ELIL infoleht nr 27, 30.09.2005
Aeg lendab... aastaajad vahelduvad, iga inimene ootab jõule ja jaanipäeva ning samuti oodatakse ka jaanipäevajärgset Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu suvelaagrit Karujärvel. Kui iga eestlane unistab kaugetest soojadest maadest, siis meie liikumispuuetega inimeste jaoks on oma "palmisaar" Saaremaa! Seda juba 14 aastat järjest. Laagritunde saab kätte juba praamil, kus kohtad lõbusat 200-pealist reisiseltskonda ja näed sõpru, tuttavaid. Kõik on endiselt terved ja rõõmsad taaskohtumise üle. Karujärvele saabujad on julged ja tugevad, keda ei sega ilm, kõrgel mäe otsas asetsevad tualettruumid ega laurujoru, sest magada jõuab koduski. Inimesed ei kurda, vaid löövad kaasa loengutes, isetegevuses, spordis, ekskursioonil. Parim lõunasöök, suitsutatud tuulehaug ja must leib, maitseb just Saaremaal.
Seda laagrit jääb meenutama Maire Aunaste, kellega kohtumine juba praamil elevust tekitas, sest ikkagi teletäht ju. Ta rääkis siiralt ja lihtsalt, kuidas elatakse Ameerikas, kus puuetega inimestesse suhtumine ei erine millegi poolest suhtumisest tervetesse. Samas on meil harva näha ratastoolis inimesi kaubanduskeskustes, ühistranspordis, tööl. Kõlama jäid Maire õpetlikud sõnad, et kerge pole elu ilma keeleoskuseta, hariduseta ja võõral maal tuleb teha palju tööd.
Uudsena oli meie laagris karaoke laulmise võimalus, alguses ei saanud vedama ja pärast pidama. Eriti naljaks oli segakooride ülesastumine, sest julged laulsid publiku ees ja toetajad vastu publiku seast. Kui tuli ettepanek liita koorid ühendkoorideks, muutus laul võimsamaks ja lauljad julgemaks. Sooja andis kaunis lõkkevalgus, mille ümber ka tants käis. Ilmataadiga oli saavutatud Saaremaal taas kokkulepe - ilm oli kohane meie palmisaare jaoks, kus ka oma purjepaat turiste järvele viis. Kandsime hoolt, et need kaunid hetked teisigi rõõmustada võiksid - liidu kodulehelt võib neid vaadata. Aeg kaob, muljed jäävad soojendama meid pimedatel ja hallidel talveõhtutel. Laagri ettevalmistamise ja suurepärase õnnestumise eest suur tänu Mairele, Aulile, Saaremaa Invaühingu töökatele inimestele ja ka kõikidele osalejatele, sest ilma nendeta poleks laagril mõtet. Peatse kohtumiseni tuleval suvel! Tiia Tiik, Tallinna Invaspordiühing
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Autoreis Kreekasse 6
16.mai 2024 Albaanias sajab ja väljas on hall. l 7.45 alustame sõitu Tiranasse. Palju autosid, vähe parkimiskohti. Inimesed jätavad autod i...
-
Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kas...
-
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...
-
Nüüd on 2. silma operatsioonist möödas tervelt nädal. Kui nüüd algusest alata, siis eelmise aasta detsembris märkasin, et parem silm ei näe ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar