinnaga soetatud (laenutatud) abivahenditest. Nüüd siis arutasime seda ka Tauno ja Külliga ning selle kohta ilmus ka uudistenupuke AK-s, millega saab tutvuda SIIT.

 29.06.2012 18:34
Marju Kaasik

Sotsiaalministeerium plaanib puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuse põhjalikku reformimist, et vähendada järjekordi ja suunata bürokraatiale kuluvat raha hoopis teenuste saamiseks. Eesti sotsiaalsüsteemis on olnud juhtumeid, kus puudega inimese toimetulekuks mõeldud tegevusteni ei jõutagi, sest rehabilitatsiooniteenuse järjekord on nii pikk, vahendas "Aktuaalne kaamera". Sotsiaalministeeriumis valmiv seadusemuudatus tahab praegusest veelgi täpsemini eristada taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse. Viimane on mõeldud selleks, et puudega inimene tuleks paremini iseseisvalt toime ja võimalusel leiaks tööd. "On umbes 15 000 inimest, kes prognoosi järgi oleks üldse võimelised tööturule minema. Rehabilitatsioon on ikkagi ka toimetuleku parandamine, me kõik tahame elada. Ükskõik kui sügava puudega see inimene on,  see on tema ainule elu ja ta tahab seda elada ja seda tuleb toetada," ütles puuetega inimeste koja juhatuse liige Külli Urb.

Praeguses süsteemis läheb palju auru paberite kordaajamise peale. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul kulub umbes pool rehabilitatsiooni eelarvest plaanide koostamiseks ning seal on suur kokkuhoiukoht. Rehabilitatsiooniplaani koostajate miinimumarvu on plaanis vähendada viielt kolme spetsialistini. Samuti luuakse uus teenuseliik, et eraldada rehabilitatsiooni vajavad puudega inimesed nendest, kes vajavad näiteks taastusravi või hoopis kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenust.

"Sotsiaalkindlustusameti jaoks suurim muudatus peaks olema tulevikus see, et eelhindamine on sotsiaalkindlustusametis, ja suurem muudatus võrreldes praegusega on see, et me püüame ära lahutada hindamise, plaani koostamise ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise," selgitas Pevkur. Sotsiaalkindlustusamet peab ka arvet, millised on järjekorrad teenusepakkujate juures. "Praegu on nii, et inimene hakkab rehabilitatsiooniasutusi läbi helistama, selleks et kuulda, et meil ei ole raha. Aga see on küll väga teretulnud, et viia sotsiaalkindlustusametisse see järjekord," lausus Külli Urb. Ta loodab, et uue süsteemi puhul ei jää mõned passiivsed puudega inimesed teenusest ilma, vaid neid tõesti nõustatakse korralikult. Kindlasti peab klienditeenindajatel olema korralik ülevaade kohalike omavalitsuste teenustest, et näiteks transporti ei pakutaks inimesele, kelle kodukohas sellist teenust ilma rehabilitatsiooniplaanita ei pakutagi. Sotsiaalministeerium jätkab huvigruppidega konsultatsioone ning loodab seadusemuudatuse sügisel valitsusse saata.

25. juuni 2012

Lugemissoovitus hooldekodust

Kui eelmisel nädalal plahvatas skandaal, siis minu esimene reaktsioon oli, et karm on see elu meie oma riigis ja vanaduse ja haiguse eest pole keegi hoitud. Iseasi millist hinda peavad maksma lähedased jamida tundma nii vaimselt kui ka füüsiliselt need, kes hooldusravil või hooldekodus oma elu peavad veetma. Minu arvates peaks väärikus inimestele ikkagi alles jääma ja tore oli lugeda Tiiu soovitatud David Dosa raamatut "Ringkäigud Oscariga", kus lisaks tavalise kassi ebatavalisele võimele oli juttu ka vananemisest, dementsusest ja elu loomuliku osana vanadekodus. Tasub lugemist taastus- ja hooldusravikeskuse elust läbi selle haigla arsti dr David Dosa silmade ja kirjapandu vahendusel.

 Kahjuks Eestis praktiliselt puudub geriaatria suund, kuid hooldekodusi ja raviasutusi on mitmeidki. Loodan, et töötajad, kes seal oma tööd teevad on ikka hoolsad ja südamlikud, sest kui inimene ei suuda seda rasket tööd teha, siis ei saa keegi teda ka sundida. Loodan, et elutingimustele lisaks paranevad ka töötajate suhtumised abivajajatesse ja usun, et kindlasti on palju hooldustöötajaid, kes oma tööd sama hästi ja hoolega teevad nagu omastehooldajad kodudes. Elu on täis valikuid ja mõned valikud on lihtsalt sellised, mis on õiged ja vajalikud. Samuti peaks käima inimesi hoolduskeskustes ka tihedamini vaatamas ja suutma oma aega nii planeerida, et neid inimesi ära ei unustataks. Ka mul oli üks tore sõber, kes elas hooldekodus aga kahjuks teda enam pole ja on ainult mälestused. Hoolime oma lähedastest. Üks telefonikõne või külaskäik toob rõõmu inimese silmadesse.  Raamatut lugedes veendusin, et loomad on targad ja inimestele ustavad. Ülemisel pildil on Arko ema kassid Intsu ja Antsu. Nad on sellised lahedad loomad, et kui kööki lähed ja neile tähelepanu ei pööra, siis nad katsuvad sind tasakesi kapi pealt käpaga, et "aga mulle pai" või "kas miskit head ei saaks köögist nosimiseks mulle tuua". Korralikult kasvatatud kassid tuppa ei roni ja köögis ei käi ja teavad, et nende päralt on esik ja õuepealne.  Muidu on neil lahe elu, sest saavad hästi ka pisikese õuekoera Pätuga läbi.

21. juuni 2012

Käisime suvekoolis Varemurrus


Tallinna Puuetega Inimeste Koja 2012 aasta suvekool toimus 8.- 9. juunil 2012 Varemurru Puhkekeskuses (www.varemurru.ee) .Suvekooli eesmärk oli tõsta TPIK liikmesühingute esindajate suutlikkust paremini juhtida liikmesühingute tegevust ja see eesmärk sai täidetud.Saime targemaks ja koolitatud suhtlemiseks meediaga. Lektoriks on Lauri Hussar, kes ennast enne suvekooli tutvustas järgmiselt: "Lõviosa rohkem kui 10. aasta pikkusest ajakirjanikukarjäärist olen ma töötanud televisioonis. Hariduselt olen teoloog, aga 1998. aastal viis elu mind TV3 uudistetoimetusse ja nii sai minust esmalt reporter, siis toimetaja ja viimaks ka uudiste peatoimetaja. Viimased viis aastat on tulnud meediapõldu künda saatejuhi ja toimetajana Vikerraadios. Rahva teenrite saates astusin esimest korda üles 28. aprillil 2007 aastal, veel teen Vikerraadios saateid Uudis+ ning Reporteritund." 
 
Päris sisukas koolituspäev oli, saime häid soovitusi, vaatasime filmiklippe ja kuulasime tõsiste ja tarkade nägudega. Toit maitses hästi ja ümbruskond oli kaunis. Peale koolitust jõudsime isegi lipsata mere äärde ja õhtul ootas meid mõnusalt kuum saun. Juttu jätkus kauemaks aga mina vedasin ennast peale südaööd voodisse. Teisel päeval oli meil TPIK üldkoosolek, kus kinnitasime 2011.aasta aruanded ja kiitsime heaks juhatuse ja koja tegevuse. Ja nii see suvekool mööda saigi. Ise oleks rohkem tahtnud olla ja oli neidki, kes arvasid, et teisel päeval oleks võinud olla ühine ekskursioon või koos istumine kuni õhtuni. Sääsed said söödetud ja kopsud värske õhuga täidetud. Väheks jäi aga need parimad hetked said pildile minu, Tiiu ja Arko abiga. Pilte näeb siit.

20. juuni 2012

Septembrist muutub taksoveo eeskiri kliendisõbralikumaks

Asju tehakse konkreetsemaks alates 1. septembrist Tallinna taksonduses ja tegelikkuses on see hea nii taksojuhtidele kui ka klientidele. Selline Raepressi uudis siis täna Taavi Aasalt:


Taavi Aas: Enne taksosse istumist küsige sõidu orienteeruvat maksumust

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul kohustab uus taksoveo eeskiri taksojuhti informeerima klienti juba enne sõidu algust eeldatavast sõidu maksumusest. Eeskiri määratleb muuhulgas nii taksoveoloa väljastamise kui ka selle kehtetuks tunnistamise menetluse, nõuded taksona kasutatavale sõidukile, taksoteenuse tariifid ja sõidu eest tasumise tingimused, nii taksojuhi kui sõitja õigused ning kohustused. Alates 1. septembrist peab taksojuht teavitama reisijat enne sõidu alustamist võimalikust maksumusest, aga ka panema taksos nähtavale kohale selgelt loetava ja arusaadava hinnakirja.
Taksojuhtide kohustus teavitada klienti sõidu maksumusest juba enne sõidu alustamist aitab välistada ebameeldivaid üllatusi ja eelkõige (välis)külaliste koorimist. „Kuna juba turismiinfo voldikusse saab kirja panna taksosõidu keskmise maksumuse, näiteks lennujamast kesklinna, jäävad ära klientidele soovimatud ning kulukad „linnaekskursioonid“ marsruutidel lennujaamast või sadamast vanalinna ringiga läbi Kopli poolsaare,“ selgitas Aas. „See määruses kehtestatud nõudmine peaks ohjeldama petistest taksojuhte ja parandama Tallinna taksonduse usaldusväärsust,“ lisas Aas.
Tallinna Linnavolikogu kinnitas „Tallinna taksoveo eeskirja“, mis määrab taksona kasutatava sõiduki üldnõuded, taksoteenuste loetelu ja tariifid, nõuded taksoteenuste hinnakirja vormile ning hinnakirja näidised, samuti taksosõidu eest tasumise tingimused, taksojuhi õigused ja kohustused ning ka sõitja õigused ja kohustused. Taksomeeter tuleb paigaldada sõitjale nähtavale kohale esipaneelil ning teenindamise algul peab selle sisse lülitama. Taksojuht on kohustatud andma sõitjale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, mootorsõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning sõidu alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud taksoteenuste tariifide kaupa ning üldmaksumus. Eeskirjas on täpsustatud ka nõudeid taksojuhi riietusele ja käitumisele. Ta peab kandma korrektset ja kohast riietust, mitte näiteks spordidressi, käituma viisakalt ja mitte suitsetama taksos või lubama suitsetada taksosviibijail. Taksojuhi kohus on abistada sõitjaid pagasi paigutamisel ning sõita sihtkohta lühimat teed või sõitja soovitud marsruudil. 

Sõitja võib taksopeatusest valida endale sobiva takso. Akende avamine ja raadio sisselülitamine sõidukis võib toimuda ainult reisija ja teenindaja vastastikusel kokkuleppel. Sõitjal on keelatud kahjustada taksot või selle salongi; tekitatud kahju on ta kohustatud hüvitama. Sõidu ajal ei tohi segada taksojuhti või nõuda talt liikluseeskirjade rikkumist. Juht võib teenindamisest keelduda, kui reisijal on ilmsed joobetunnused või ta on taksot määrivates riietes.

Eesti arhitektid ja disainerid lõid hästi toimiva elukeskkonna juhendi

Selline tore uudis siis: eile esitleti KUMUs Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel valminud juhendmaterjali "Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine".
 Juhendamaterjal on kättesaadav siit:

Eesti arhitektid ja disainerid lõid hästi toimiva elukeskkonna juhendi

Värskelt on valminud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise”juhendmaterjal, mille eesmärgiks on avada diskussioon teemal, et kuidas planeerida hästi toimiv elukeskkond, mis ei lähtu ainult erivajadustega inimestest vaid mille kasutamisest tunneks rõõmu kogu Eesti elanikkond. Oleme olukorras, kus esiteks sarnaselt kogu ülejäänud arenenud maailmaga vananeb Eesti rahvastik erakordse kiirusega ning teiseks on seni meie ühiskonnas erivajadustega inimeste probleemidele äärmiselt vähe tähelepanu pööratud. Just eelkõige keskkonnast tulenevad suured takistused puudega inimeste iseseisvaks toimetulekuks. Nimetatud probleemid nõuavad kasutatavalt keskkonnalt, tootelt kui ka teenuselt kõigile sobivat madalamat lävendit, siis just sellel eesmärgil ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel saigi koostatud “Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend.

“Materjali loomise mõte ja selle sünd sai teoks meie erivajadusega klientide poolt välja toodud näidetest, mis peegeldavad igapäevaselt kasutatavaid, kuid halvasti ja teadmatult ning vaid osalisele elanikkonnale planeeritud keskkondi. Need lood näitasid meile, et nii elu- kui avaliku keskkonna kujundajatele, loojatele ja tellijatele on vaja Eesti eripära arvestavat juhendmaterjali, “ räägib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juhataja Mari Rull. Kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise juhendmaterjali üheks peamiseks eesmärgiks on avada diskussioon teemal, kuidas planeerida hästi toimiv elukeskkond meile kõigile, mitte ainult erivajadustega inimestele. Juhendmaterjali suurem osa tutvustab just erinevate inimgruppide vajadustega arvestava elukeskkonna kavandamise ja rajamise parimaid praktikaid.

“Peamine vastuseis kaasava elukeskkonna kujundamise printsiipide kasutuselevõtuks on olnud põhjendus, et see on liiga kallis ja sihtgrupp on liiga väike. Samas moodustavad lapsed ja vanurid elanikkonnast üle kolmandiku ning neile lisanduvad puudega inimesed ja lastega perede teised liikmed, kelle igapäevaelus toimetulekut häirivad suuremal või vähemal määral ligipääsmatud keskkonnad. Nii võib öelda, et tegu on probleemist möödavaatamisega ning tõelise vajaduse mittetunnistamisega, “ räägib juhendmaterjali üks autoritest Ruth-Helene Melioranski.

Nii füüsilisel kui vaimsel vananemisel inimeste sooritusvõime järk-järgult langeb ja aeglustub, vastupidi lapsele, kelle algselt madal sooritusvõime tõuseb ja kiireneb. Vanuritele ning lastele sobivaks kujundatud keskkonna kohandusi naudivad suure tõenäosusega kõik inimesed mingitel hetkedel oma elus paremaks ja mugavamaks toimetulekuks. “Näiteks sobivad madalad lävepakud paremini nii lastele, vanuritele, ratastooliga liikujatele, vaegnägijatele kui kõigile teistele, kuid madalam lävepakk ehitusstaadiumis ei ole sugugi kallim kui kõrge analoog, “ pöörab Ruth-Helene Melioranski tähelepanu loodud juhendmaterjali vajalikkusele tänases ühiskonnas.

Juhendmaterjali autorite meeskonda kuulusid nii Eesti arhitektid ja disainerid kuid samuti ka sisearhitektid, maastikuarhitektid, insenerid ja füsioterapeudid. Kõiki kaasav elukeskkond on kõigile ühine. “On hea meel, et suutsime selle loomisesse kaasata erinevate eluvaldkondade professionaale. Juhendmaterjal vaatleb loodavat inimkeskselt – kuidas elada, tarbida ja toimida vähem ressursse raiskavalt, kuid kõiki ühiskonna liikmeid ning nende võimalusi arvestaval moel, “ lisas Mari Rull. 19.juunil kell 11-13 toimub KUMU suures auditooriumis juhendmaterjali tutvustav sündmus, kus teistehulgas esinevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa ning mitmed juhendmaterjali koostajad. Esitlus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud. “Kõiki kaasava elukeskkonna elukeskkonna loomise ja kavandamise” juhend valmis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013“ raames. Juhendmaterjali koostajad on Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti Kunstiakadeemia. Projekti rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond.

18. juuni 2012

Maikuu Mustamäe sotsiaalkomisjonis


21. mai kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaalkomisjoni liikmed Mustamäe Sotsiaalkeskuses, kus saime töötajatelt ülevaate sotsiaalkeskuse tööst. Probleemidena toodi välja, et koduhooldusel on kliente, kes on väga raskelt haiged ja praktiliselt lamajad aga Tallinnas on hooldekohti juurde vaja. Praegu on järjekord ja inimesed ei ole nõus Tallinnast väljapoole minema. Abiks on koduõendusteenus ja hooldusravi kasutamise võimalus. On tekkinud olukord, kus eakate pereliikmed on ka eakad. Mark Levin selgitas, et juunis avame endises Väike-Õismäe Polikliinikus hooldusravi haigla ja küsis, et kas lahendus oleks see, kui suurendada hooldustöötajate arvu ja kui palju neid vaja oleks, kas aitaks näiteks 5? Heli Hussar arvas, et vajadus on olemas ja neil töötavad sotsiaalsetel töökohtadel koduhooldustöötajate assistendid. Praegu on keskuses 35 töötajat, sh 2 dementsete päevahoiu töötajat, 3 sotsiaalmajas, elektriauto juht 0,5 kohaga. Sotsiaalseid töökohti on 3 - aitavad asendusi teha ja puhkust asendada. Need 3 töökohta on koosseseisu välised ja töötasu makstakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist. Nad o n käinud töötajaid otsimas ka lauluväljakul, kuid sel aastal ei olnud suurt valida, sest kohale tulid paljud heitunud. Sotsiaalse töökoha palk on miinimumtasu ehk 290 eurot, milles lähevad maha töötaja maksud. 

Mina tundsin huvi, et kas on  olnud ka meessoost töötajaid ja Anu Raidla vastas, et 2011.aastal oli küll 1 meeshooldustöötaja. Küsisin veel, et kas häirenupu teenust ka kasutatakse ja kas on palju väljakutseid. Heli Hussar teatas, et uusi soovijaid tuleb harva juurde. Päevaseid väljakutseid on vähe. Praegu on koduhooldustöötajad vanemaealised ja mõned töötavad poolekohaga. Tasulist hooldust suudame pakkuda vähestele ja sotsiaaltöötajad annavad pereliikmetele infot teiste teenuseosutajate kohta. Tasulist hooldust ostetakse 10 tundi kuus, 91 inimest tasuvad 0.64 eurot tunnitasu eest, 17 inimest maksavad 3.45 eurot tunni eest. Sotsiaalkeskus võiks ka rohkem kliente võtta aga ütlevad ära, sest ei ole ressurssi.  Mark Levin jutustas, et hooldusravile on tulnud patsiente, kes on vähese toitumisega ja hooldus on rohkem sotsiaalne probleem. Hooldajad küsivad ja paluvad hooldusele võtmist. Alar Sepp tundis huvi järjekorra pikkuse kohta ja küsis, et kas võetakse kliente teenusele ka mujalt kui Mustamäelt? Heli Hussar selgitas, et ei ole väljaspool linnaosa, sest lahkujaid on vähe. Lahkumise põhjuseks on minek hooldekodusse, harvem sugulaste juurde või surevad ära. Peaks pöörduma selle poole, et oleks rohkem koduteenuseid. Kui võtame inimese hooldusele, siis sõlmime lepingu, milles on punkt selle kohta, et kui inimese tervislik seisund oluliselt halveneb ja hooldusvajadus suureneb, siis võib lõpetada teenuse osutamise. On võetud inimesi Nõmmelt ja need inimesed kasutavad dementsete päevahoiuteenust.

Tundsin huvi, et kas puuetega laste pered on ka hooldusteenuse kasutajad ja küsisin, et kuidas nemad näeksid sellise juhtumi lahendamist, kus raske liikumispuudega inimene käib tööl ja nüüd läheb tema laps sügisel 1. klassi. Ratastoolikasutav naine pöördus linnaosa valitsusse ja uuris, et kas on võimalik saada abilist, kes lapse kooli viiks ja peale tundide lõppu koju saadaks, sest ta ei saa seda ise teha. Heli Hussari arvates nemad sellist teenust pakkunud ei ole lastega peredele. Nende olukordadega tegeleb lastekaitse töötaja. Päevakeskust külastavad eakad, et osaleda ringide töös, saada teenuseid, sh supiköögiteenust. Mõned käivad kohapeal söömas või viivad koju kaasa ja teistele viiakse toit koju. Stressi tekitab meie töötajatele see, et nende tööd ei väärtustata. Töö klientidega on raske, 1 meie assistent lõpetas hooldustöötajate miinimum 80-tunnise koolituse, koolitusi on pakkunu ka Tallinna sotsiaaltöö Keskus. Alar Sepp tundis huvi kuidas toimub koostöö teiste linnaosadega ja küsis, et kui inimene läheb Mustamäelt elama Kristiine linnaossa, siis kuidas teenust osutatakse? Anu Raidma selgitas, et mujal koduhooldusteenust ei osuta, sest seda on võimalik kasutada oma linnaosa piires. 

Kui Lasnamäel ja Kesklinnas on alakoormus hooldusel, siis Mustamäel on ülekoormus. Mustamäel on kokku 250 klienti. Mina küsisin, et kas hooldustöötajatele  koolitusi pakutakse ja Anu Raidma ütles, et tahavad küll koolitusi ja on saanud esmaabi koolitust, töötervishoiu teemal ja supervisiooni. Lisaks oli koolitus psüühikahäirega inimeste teenindamise teemal. Koosolekuid tehakse 1-2 korda kuus, vaja on teha juhtumi arutlusi, et kuidas toimida probleemsetes olukordades ja näiteks on 1 kliendil olnud 3 erinevat koduhooldustöötajat ja raskel kliendil on olnud mitu koduõde. Dementsus ei ole ravitav, raskete olukorra lahendamiseks on kaasatud politseid. Hooldusjuhid arutavad koos hooldajatega igal kuul hoolduseküsimusi. Meedia kajastus on halb, sest negatiivsed muljed jäävad meelde – nt Keila haigla. Nad soovivad rohkem koolitust, et eelarve oleks suurem, püüavad töötajaid motiveerida. Oleks hea, kui koduhooldustöötajal oleks kindlustunne, et võiks klient minna haiglasse või hooldekodusse. Sotsiaalkeskusel pole võimaus pakkuda koduhooldustöötajat 5 korda nädalas, siis töötajad muretsevad, et kuidas inimesed hakkama saavad. Töötingimused on erinevad, transpordina kasutavad trollisid ja elektriautot siis, kui on vaja suuremat kogust pesu viia pesumajja. Keeruline on läbisaamine arstidega, sest kokkusaamisel, retseptide järele minnes ootavad hooldustöötajad pikalt arstikabineti ukse taga aga teised kliendid ootavad samal ajal kodudes. Samuti läheb palju aega koos kliendiga silmaarsti juures käimisega, sest kunagi ei teata täpselt ette, kui kaua aega visiidile kulub. Kui inimene võetakse erakorralisse meditsiiniosakonda sisse, siis hooldustöötaja peab tundideks jääma ootama, sest ei tea millal klient koju lastakse, sest hooldustöötajale ei anta infot ja koduhooldustöötaja ootab. Samas on palju tänulikke kliente, töötajad tunnevad, et nende abi vajatakse ja nad abistavad inimesi.    

13. juuni 2012

Uuriti sotsiaalkaitsehüvitiste mõju töömotivatsioonile

Lugesin raamatupidamise uudistest uuringu ülevaadet ja tulemusi ning soovitan teilegi.

Valmis uuring sotsiaalkaitsehüvitiste mõjust töömotivatsioonile

Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis teostusel valmis uuring, mille eesmärk oli analüüsida Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke, omavahelisi seoseid ja mõju inimeste töömotivatsioonile. Sealjuures keskenduti töötushüvitiste seostele teiste sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitistega. Töö kaotuse korral makstavate hüvitiste maksmistingimuste kujundamisel on vaja leida tasakaal vastandlike eesmärkide vahel: tagada töö kaotanud inimestele toimetulek töötaoleku perioodil ja motiveerida samas hätta sattunuid kiiresti tööturule naasma. "Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd, neil oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv," selgitab töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.

Analüüsi tulemused näitavad siiski, et mitme sotsiaalkaitse hüvitise maksmistingimused ei soosi hüvitisesaajate jätkamist tööelus. Leetmaa toob näiteks ennetähtaegse vanaduspensioni, mida makstakse pensionieelses vanuses töö kaotanud inimestele. "Samal ajal ei ole nimetatud hüvitise saajatel võimalust osaleda tööturuteenustes ega parandada seeläbi oma võimalusi tööellu naasmiseks. Arvestades vanemaealise tööjõu osakaalu kasvuga, võiks autorite hinnangul võimaldada tööturuteenustes osalemist ka vanaduspensionäridele," põhjendab Leetmaa. Uuringu tulemustest järeldasid autorid, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada. Pigem on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks tööotsingute ajaks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.

Kuigi üldiselt on töötamine võrreldes hüvitise saamisega Eestis tasuv, on erandiks mitme hüvitise samaaegne maksmine ja tööleasumine madala palgaga. Esimesel juhul suureneb inimeste hüvitistest saadav sissetulek ning töötamine ei pruugi olla tasuv. Teisel juhul ei tasu tööjõumaksude lisandumise, töötamisega kaasnevate kulude, näiteks transpordi ja lastehoiukulud, ja toetuste ärajäämise tõttu töötamine rahaliselt ära. "Madalapalgalist tööd saaks muuta kasulikumaks seega näiteks, kas toetades maapiirkonna transporti, vähendades kulusid lapsehoiule või madalapalgaliste makse, näiteks suurendades tulumaksuvabastust just töötasult," selgitavad autorid. Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juhi Martin Medari hinnangul on uuringu tulemused oluliseks lähtekohaks kehtiva sotsiaalkaitse süsteemi edasiseks analüüsimiseks. "Sotsiaalministeeriumil on plaanis töös oleva sotsiaalseadustiku eelnõu koostamisel käsitleda ka mitme hüvitise samaaegse maksmise mõju, erinevate toetuste eesmärke ja maksmistingimusi eesmärgiga soodustada töömotivatsiooni säilimist," lisas Medar. Uuringus "Sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste mõju töömotivatsioonile" oli vaatluse all kokku 21 erineva hüvitise ja toetuse eesmärgid, omavahelised seosed ja mõju töötamise motivatsioonile. Uuringu käigus viidi läbi õigusaktide analüüs, mida toetasid intervjuud õigusloojate ja -rakendajatega ning arvutati hüvitiste ja toetuste suurusest tulenevate stiimulite iseloomustamiseks erinevad näitajad. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi "Parema õigusloome arendamine" raames ja selle lõpparuanne on kättesaadav siin.
Lisainfo: Martin Medar, Sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht, martin.medar@sm.ee, 626 9189
Eneli Mikko, Poliitikauuringue Keskuse Praxis kommunikatsioonjuht, eneli.mikko@praxis.ee, 5196 1097

Viies elektritõukeratta suvi

Minuga juhtus õnnetus. Suutsin sõita esirattaga teekonaruse lohku nii, et paiskusin üle lenksu pea ees kõnniteele. Mind päästis hullemast ma...