Tore kui mõni tahab, viitsib ja suudab sporti teha laupäeval 24.mail 2014, kui ilm on kuumaks köetud ja kraadiklaas näitab varjus +29 C. Natuke pingutust tulemuste nimel ja mitu tundi higistamist Eesti Invaspordi Liidu karikavõistlustel ning ongi läbi see esimene etapp. Higistasid nii kohtunikud kui pealtvaatajad.
Mina olin kaasaelaja ja pealtvaataja ning tegin ka mõned pildid sellest oma spordimehest. Jõudu ja jaksu algavaks välihooajaks ja mina luban olla ikka julgustajaks ja moraalseks toeks kui peaks Arkol tekkima motivatsioonikriis. Aga seda pole temasuguse staaziga invasportlasel vaja karta. Edasi ratastel ja ketas peos konkurentsivõimelisena.
Rohkem pilte võistlustelt näeb siit.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Viies elektritõukeratta suvi
Minuga juhtus õnnetus. Suutsin sõita esirattaga teekonaruse lohku nii, et paiskusin üle lenksu pea ees kõnniteele. Mind päästis hullemast ma...
-
Õhtuleht kirjutas kokkuvõtlikult liiklusseaduse muudatustest, mida tasub lugeda. Mina lugesin mõnda asja kohe mitu korda. Nüüd natukene targ...
-
Vahel harva juhtub, et olen nõus endast rääkima. Sel korral siis suutis Siiri Rebane mind ära rääkida. Juttu oli rohkem. Artiklisse sai järg...
-
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...









Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar