Lahkusime laevalt ja läksime oma bussi otsima, kuid seda valget ja suurt bussi ei olnud. Olid väikesed akendeta saffaribussid. Läksime siis bussi juurde ja lasime Andresel seletada, et meie bussi ei ole. Selgus, et see buss on juba ammu lahkunud ja meil on võimalus sõita nendega kaasa ja osaleda nende reisil või lasta endile takso järgi tellida. Valisime esimese variandi ja sõitsime Hollandi (või ole see Belgia) reisiseltskonnaga. Esimene peatus tehti vanas kindlusevaremetes. Seal olid vaid ammustest aegadest varisenud hooned, kuid siiski oli tunda selle ehitise suurusest ja hiilgusest. Leidisin seal turnides südamekujulise kivi. Ilus oli. Järgnes sõit mägedes ja järgnev peatus oli mägikülas Agoras, kus oli uusi ja vanu hooneid, kohalikus kohvikus ostsime värskelt pressitud granaatõuna mahla ja jalutasime niisama.
Edasi sõitisme jõe äärde, kus vaatasime koske. Sealt järgnes mossee külastus. See oli üsna hotelli läheduses. Targad on öelnud, et kui ei tea kuidas olla või käituda, siis tee nii nagu teised. Jalanõud jätsime ukse taha ja lasime jalataldadel sulanduda kohevasse vaipa. Tegemist oli päris kaasaegse palvelaga, maja ees oli jalgade pesemiseks pingid ja veekraanid.
Tuul muutis õhtul õhu jahedaks aga õnneks olid meil riided kaasas. Planeeritud lühikese reisi asemel jõudsime kohale õhtusöögi ajaks. Vaatamata seiklustele olime rahul, sest olime saanud mitmeid elamusi ja näinud oluliselt rohkem kui rohelist kanjonit. Giidile andsime tippi ja tänasime viisakalt. Minu arvates tasu ikka selliseid ekskursioone võtta,et rohkem näha ja eks sekeldused võivadki tekkida. Aga kogemused millised. Jä rgnevatesse päevadesse jagus tantsu, rannapidu koos meie tüdrukute kontserdiga, mille kohta on pildid FB linetantsu grupist.
Nädalane lõunamaa puhkus Türgis sai kiiresti otsa ja kojusõit tundus päris pikk. Oktoobris läheme jälle. Siis jälle uued ja vanad tantsud, sõbrad, sihtkohad ja uus hotell on selline iludus - nimega Kamelya World Selın Hotel Antalya/Sıde. Vaata pilte (siit)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar