Kui terve Eesti peab 20.augustil pidupäeva, siis teeme meiegi oma peres seda. Tore, kui on veel nädala sees üks töövaba päev. Nimelt on meie emmel sünnipäev ja oleme seda juba aastaid koos tähistades ja meenutades surnuaial käinud. Tänagi korjasime 3 õega oma lapsed kokku, seekord 6st 2 - Mai-Liisu ja Imre. Sõitsime lillede järele ja meie Tiiuga valisime poest punased krüsanteemipotid ja Liia tahtis silma paista ja tuli kollase roosipotiga. Pärnamäel selgus, et ema kalmul lillemeri: suvelilled kõik kenasti õitsevad ja istutasime sügislilled juurde, süütasime küünlad ja meenutasime, et ema oleks saanud täna 65. Veel oma elu ajalgi oli mamma uhke, et tal sellisel tähtsal päeval sünnipäev on. Kui olid need kriitilised ajad 1991. aastal, siis marssis minugi emme Toompeale, lõi tantsu ja pidutses.
Pärast surnuaeda läksime poodi ja küpsetasime kodus kaks mega suurt singipizzat, magustoiduks torti ja jäätist, ei puudunud ka väike vein ja küünal koos mammi pärlikeega. Eks meie vanemate ja vanavanemate jaoks oli see Eesti Vabariik mitmeid kordi sügavama tähtsusega. Meiegi oleme eestlased ja uhked selle üle. Kanname seda eesti vaimu edasi oma lasteski. Aeg lendab, õnn ei kao.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar