Reisiblogi: Egiptuse lood 3

3. päev, 5.11.2016

Nüüd allveelaevaga sõitma. 😀 Käisime ära mere peal. Seal oli päris äge. Laevas kohtusime eestlasest reisijuht Veiko Aabramsiga. Ta rääkis meile üsna pikalt Egiptusest ja ütles, et muidu käib ta Eesti gruppidel vastas, kuid nüüd on tal vaja mingeid giidi pabereid tõlkida kohalikku keelde ja ta ei saa praegu giiditööd paar nädalat teha. Saime siis talt palju huvitavat teada ja ta oli ka nõus meie küsimustele vastama. Sain teada anda, et mida värvilisemaks kalad, seda mürgisemad ja sukeldumisel ei tohi neid puutuda. Kuna meil siin liivarand, siis ei pea merisiile kartma. Nendel mereloomadel peab olema kivine pind, et kivide vahele end kinnitada. Küsisin ka kuidas on ratastooliga inimesel reisida ja sain vastuseks, et seda tasub TEZ Tourist otse küsida. Meie hotelli kohta teadis ta rääkida, et siia tuuakse mitmeid rikkamaid hiina turismigruppe. See vastab tõele, sest palju vadinat nagu linnu sidinat oli lõunasöögi ajal kuulda. See jutuvalin oli üsna vali. Laevaga sõitsime avamerele ja siis juhatati meid trepist alla laeva sisse. Äge oli nagu allveelaevas. Palju loksutas ja ulrika hakkas pea ringi käima aga ta pidas vastu ja tuli üles.  😀

Mereline maailmaga oli imeline. Oli merekoralle, erinevates värvides ja suuruses kalu, mida me siis ühelt poolt laevakülge ja teiselt poolt vaatasime, pildistasime ja videot tegime. Merel oli tuul päris vali ja laine viskas natuke vett laeva sisse. Päike säras, meri sillerdas mitmes erinevas värvivarjundis. Meil päike ja 27 c.

Videot tegin ja saatsin merekohinat Arkole aga tema arvas, et mis ma sest tuulekohinat ikka kuulan, et võiksin parem tervitada.  Pilved tulid. Enne seda joome tiba veini. Läheme hotellide poodidesse, ilma rahata. Ma ei võtnud rahakottigi kaasas. Tutvume kaubaga. Sõrmused ja käevõrud on kenad, värvilised. Sellise papüürose ostan koju esikusse meid valvama. 😁. Turistide elu on turvaline, kõikjal on püssimehed ja relvastatud turvamehed ja  sõjaväelased. Hotelliukse ees on valvur ja pommiotsija värav nagu lennujaamades. Siin läheb kl 4 pimedaks.

Parim jook on vesi, millele järgneb piima-granaatõunamahla siirupi jook, mis oli roosa ja külm ning valida on apelsini- ja mangomahla vahel. Roosa-valge kokteilijoogi osad tuvastasime mitmendal päeval baarimeeste käest. Õhtusöök on kl 19-22. Makaromivorm, püreesupp, valge mudamaitsega kala punases kastmes. Baklasaaani ja lihaga. Kõhud täis. Täna oli söömine õues välirestoranis. Punast veini ka degusteerisime, täitsa joodav, õhtusüügi kõrvale. Üks must kohalik mees küsis härra Andrese käest, et miks tal 2 naist on, et andku üks talle.  Lubas talle vastu mitusada kaamelit. Meiega st naistega on nad viisakad. Ta kade mees ja ei loobu oma seltsidaamidest. Nüüd hakkab kultuuriprogramm. Tead kui lahe on kui kõik on hinnas, siis polegi nii suurt isu. Kõht on kogu aeg täis. Elu puhkajatel on ilus ja mõnus.

Remonti tehakse siin nii, et liiv lendab ja suures osas on käsitöö, ehitusmehed tuuakse kohale ja nii nad oma kive laovad ja remonti teevad. 

Arko tõi Fredy Markusele beebikelgu ja sel ajal, kui meie päevitame, saab Eestis kelgutada, sest lund on ja tuleb kogu aeg juurde. Fredy keeldus kelgult maha tulema ja oli valida kas poiss koos kelguga tuppa tuua või kelk kummuli keerata.

    

Reisiblogi: Egiptuse lood 1

1. päev, 3.11.2016

Panin kirja meie Egiptuse reisimuljed. Kuidas küll aeg lendab. Olin nende kirjutamise ajal pikalt elunautinud ja kõike muud teinud aga siiski tahaks midagi lugejatega jagada. Eriti veel nüüd, kui selle aasta puhkuseplaanid on tehtud ja uued sihtkohad ootamas. Järge on veel ootamas enne seda reisi toimunuv Veneetsia ja Sveitsi reisijutud aga ma luban, et millalgi need tulevad. Koos piltidega, mida on palju aga üritan siis parimad palad välja pakkuda.

   

Egiptuse reis sai alguse novembris, Türgis toimunud rahutuste ja rünnakute tõttu sai tühistatud see reis ja valitud ajalooline Egiptuse reis. Kuigi palju seda mõtet heaks ei kiitnud aga kui minna, siis tuleb minna vastu seiklustele, broneerides reisi reisifirma kaudu ja lubasin kodustele, et hullumeelsusi ei tee ja plussiks oli see, et meil oli kaasas oma isiklik turvamees. Tagasiulatuvalt võin öelda, et reis oli põnev, olime hoitud ja turvatud ja tahaks kindlasti tagasi minna Punase mere äärde puhkama ja nii pikendama oma suve ja turgutama tervist novembrikuus.

Siis kui Arko mind autoga 3. novembri varahommikul Tallinna lennujaama viis, hääd lendu siis kõigile soovis, siis olime reisiks valmis. Eelmistel päevadel sai mitmed ettevalmistused tehtud, suvekleidid ja päevitusriided kohvrisse topitud, raha vahetatud, ravimeid kaas varutud jne. Selline külm, tuuline ja lumine ilm pani lausa unistama ja igatsema sooja päikest, palme ja  Punast merd. Lennujaamas sujus kõik hästi, kohvrid ära antud ja juba me ootasime, et saaks juba lennata. Lend Egiptusesse kestis üle 4 tunni. Lendu tõusmine ja maandumine sujus mõnusalt, vaatasime pilvi, päikesetõusu, mägesid ja merd.  Hurghada lennujaamas oli  suhteliselt vähe rahvast,  liikusime nii nagu Merle meile rääkinud oli, läbisime passikontrolli ja enne seda täitsime maale tuleku kaardi, ostsime viisa ja vaatasime sinist taevast lennujaama ees, tegime pilti ja kohal me olime. TEZ Touri mees juhatas meid kollasesse bussi ning peale pikka ootamist selgus ka põhjus, milleks oli hallipassiga mees. Meie puhkamiseks oli tuba AMC Resort Hotellis. Saime toa 1. korrusele, mis tegelikkuses osutus 3. korruseks. Tuba koosnes suurest elutoast ja magamistoast, kuhu seadsid ennast sisse abielupaar. Ronisime kohe vannituppa ja rõdule. Meile meeldis ning juba me mere äärde jalutasime ja rannamõnusid nautisime. Ikka kohe Punasesse merre, mis oli tegelikult sinine. Elu on ikka mõnus ja ilus.

Lõunasöök ja õhtusöök olid hotellis ja peale seda oli showtime. Nii igal õhtul hotellis  ja peale seda oli disko. Erinevatel õhtutel olid erinevad esinejad; olid aafrika tantsud, hiphop, break, kõhutantsijad, seelikukeerutajad ja palju muud huvitavat. Tantsisime ka mõned tantsud ja läksime magama. Hotellis oli kirev seltskond ja  alguses oli rahvast vähem, kuid järgnevatel päevadel lisandus veel erinevaid rahvaid, oli palju hiinlasi, vist 10 bussitäit, ukrainlaseid, venelasi.  Toit oli normaalne aga meie jaoks veidi erinev. Kuna Egiptuses on praegu talv, siis oli puuvilju vähem. Lootsime, et järgmistel päevadel jõuame ka turule… Magama minnes tabas mind üllatus kõva voodi näol, tegin siis peas patjade ja tekkide näol oma elamise mugavamaks. Öösel toimus sääskede rünnak ja see oli ikka vastik pinin. 

KUTSE: Bosnia ja Hertsogoviina kultuuriõhtule 1.03.17

Kuva kirjas sisalduvad pildidPeida kirjas sisalduvad pildid | Kuva alati selle saatja kirjades sisalduvad pildid

 

Edastan kutse Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi 1. märtsil kell 16:00 Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Bosnia ja Hertsegoviina kultuuriõhtut on läbi viimas välisvabatahtlik Amar Hamzic, kes tegutseb Tallinna Mustamäe Noortekeskuses. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde. Kutset võib julgelt jagada oma võrgustikus! Vabatahtlike tegevusi Eestis toetab toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Hea teada: Kuhu sotsiaalteenuste saamiseks pöörduda?

Selline artikkel ja arvamus sotsiaalteenuste ja toetuste ning koostöö kohta. Soovitan lugeda artiklit ja raamatut. Kõik muutub kiiresti ja esmane abisaamise võimalus peakski algama oma elukohajärgse linna, valla või linnaosa sotsiaaltöötaja poole pöördumisest.  Kui lapsele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, siis on plaanis kirjas ka kontaktisik ehk sotsiaaltöötaja, kes oskab juhendada rehabilitatsiooniteenuste ja tegevuskavas soovitatud teenuste kasutamist. Aga võib ka pöörduda sotsiaalteenuse osutajate,  kogemusnõustajate või sotsiaaltöötaja poole. Sotsiaalkindlustusamet oskab ka nõustada puuetega inimesi. Õpetajate lehe artikkel on leitav siit (LINK). 
Käsiraamatut "Teekond erilise lapse kõrval" saab Internetis lugeda siit (LINK)

Uus käsiraamat aitab puudega lapse vanemat seaduste ja teenuste rägastikus orienteeruda
10. veebr. 2017 Tiina Vapper toimetaja

Eesti puuetega inimeste koda andis aasta alguses välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval”, mis annab ülevaate sotsiaal- ja haridussüsteemi võimalustest erivajadustega laste ja nende vanemate toetamisel, samuti infot selle kohta, kuhu pöörduda ja millisele abile loota. Trükitud 1000 eksemplari on praeguseks otsas.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku sotsiaaltöötaja ja 17-aastase sügava puudega Downi sündroomiga tütre ema Marika Lass leiab, et sellist käsiraamatut vajab iga pere, kus kasvab puudega laps. Temal omal ajal sellist teatmikku käepärast polnud. „Kui jätta välja emotsionaalne pool, ongi olnud kõige raskem aru saada, kuhu teenuste saamiseks pöörduda ning mida ja millal teha. Mind paneb imestama, miks on nii, et kui pangakaart aegub või oleme mõne arve maksmata unustanud, võetakse meiega kohe ühendust. Seda, et on aeg lapse rehabilitatsiooniplaani või puudega seotud pabereid uuendada, meelde ei tuletata, ehkki andmed selle kohta on asutustes olemas.” Marika Lassi sõnul pole 17 aasta jooksul kordagi juhtunud, et keegi helistaks ja küsiks, kuidas tütrel läheb või milliseid tugiteenuseid ta vajab. „Määravaks saab, kui tugev ja teadlik on lapsevanem ja mida ta nõuda oskab. Kui perre sünnib puudega laps, võtab vanematelt tohutult aega ja energiat selle teadmisega hakkama saamine, mistõttu pere vajab enda kõrvale juhtumikorraldajat, kes nende probleemidesse süveneks ja kellega tekiks inimlik kontakt,” leiab Marika Lass.

Teenuseid ei ole piisavalt
Tema tütar vajas logopeedi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi teenust. Väiksena ka palju massaaži, kuna lihastoonus oli äärmiselt madal, ja ujumist. On tulnud ette ka seda, et ehkki osa lapsele ette nähtud teenuste summast oli veel kasutamata, öeldi rehabilitatsiooniasutusest, et selleks aastaks on neil raha otsas. Ka ei olnud ema arvates kõiki teenuseid, näiteks logopeedi tunde, lapse jaoks piisavalt. Pere ostis neid juurde hinnaga 20 eurot tund, mis pole enamikule peredest jõukohane. „Perede suutlikkus ja võimekus on tohutult erinev ja iga laps peab saama vajalikke teenuseid just sellises mahus, mis teda aitab,” rõhutab Marika Lass. Praegu oleneb tema arvates liiga palju pere võimalustest, elukorraldusest, transpordi olemasolust, töögraafikust, sellest, kui suur on tugivõrgustik. Nende perel on õnnestunud korraldada nii, et kõik teenused, mida tütrel vaja, on ta saanud ja rohkemgi veel. Sügava puudega lapsele ette nähtud toetussumma – 80 eurot 55 senti kuus – kulus peamiselt transpordile, sest teda tuli igale poole autoga viia. Praegu saab neiu tegevus- ja muusikateraapiat ning pere kasutab ka lapsehoiuteenust, mida paar viimast aastat on rahastatud Euroopa toetusfondist ning millest on olnud väga suur abi. Emal on mure, et ehkki tütrel on jäänud veel kaks lisa-aastat põhikoolis käia, kaob tal maikuus seadusest tulenevalt õigus lapsehoiuteenusele, sest ta saab 18-aastaseks. „Kas poleks mõistlik, et see teenus kestaks nii kaua, kuni laps õpib?” küsib Marika Lass.

Puudus on spetsialistidest
Rõuge valla lastekaitsespetsialisti Merle Piiskopi sõnul on raske ja sügava puudega lastel ja noortel lihtsam teenuseid saada, sest riigi abi on suurem. Lastel, kellele on määratud keskmine puue, on see keerulisem, nad sõltuvad rohkem valla võimalustest. „Meie vallas on nii lasteaias kui ka koolis õnneks logopeed ja nad teevad suurepärast tööd. Koolis töötab eripedagoog, kes nõustab ka lasteaeda. Mõned lapsed käivad teise valla koolis, kus on samuti spetsialistid ametis. Osa teenuseid on projektipõhised. Pakume koostöös Otepää rehabilitatsioonikeskusega tugiisiku teenust seitsmele raske ja sügava puudega lapsele ja noorele, kes seda vajavad. Rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenuseid kohapeal ei ole ja neid käiakse saamas Võrus, aga ka Tartus ja Põlvas, sel juhul oleme sõidu kompenseerinud.”
Spetsialiste oleks Merle Piiskopi sõnul maakonda hädasti juurde vaja. „Rohkem võiks olla tegevusterapeute, neid on kogu Eestis, eriti pisemates maakondades väga vähe. Järjekorrad psühholoogi ja psühhiaatri juurde on väga pikad. Ka koolis pole psühholoogi, kuigi oleks väga vaja. Kui tekib kriisiolukord, et laps ei taha enam koolis käia ja pääseb spetsialisti juurde alles kahe-kolme kuu pärast, mida siis niikaua teha?
Et 2200 elanikuga Rõuge vald on väike omavalitsus, hoiab lastekaitsetöötaja asjadel ka ise silma peal ning tuletab meelde, kui kellelgi hakkab rehabilitatsiooniplaan läbi saama ja on aeg uut taotleda. Samuti ollakse kogukonnas hea meelega nõus üksteisega oma kogemusi jagama.

Liiga jäik andmekaitseseadus
Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste, kes ühtlasi on Jõgeva puuetega inimeste koja juhatuse esimees, usub, et ilmunud käsiraamat on vanematele kindlasti abiks. Ta tõdeb, et sotsiaalvaldkonnas on teinekord keeruline orienteeruda isegi spetsialistil, sest seadused muutuvad kiiresti. Kuna abivajaja on tihti inimene, kes infot ei valda, kuid ei julge ega oska abi otsida või häbeneb lapse puuet, aitavad sotsiaaltöötajad ja lastekaitse spetsialistid vanematel taotlusi kirjutada, dokumente täita ning vajalikke teenuseid korraldada. Kui on vaja valida lapsele sobiv õppevorm, suunatakse lapsevanem Rajaleidja keskusesse ning kool või lasteaed annavad kaasa vajalikud lisadokumendid.
Luule Palmiste sõnul piirab tööd liiga jäik andmekaitseseadus. „Näiteks kaks aastat tagasi saime teada vallas elavast kümnest uuest puudega lapsest (pered on vahetanud elukohta, kellelegi on esmakordselt määratud puude raskusaste), kelle vanemad ei olnud omavalitsuse poole pöördunud. Andmed saime sotsiaalkindlustusametist korduvate taotluste esitamisel seadusandlusele tuginedes, sest programmi STAR ja valla sotsiaalosakonna andmed ei ühtinud. Tuleb tunnistada, et süsteem valdkonnaüleselt ei toimi. Dokumentatsiooni tuleks vähendada ja ühtlustada, liiga palju on pabereid ja abivajadus jääb nende varju.”
Suurimaks omavalitsuste ees seisvaks probleemiks peab Luule Palmiste sotsiaalteenuste pakkujate nappust, eriti maapiirkonnas. „Hajaasustus muudab selle veel raskemaks, samuti üsna kõrged nõudmised teenuse osutajatele. Näiteks on omavalitsustel kohustus pakkuda tugiisiku teenust, kusjuures tugiisik peab olema läbinud 160 tundi koolitusi. Riik tugiisikuid ei koolita, kunagi saime neid ette valmistada Dharma projektide kaudu, aga kõigist koolitusel käinutest tugiisikut ei saanud. Samuti on probleem sotsiaaltransporditeenuste pakkumisega. Oleme vallas siiski leidnud võimaluse nii puudega lapsele kui ka piiratud toevõimega täisealisele neid teenuseid pakkuda.”

Dubleerimist on palju
Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma tõdeb, et kuna infot on palju, kuid laste puuded ja vajadused väga erinevad, ongi vanematel kõige raskem enda jaoks vajalik info üles leida. „Valla spetsialist helistab sageli ise lapsevanematele, et meil on üks või teine toetus, astuge läbi, täitke avaldus. Või tuletab meelde, et hooldajatoetuse tähtaeg on möödas, tulge ja pikendage. Kuna teenuseid saab taotleda eri kohtadest, soovitan peredel vallavalitsusest läbi astuda, kodulehelt ei pruugi kõigele vastust leida. Oleme aidanud peredel ka abivahendite omaosalust katta, näiteks ühele kuulmispuudega tublile lapsele, kes kodust kaugemale õppima läks, oli vaja spetsiaalset äratuskella.”
Helen Metsma sõnul seab väikeses kohas piiranguid teenuste osutamisele ühelt poolt raha ja teisalt inimressurss. „Spetsialisti leida on oluliselt keerulisem kui suures kohas. Kui siin on ametis üksainus psühholoog, ei pruugi ta igale abivajajale sobida ja talle ei soovita oma probleemist rääkida. Selline asi mängib väikses kogukonnas suurt rolli.”
Lisaks toob Helen Metsma välja, et haridusliku erivajaduse ja rehabilitatsioonivajaduse hindamisel on palju dubleerimist. „Pere peab käima, selgitama ja tõestama eri kohtades sisuliselt üht ja sama asja, seda tuleks muuta.”
 
Käsiraamatuga „Teekond erilise lapse kõrval” saab tutvuda siin:http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf
 

---

KOMMENTAAR

Kuidas muuta asjaajamine lihtsamaks ja teenuste osutamine paindlikumaks?

Signe Riisalo, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste ­hoolekandepoliitika juht:
Protsess on pikk ja keeruline, sest süsteemid on üles ehitatud üksteisest lahus. Esiteks räägime sotsiaalhoolekandest, mis puudutab puude tuvastamist ja selle raskusastme määramist; rehabilitatsiooniplaani tegemist ja rehabilitatsiooniteenuse osutamist ning seadusega ette nähtud toetuste maksmist. Täiendavalt on sellele lisandunud kohaliku omavalitsuse korraldatav abi lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuste osutamiseks raske ja sügava puudega lapsele, mida rahastatakse lisaks kohalikule omavalitsusele Euroopa sotsiaalfondist 36 miljoni euro ulatuses. Teine on tervishoiusüsteem, mis hõlmab tervishoiuteenuseid ja ravikindlustust. Ja kolmas haridussüsteem, mis hakkab pihta lasteaiast ja jätkub koos vajalike tugiteenustega üld- või kutsehariduses.
Nende süsteemide ühitamine on riigi jaoks äärmiselt suur väljakutse. Teame, et kõik teenused peaksid olema valdkonnaüleselt integreeritud ja neid tuleks pakkuda seal, kus laps elab ning lasteaias ja koolis käib. Selle poole me ka püüdleme. Praegu püüamegi koos tervishoiu- ja haridus­spetsialistidega selgitada välja eri valdkondade esmatasandi teenused ja mõelda välja skeemi, kuidas neid kõige paremini esmatasandil lapse ja pereni viia. See ei ole lihtne ülesanne.
Puuetega laste arv kasvab igal aastal. Üha rohkem puudega laste vanemaid on teadlikud teenuste olemasolust ja huvitatud nende saamisest. Kuna puude määramine annab õiguse riigi toetusele ja riigi rahastatavatele rehabilitatsiooniteenustele, on juhtunud see, et sageli maksame kinni kulud ka neile lastele, kellele ei peaks, samas ei jätku ressurssi keerulisemate laste ja nende perede aitamiseks piisavas mahus.
Mis tahes teenuse pakkumisel on Eestis probleemiks inimeste vähesus, kes ühe või teise teenuse osutajaks sobivad ja soovivad seda tööd teha. Aasta alguses jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mis viis lapsehoiuteenuse osutaja standardi madalamaks, lubades ka keskharidusega inimestel seaduses sätestatud tingimustel teenust osutada. See on vajalik, et tööturul oleks võimalik neid inimesi leida.
Olen nõus, et dokumente on liiga palju ning eri valdkondade teenuseid saaks ja tuleks integreerida ning protsessi lihtsustada. Hariduslikku erivajadust ja rehabilitatsioonivajadust hindavad praegu eri komisjonid, mõistlik on nende tegevus liita, et muuta asjaajamine lapsele ja perele mugavamaks ja samas hoida kokku administreerimise kulusid. See kõik eeldab hinnanguliselt ligi kümne seaduse põhjalikku muutmist, milleks on tarvis osapoolte kokkuleppeid, aga ka sihtgrupi valmisolekut. Ühest küljest valitseb praegu rahulolematus ebamugava ja töömahuka asjaajamisega. Teistpidi ei oldaks ilmselt rahul ka sellega, kui kaotaksime ära praegused puuetega lastele makstavad universaalsed toetused ja asendaksime need vajaduspõhiste integreeritud esmatasandi teenustega või ka vajaduspõhiste toetustega. Samal ajal näitavad kõik ­uuringud, et pered ei vaja lapse igas arenguetapis niivõrd igakuist rahatoetust kui just teenuseid.

UUS! Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal

Hea teada, et juba sel aastal saab seda madalapalgaliste toetust kasutada. Esmalt on vaja esitada 2016.a tuludeklaratsioon ja peale seda pakub Maksuameti leht võimalust madalapalgalise töötajate toetuse taotlemiseks aga selleks peab silmas pidama nõudeid ja esitama avalduse. Link uudisele avaneb (siit).

Madalapalgaliste töötajate toetus 2017. aastal

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Toetuse taotlemine
Taotluse esitamine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks jne lingid avanevad eelpool nimetatud linkide alt.

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

1. Eesti resident,
    
2. vähemalt 18-aastane,
    
3. vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes ning töötamine ei olnud peatatud,
    
4. vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.
   
   Madalapalgalise töötaja toetuse saamisel ei kohaldata täistööaja nõuet kõigile töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele. Töötaja ega tööandja ei pea Maksu- ja Tolliametit oma töövõimetuspensionist ega vähenenud töövõimest teatama, sest Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa edastavad Maksu- ja Tolliametile vajalikud andmed ise jooksva aasta veebruari alguses. Pärast seda kuvatakse e-maksuametis/e-tollis kõigile töövõimetuspensionäridele ja vähenenud töövõimega isikutele, et täistööaja tingimus on täidetud.

Toetust saab taotleda, kui töötaja aastane tulu jääb alla 7817 euro.

Tähtajad 

2016. aasta novembri algus	E-maksuametis/e-tollis on võimalik kontrollida, kas taotlemise tingimused (v.a tulu tingimus) on 2016. aastal täidetud
15. veebruar 2017	Algab tagasimakse taotluste vastu võtmine e-maksuametis/e-tollis ja teenindusbüroodes
31. märts 2017	Tagasimakse taotluste esitamise tähtaeg
2017. aasta mai	Tagasimakse kandmine pangakontole