3. juuni 2014

Veel töövõime reformist ja kahtlustest...

Panen siia tänase ERRi uudise. Minu arvates on see väga tõsine ja ohumärkidega seadus, mis hirmutab inimesi ja ei paku tuge ning kaitsed puuetega inimestele ja kahjustab, halvendab töövõimetuspensionäride toimetulekut ja tekib tunne, et astume pika sammu tagasi, sügavasse nõukogude aega.
Eriti olen nõus ja mulle meeldis järgmine tekst:
"Saar Polli juht, sotsioloog Andrus Saar ütles, et reform on üks taasiseseisvumisjärgse aja tähtsamaid, kuid tundub, et kohati kobatakse sellega pimeduses. "Oleks vaja luua üks väga korralik andmebaas töövõimetutest inimestest, töövõimekaoga inimestest, millised töökohad on olemas, millised kompetentsid, vajadused jne. Seda paraku tehtud ei ole," rääkis Saar."

Pikhof: sel kevadel töövõime reformi vastu võtta ei saa

Tiina Jaakson, 21:30
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof leiab, et töövõime reformi ei saa sel kevadel vastu võtta ning selles osas tuleks aeg maha võtta. Sotsiaalkomisjon arutas täna uuringufirma Saar Poll analüüsi, mis tõi välja mitmeid reformiga seotud probleeme.
Saar Polli koostatud uuringus toodi reformi puuduste seas välja, et töövõimekaotusega inimestele ei ole Eestis piisavalt sobivaid töökohti. Samuti seda, et töövõimekaotusega inimeste toimetulek ei parane, vaesumine suureneb ja sellest tulenevalt suurenevad terviseprobleemid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Saar Polli juht, sotsioloog Andrus Saar ütles, et reform on üks taasiseseisvumisjärgse aja tähtsamaid, kuid tundub, et kohati kobatakse sellega pimeduses. "Oleks vaja luua üks väga korralik andmebaas töövõimetutest inimestest, töövõimekaoga inimestest, millised töökohad on olemas, millised kompetentsid, vajadused jne. Seda paraku tehtud ei ole," rääkis Saar.
Sotsiaalkomisjonis kuulas arutelu ajakirjanik ja telesaate "Puutepunkt" produtsent Tiina Kangro, kes imestas, miks kogunes komisjon alles nüüd arutama eelmise aasta detsembris valminud uuringut, mis on talvest alates kättesaadav kõigile.
"Mul on väga suur üllatus saada siis nüüd teada, et inimesed, kes tegelevad selle reformiga, selle kujundamise, arendamise ja nüüd siis juba siin seaduseks saamise protsessiga, ei olnud sellest uuringust varem, see tähendab umbes viis kuud-kuus kuud tagasi kuulnudki," ütles Kangro.
Ta lisas, et parem hilja kui mitte kunagi ning märkis, et uuring näitas, et sotsiaalministeerium pole enne seaduse kirjutamist teinud endale selgeks, kes on need 100 000 inimest, keda seadus puudutab. Vastuseta on küsimused mis on nende puudeliik, kus nad elavad ja mis on nende takistused töötamiseks.
"Kuna sellest sajast tuhandest 40 000 juba täna töötab, siis võiks need inimesed täna jätta sellest bürokraatiamasinavärgist täiesti välja, lasta neil rahulikult edasi töötada või küsida neilt, kas te vajate mingit täiendavat abi või tuge," ütles Kangro.
Ülejäänuist tuleks eraldi tegeleda puudega noortega, kes kooli lõpetanutena ei tohiks aastateks töötu staatusesse kukkuda. Samuti tuleks tööturule tuua omastehooldajad. Kangro sõnul süsteem neid aga näha ei taha.
Lisaks tekib sihtgrupp, kelle toetus uue süsteemi puhul väheneb ja kelle töölesaamise võimalus on väike. Need on 70-90 protsendilise töövõimekaoga inimesed. Kui nende sissetulek langeb alla elatusmiinimumi peab neid üleval pidama kohalik omavalitsus. Peale ülalpidamise peavad omavalitsused seejuures tegelema ka teiste probleemidega, näiteks ühistranspordi ja piirkondliku tööpuudusega, raha neile selleks aga ette nähtud ei ole.
Kui sotsiaalkomisjoni esimehelt Heljo Pikhofilt küsiti, et kas eelnõuga tuleks aeg maha võtta, siis vastas ta, et seda tuleks tõesti teha. "Kevadel seda küll vastu võtta ei saa," lisas ta.
"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on riigikogu ametnikke hoiatatud, et eelnõu vastuvõtmiseks on kavas pärast jaanipäeva teha erakorralisi istungeid.
Toimetas
Maarja Roon



Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...