Uurin taksojuhtide tööd

Olen Tallinnas invataksot koordineerinud juba üle 10 aasta. Ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda on aastast 2002 läbi viiinud ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuaeti tellimusel invataksot kasutavate klientide rahuolu uuringuid. Ka sel aastal saatsin igale 9.-le taksokliendile kirja teel küsimustiku ja nüüd siis on 83-st tagastatud 47. Harju keskmine tulemus ja loodan, et neid saabub veelgi. Samal ajal korraldatakse 2 suuremat uurimust.

Minu üks tööalane unistus oli koolitada taksojuhte. nüüd oleme seda paar aastat teinud ja teenindamine on läinud paremaks. Kõik on vastastikkune, ühed ootavad, et taksojuht tuleks ja abistaks, tassiks, tõstaks, tooks ja paneks. Samas ootavad ka taksojuhid, et klient annaks teada, et ta abi vajab. Mõni ei vaja üldse, tuleb tasapisi oma karkude või kepi toel taksosse ja väljub ja tahab olla võimalikult iseseisev. Teine on aga pahane, et taksojuht kotte 4. korrusele tuppa ei tassiks. Jah taksojuhid võiksid ise julgemalt uksi avada ja abi pakkuda. Üldiselt ollakse rahul, eriti minu tööga. Enesekiitus ei haise, kui tööd südamega teed ja selle üle on mul hea meel.

Elust enesest saab näite tuua eile hommikul juhtunust. Tuleme Arkoga maja trepist alla ja ees seisab Tulika takso (mida meie polnud tellinud). Taksojuht, tuttav juht, kes meidki vedanud, tuli kohe krapsti taksost välja ja kohe tahtis hakkata meid teenindama. Keeldusime viisakalt, sest meie läksime oma autoga. Seejärel tuli meie trepikoast välja naise, kes tegelikult takso tellis. Positiivne juhtum.