http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vahet-pole-mis-teie-pojal-viga-on--nagunii-sureb-ara.d?id=26641203
Tunded on vastuolulised, ühelt poolt saan aru kriisis inimese muret ja tegemata jätmisi psüholoogi või spetsialisti kaasamise tõttu, teiselt poolt võrrdlen oma kogemusi. Minul on olnud kokkupuuteid elus palju erinevate arstidega, küll neid, mis lootust annavad ja vähem neid, mis sunnivad leppima.
Lapsevanemana on mul positiivsed kogemused eriarstidega ja ka praegune perearst dr Age Margus on alati mõistev, hooliv ja abivalmis. Tegelikkuses külastame teda arva ja ikka mõne terviserikkega. Siit saan ainult positiivseid kogemusi.
Meenub aastate tagune juhtum, kui ema onkoloogias sees oli, siis räägiti emale küll kõik otse ära ja kui me pöördusime telefoni teel arsti poole veel täpsustuste saamiseks, siis oli onkoloogi esimene küsimus, et kas te oma emaga ei suhtle või ei usalda tema juttu. Olen arvamusel, et üks kõik kui alus see tõde ka pole, tuleb sellest patsiendile rääkida. Otse, ausalt, leides tema jaoks aega ja andes võimalusi ka küsimusi esitada. Haige jaoks on tema tervis kõige tähtsam ja kui inimesele on tekkinud pikajaline haigus või puue, siis tuleb inimesele teatada tema võimalused, anda aega toibumiseks ja pakkuda sotsiaaltöötaja, meditsiiniõe abi edasi minekuks. Puutun sotsiaaltöötajana iga päev kokku inimestega, kes just seda elementaarset suhtlemisoskust vajavad ja ootavad, et nende ootustele inimlikult vastatakse.
Artikkel tänasele loole:
Kaljumäe: arsti ja patsiendi suhtlus vajab parandamist
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaljumae-arsti-ja-patsiendi-suhtlus-vajaks-jareleaitamist.d?id=26684337
| ||||
Arst ei tohi seadusest tulenevalt lubada patsiendile, et ravi on tulemuslik, kuid sellest hoolimata loodavad patsiendid ikkagi parimat. Samas on arstil kohustus selgitada ja teavitada, rääkis Kaljumäe ERR-i uudisteportaalile.Kaljumäe sõnul peab arst võitma patsiendi usalduse. “On väga oluline, et arst selgitab ja räägib patsiendiga. Kui aga arst keskendub liigselt ainult haigusele, kannatab ka omavaheline suhtlus,” lisas ta.
Tervishoiuamet saab aastas ligi 30-35 kaebust, kus patsient viitab olulisel määral suhtlemisprobleemidele. Peamine pretensioon ongi, et patsiendi arvates on arst talle olukorda liiga väha selgitanud. “Isegi, kui tervishoiutöötaja on oma käitumises korrektne ja viisakas, võib ikkagi patsiendile tunduda, et arst või õde ei pööra talle küllaldaselt tähelepanu,” rääkis Kaljumäe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar