Mõtteid loodusturismist ehk Nõva rabamatkal

Ühel pühapäeval, täpsemalt 26. mail 2013, otsustasime minna Arkoga Nõva metsa raba testima. Oleme varem käinud ka Pääsküla raba laudteed testimas ja selle kohta saab lugeda ja pilte vaadata siit ja veel sealt. Ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit käib juba aastaid laste ja noortega metsamatkadel, mille kohta on nende kodulehel majandusaasta tegevusaruandes pisike lõik -  LIIKUMISPUUDEGA NOORTE ÕPPEKÄIGUD LOODUSESSE .

 Projekti rahastab KIK, õppekäikudega alustati 2010.aastal. Kuna lastele loodusretked meeldisid, jätkati nendega nii 2011. kui 2012. aastal.            Projekti eesmärk on pakkuda liikumispuudega noortele võimalust viibida looduses, et õppida tundma erinevaid protsesse selles, taime- ja looma liikiderohkust ning suurendada noortes tahet iseseisvaks looduses liikumiseks. Projekti raames läbiviidavad tegevused on kooskõlas põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õppekavaga ning on seeläbi noortele mõnusaks täienduseks koolipingis õpitule. Õppekäikude eesmärk oli liikumispuudega noorte loodushuvi ja loodusteadmiste suurendamine, noorte keskkonnateadlikkuse ja loodushoiuga seonduvate teadmiste tõstmine läbi interaktiivse õppe ja õppereiside. 2012.aastal toimusid järgmised retked: 15.06.12  Viimsi RMK Tädu matkarada ja Tallinna Botaanikaaia palmimaja 22.06.12  Nõva RMK 29.06.12  Viimsi RMK Tädu matkarada ja Tallinna Botaanikaaia palmimaja 13.07.12  Oandu looduskeskus 20.07.12  Nõva looduskeskus 27.07.12  Matsalu looduskeskus 24.08.12  Simulatsioonimäng ja ekskursioon Tallinna Botaanikaaias, 15.04.11 loodusretk Matsalu linnuriiki. RMK töötaja tutvustas siseekspositsiooni, vaadati videofilmi, sõideti mere äärde binokliga linde jälgima ja ära tundma. 20.05.11 loodusretk Oandu looduskeskusesse Lahemaale, Sagadi mõisa lähistele. Teemaks - mets kui toidukapp ja apteek. Õpiti tundma ravim-, mürk- ja toidutaimi, kuidas neid koguda ja tarvitada loodust ja ennast kahjustamata. Vaadati filmi- ja slaidiprogrammi, väljapanekut looduskeskuses. 27.05.11 noorte retk Elistvere loomaparki. RMK töötaja tutvustas loomi, rääkis nende saamisloost, loomade harjumustest ja elust loomapargi tingimustes.  03.06.11  noorte loodusretk Aegviidu looduskeskusesse – matkati kaitseala territooriumil, ka rabas, tutvuti taimestiku ja loomastikuga. Huvitavaid lugusid kuulati keskuse väljapanekut – topiseid ja kuivatatud taimi - uurides. 12.08.11 õppekäik Aimla loodukeskusesse, kus asub Parika raba, üks vanimaid rabasid Eestis. Läbiti matkarada, lapsed said teada, kuidas sood tekivad ja arenevad, millised taimed seal kasvavad ning millised loomad elavad. Looduskeskuses vaadati topisenäitust, kogusse kuulub hulk linnu- ja loomatopiseid, koljusid ning sarvi. 16.08.10 retk Nõva looduskeskusesse, osales 10 liikumispuudega last ja 2 täiskasvanut. Programm Nõval kestis 4,5 tundi. Nõva looduskeskusesse sai sisse ka ratastooliga, samuti WC-sse ja rannas olevale vaate-platvormile. Retke käigus sõideti põhiliselt bussiga ja matka osa tehti minimaalseks, et kõik, ka ratastoolis lapsed, saaksid sellest osa. Retke nimi oli  „Maa, mis tõuseb merest“. Toimumiskohaks on Nõva looduskeskus Perakülas ja Keibu lahe kallas Nõva külas. Programmi käigus tutvustati geoloogilisi protsesse ranniku kujunemisel ja Neugrundi meteoriidikraatri avastuslugu. Lastele räägiti huvitavat Läänemerest ja looduskaitsest. 

Meie rabamatka muljed algasid autosõiduga Tallinnast Nõvale, möödudes seenemetsadest ja imetledes kevadist Eestimaa loodust. Kohale jõudes uurisime kaarti, vaatasin ka RMK looduskeskuse maja välapoolt ning läksime siis mööda munakiviteed rappa viivat laudteed otsima.

Meie muljed algasid autosõiduga Tallinnast Nõvale, möödudes seenemetsadest ja imetledes kevadist Eestimaa loodust. Kohale jõudisme ja uurisime kaarti, vaatasin ka RMK looduskeskuse maja välapoolt ning läksime siis mööda munakiviteed rappa viivat laudteed otsima. Esmalt jõudsime randa ja vaatasime seal vaateplatvormi üle, kuid sealt edasi viis trepp ja eeldatakse, et ratastooliga inimene vist ujda ei tahagi, sest mida muud öelda, kui laudtee, mis peaks merre viima, lõppeb enne liivariba. Leidisme üles ka piknikuplatside vahel invaparkimiskoha, invaWC, kuid sinna peale sõit Arkol ebaõnnestus, sest iga kaldtee pole ligipääsetav, sest see kaldtee osutus liiga järsu pealesõiduga ja pidi siis jälle appi minema. Seejärel sõitsime me järgmisesse vaatepunkti, et äkki saame ikka soosse ja tahaks ka neid palju kiidetud laudteid proovida ja rabalõhna tunda. Kogemus Pääsküla rabast oli olemas. Ees oli sild koos kõrge servaga, mille ületas Arko minu füüsilise abiga. Teiselpool oli kaldtee mahasõiduga ja nii me mööda metsateed läksime, kuni tuli ette liivaluited ja tee kadus ära. Pöörasime otsa ringi ja tulime teeristini tagasi. Sealt läksime paremale ja jõudsime poolsaareni, kus tee lõppes ja meid ümritses vesi. Ei mingit kaldteed. Imetlesime õitsvaid lilli ja kaardus mahakukkunud puud, mille otsa ma pidin istuma. Ei jäänudki muud üle, kui tagasi autoni minna. Otsisime veel kolmandat ja neljandat teed, kuid edasi me ei saanud, sest küll lõppes tee tõkkepuuga või keeras Haapsalu poole. Oleks tore, kui RMK oma plaanidele lisaks laudtee märgistele ja ratastooli märgi paneks, kus on võimalik metsas ja rabas ratastooliga liikuda. Praegu on nii, et kui minna, siis jääb avastamisrõõm ja ei rohkematki, kui tagasi minna, sest läbi liiva ei saa ja kui ainult tilluke metsarada edasi viib, siis sealt ratastooliga läbi ei pääse. ainult autost ja bussiaknast ka ei tahaks välja vaadata. 

Sellised metsa, raba- ja matkarajad võiksid ja peaksidki ligipääsetavam olema ka liikumispuudega inimestele, kes tahas ise kogeda rabas liikumist. Alustama peaks teavitamisest, kodulehtedest, turismiinfost jne. Pilte sai ka tehtud, mis räägivad enda eest. Sellegipoolest oli tore ja mõnusalt tegus pühapäev Nõval. Kui on muljeid või rohkem infot rabades liikumisega, siis palun kirjtage mulle kommentaaridesse või meilile tiiatiik@hot.ee
 

Uus töövõimesüsteem aitab inimesed tööturule tagasi

Loodan tõesti, et puuetega inimesed, kes suudavad ja tahavad tööd teha, seda saaksid teha, leiaksid töö ja inimeste toimetulek muutuks paremaks, kui ainult toetustest elamine. Sotsiaalministeeriumi pressiteatest selgub, et uue töövõiemtussüsteemi reform on töös ja muudatusi kavandatakse juba tulevikus.  Oluline on teada, et reformi eesmärk on aidata tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja hoidmisel, suurendada nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõimetuse süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. Muudatused puudutavad tervisekahjustusega tööealisi inimesi.

Uue süsteemi põhimõtted:

  a.. tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tööturul hoida, töötada on võimalik ka vähenenud töövõimega;

  b.. inimene peab oma käitumisega terviseriske ennetama ning olema valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda või olemasolevat tööd jätkata;

  c.. tööandjad peavad rakendama tegevusi töökeskkonna parandamiseks ning looma võimalused terviseprobleemidega inimese töötamise soodustamiseks;

  d.. riik peab toetama nende põhimõtete elluviimist.

Uue süsteemi rakendumisel hakatakse töövõimetuse asemel hindama töövõimet ning hindamise metoodika viiakse uutele alustele. Muutub ka töövõimetusega tegelevate asutuste töökorraldus. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa), siis edaspidi tegeleb inimesega üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saab.

Töötukassast saab administreeriv asutus, mis pakub individuaalse juhtumikorralduse alusel aktiveerivaid tööturumeetmeid ja maksab hüvitisi.

Seaduseelnõu planeeritakse esitada Vabariigi Valitsuse istungile sügisel 2013. Planeeritu kohaselt hakkab Töötukassa alates 1. juulist 2015 hindama nende inimeste töövõimet, kellel ei ole püsivat töövõimetust määratud.

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab Töötukassa üle korduvtaotlejad, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad SKA-s lõppevad.

rUus töövõimesüsteem aitab inimesed tööturule tagasi

reede, 07. juuni 2013 kell 11:24

Valitsus kiitis eile heaks töövõimesüsteemi reformi põhimõtted. Uue süsteemiga soovitakse tervisekahjustusega inimesi aidata töö leidmisel ja hoidmisel, suurendada seeläbi tööhõivet ja tagada töövõimesüsteemi jätkusuutlikkus.

Valitsus kiitis eile heaks töövõimesüsteemi reformi põhimõtted. Uue süsteemiga soovitakse tervisekahjustusega inimesi aidata töö leidmisel ja hoidmisel, suurendada seeläbi tööhõivet ja tagada töövõimesüsteemi jätkusuutlikkus.  Muudatused puudutavad pikaajalise tervisekahjustusega inimesi vanuses 16 eluaastat kuni vanaduspensioniiga. Käesoleva aasta jaanuari seisuga on Eestis 98 062 töövõimetuspensionäri. Praeguse süsteemi jätkudes oleks see number 2020. aastal pea kahekordne ehk ligikaudu 180 000 inimest. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul tahab märkimisväärne osa nendest inimestest tööd teha ja ühiskondlikult aktiivne olla. "Ühiskonna kui terviku jaoks on oluline inimesi tööhõivesse kaasata ja neile sealjuures toeks olla. Abivahendite, rehabilitatsiooni või töökeskkonna kohandamise abil oleksid nad võimelised tööelus kaasa lööma," ütles Rõivas. "Muudatused keskenduvad inimestele, kellele on määratud väiksema protsendiga töövõimetus ja kes vajavad riigipoolset tuge töötingimuste kohandamiseks. Neid inimesi, kes on objektiivselt sada protsenti töövõimetud, ei hakka keegi tööle sundima," kinnitas Rõivas. 

Sotsiaalminister lisas, et sama tähtis on toe pakkumine ka tööandjatele, kes erivajadustega inimestele tööd pakuvad. „Kindlasti on üheks motiveerivaks teguriks see, et riik maksab tööandjale osa tööle võetud erivajadusega inimese sotsiaalmaksust, samuti on tööandjal võimalik saada nõustamist ning toetust tööruumide- ja vahendite kohandamiseks,“ ütles ta. 

Uue süsteemi rakendumisel hakatakse töövõimetuse asemel hindama töövõimet ning hindamise metoodika viiakse uutele alustele. Muutub ka töövõimetusega tegelevate asutuste töökorraldus. Kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa), siis edaspidi tegeleb inimesega üks asutus, kus ta töövõime taastumise ajal töö hoidmiseks või leidmiseks abi saab. Töötukassast saab administreeriv asutus, mis pakub individuaalse juhtumikorralduse alusel aktiveerivaid tööturumeetmeid ja maksab hüvitisi. Seaduseelnõu planeeritakse esitada Vabariigi Valitsuse istungile 2013. aasta sügisel.  Armo Vask, Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Lähme tasuta puuetega inimeste peole Lauluväljakule

Raepress teatab 7. juuni 2013, et täna ja homme toimub Lauluväljakul koguperefestival „Puude taga on inimene“

Tallinna lauluväljakul toimub 7.-8. juunil Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu korraldusel koguperefestival „Puude taga on inimene,“ kus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti telgis tutvustatakse kõiki pealinnas puudega inimestele pakutavaid teenuseid. „Tallinn tutvustab festivalil oma telgis linna laialdast puuetega inimestele suunatud paketti,“ ütles abilinnapea Merike Martinson, kes ka ise neil päevil Tallinna telgis osaleb ja huvilistega vestleb. „Ühtlasi loodame festivali toetades, et see vähendab eelarvamusi puuetega inimeste suhtes ning sellest kujuneb kogemusterohke ja meeleolukas üritus inimestele, kes saavad esmakordselt võimaluse nii suurejooneliseks ühispeoks.“ Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti telk ootab mõlemal päeval huvilisi kell 11-18. Eraldi programmidega astuvad üles päevakeskus Käo, tugikeskus Juks ja Tallinna Vaimse Tervise Keskus; tutvustatakse Termaki invabussi. Tallinna Tugikeskuse Juks juhendajad õpetavad nõelviltimist, Käo keskus avab muusikateraapia töötoa ja vaimse tervise keskus tutvustab oma tegevusi ning teeb publikut kaasates kunsti ja muusikateraapiat,  kogemusi jagab nõustaja. Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialistid tutvustavad Tallinna puuetega inimestele suunatud  sotsiaalteenuseid, kogu ürituse toimumise ajal müüb tugikeskus Juks oma käsitöötooteid.  Soovijaile jagatakse vastseid teatmikke „Abiks puudega inimestele“ ja infovoldikuid Tallinna linna poolt pakutavate sotsiaaltoetuste kohta. Festivalile oodatakse osalema puudega inimesi ja nendega tegelevaid organisatsioone üle Eesti.Tallinna linnavalitsus eraldas festivali läbiviimse toetuseks reservfondist 30 000 eurot.

Hea teada, sest käes on puhkuste aeg.

Üheksa õigust, mis kehtivad erivajadusega reisijatele

03.06.2013 14:55

Tarbijakaitseamet toob välja üheksa õigust, mis on Euroopa Liidus kehtestatud eesmärgiga võimaldada erivajadustega inimestel reisida sama hõlpsalt nagu teistel kodanikel.

1. Sind ei tohi diskrimineerida põhjusel, et oled puude või piiratud liikumisvõimega. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei või keelduda Sinu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest, samuti Sinu lubamisest lennuki või laeva pardale, rongi või bussi.
   Erandjuhul võib olla võimatu Sind laeva, bussi või rongi toimetada ohutusnõuete tõttu või transpordivahendi ehituse (konkreetse jaama või sadama) taristu ja seadmete tõttu.
   Sel juhul peaksid vedajad aga püüdma pakkuda Sulle sobivat alternatiivset transpordivõimalust.*
2. Kui Sind keeldutakse sõiduvahendisse lubamast hoolimata broneeringu või pileti olemasolust ja sellest, et oled vedajat oma erivajadustest teavitanud, võid valida hüvitise ja reisi marsruudi muutmise võimaluse vahel.*
   Reisi hilinemisel, tühistamisel või reisile mittelubamisel rakenduvatest hüvitisemääradest ja muudest õiguskaitsevahenditest loe lähemalt tarbijakaitseameti koduleheküljelt.
3. Sinult ei tohi nõuda broneeringute või piletite eest kõrgemat tasu. Sinu broneeringutele ja piletitele kehtivad samad tingimused mis kõigi teistegi reisijate broneeringutele ja piletitele.
4. Sul on õigus tasuta abile lennujaamas, rongijaamas, bussijaamas, sadamas ning lennukis, rongis, bussis ja laevas. Lennujaamades ja suurtes rongijaamades on spetsiaalsed helistamispunktid, kus saad otse abiandjatega rääkida.*
   Ka bussijaamades ja sadamates peab olema selgelt märgistatud koht, kus saad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Lennujaamades laieneb abi ka pagasi registreerimisele ja pakutakse transporti pardalemineku väravani jõudmiseks.
5. Enne reisi peaksid vedajat oma abivajadusest teavitama, et abi osutamist hõlbustada. Abivajadusest tuleb rongi- ja laevareisi puhul reisiteenuse pakkujale anda teada hiljemalt 48 tundi ja bussireisi puhul vähemalt 36 tundi enne abi osutamise vajadust.*
   Lennureisi puhul teavita teenusepakkujat abivajadusest 48 tundi enne lennu kavandatud väljumisaega.
6. Peaksid ilmuma määratud kohta kokkulepitud ajal (laeva-, bussi- ja rongireisi puhul mitte varem kui tund aega) enne reisi algust. Kui Sa ei ole aega kokku leppinud, peaksid lennujaama ilmuma registreerimiseks hiljemalt tund aega enne lennu avaldatud väljumisaega või määratud saabumis- ja väljumiskohtade olemasolul hiljemalt kaks tundi enne lendu.
7. Sul on õigus saada reisil teavet lähtuvalt Sinu konkreetsest erivajadusest. Eriti oluline on saada just Sinu erivajaduse tarvis kohandatud teavet ohutusjuhiste kohta lennukis.
8. Sul on õigus hüvitisele, kui Sinu liikumisabivahend saab reisil kahjustada, hävib või läheb kaduma vedaja või terminali operaatori/jaama käitaja tegevuse tulemusel. Hüvitis peab vastama asjaomase varustuse asendusväärtusele või vajadusel parandamiskuludele. Vajadusel peab vedaja või terminali operaator/jaama käitaja püüdma kadunud või kahjustatud liikumisabivahendit kiiresti ajutiselt asendada.
9. Sul on õigus esitada kaebus, kui Sinu erivajadustega reisija õigusi on rikutud. Esmalt esita kaebus lennujaamale/bussijaamale/rongijaamale/sadamale või vedajale. Kui ühe kuu jooksul vastust ei tule, pöördu tarbijakaitseametisse.

* Rongireisi puhul rakenduvad need õigused 2014. aastal.

TPIK esitles infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013"

Tallinna Puuetega Inimeste Koda tutvustas 30. mail kell 14 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) infoteatmikku "Abiks puudega inimesele 2013", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Infoteatmiku elektroonilise versioon (eesti ja vene keeles) ja esitlusel toimunud ettekanded on leitavad siit: http://tallinnakoda.ee/1,200

Eessõnas ütleb abilinna pea Merike Martinson:

Hea lugeja!

Hoiad käes uut infoteatmikku riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest puuetega inimestele. Infoteatmik annab põhjaliku ülevaate ja läbilõike puuetega inimestele vajalikest teenuste osutajate kontaktidest. Puuetega inimeste arv Tallinnas suureneb iga aastaga. Tallinna linn püüab eluga sammu pidada ja koostöös puuetega inimestega arendab ja töötab välja uusi toetusi ja teenuseid.

Pean antud brošüüri suurepäraseks infokandjaks, kust ühest kokkuvõtvast infoteatmikust on linnaelanikul võimalik kõik vajalik info saada puuetega inimestele suunatud toetuste ja teenuste taotlemise võimaluste kohta.

2013 aasta on Euroopas kuulutatud kodanike aastaks. Selle aasta raames on suurema tähelepanu all kodanike teadlikkuse tõstmine ja meie kõigi aktiivne osalemine meid endid puudutavate otsuste ja teenuste kujundamisel. Meie ühine eesmärk on parandada puudega inimeste elukvaliteeti, luua kõik eeldused ühiskonnas toimetulekuks ja tagada ligipääs avalikele teenustele.

Tallinna linnal on puuetega inimesi esindavate katusorganisatsioonidega hea koostöö.  Selle tõestuseks on ka koostöös sündinud 2013 aasta infoteatmik.

Heade soovidega,Merike Martinson, Tallinna abilinnapea