20. mai 2024 - 10. päev
Hommikul tasume kämpingu pargi arve, autokoha eest 20,50 eurot ja alustame sõitu Ateenasse. Lõunaks jõuame kohale. Parkimiskoha leidsime tasuta busside parklasse mäe all. Alustame teed Google Mapsi juhiste järgi. Kreekas on kell 13 ja päike paistab taevas. Tee on tõusuga aga liigeldav. Inimesi ei ole väga palju. EEmal mäe otsas paistab Akropol. On teadmata kuidas sinna saame ja kas pileteid saada on selleks päevaks. Otse läbi pargi teed ei saa kasutada, sest väravad on suletud. Jõuame piletikassade juurde ja seisame järjekorras ja saame tasuta piletid ning võimaluse siseneda paremast väravast, mis on ilma treppideta. Seal on ka peale turvaväravaid väiksed inimeste transportimise autod aga sinna Arko ronida ei suuda, sest need on kitsad ja liiga kõrged. Läheme jala seda teed mööda, kuhu autod sõidavad. Jõuame linnamüüri juurde ja selgu, et seal on lift, millega inimesi üles viiakse. Oleme õnnelikud ja saame ülesse mäe otsa. Üleval käisid ehitustööd ja rahvast oli palju rohkem. Naudime vaadet ja teeme pilti. Palav ilm on ja istun puhkamiseks pingile, kuid sinna tuuakse üks vanem naine, kellel on hakanud halb. Med.teenistus tuleb ja abistab naise mäest alla. Meie palju ringi ei liigu, sest Arko jaoks on see maastik raske. Saame hiljem mäest alla. All on rahvast oluliselt rohkem ja ikad järjekorrad on treppidest otse üles saamiseks. Ostan alt kohvikust juua ning alustame teed mäest alla. Siit saame selle reisi kõige suurema õppetunni, et mäest alla tuleb kindlasti minna seda sama teed, kust kaudu tulime. Olgugi, et alla minev tänav tundub paremini läbitav, siis veidi hiljem oleme suures hädas, sest tänavad on järsud ja libedad ning ühel kurvilisel teel Arko libiseb ja kukub koos ratastooliga ümber ning saab hoo kinni peetud alles kohviku toolide juures. Küünarnukk on lõhki ja verine ning inimesed tulevad appi ja saame tasakesi maja varju. Istun ja puhkan majatrepil. Jätkame teed ja see on raske. Vahepeal aitab meid üks suveniiride ja piltide müüja ja juhendab kõrvaltänavaid mööda laskuma. Varsti jõuame all-linna. Peatume ühes tänavakohvikus ja tellime 2 peale aasia toitu ehk kapsaga kananuudlisuppi munaga. Maitses hea. Jalutame edasi ja eksime ära raudtee ja silla all, sest kõnniteel Arko ratastooliga sõitma ei mahu. Ta sõidab sõiduteel ja rattateel. Eksleme ja lõpuks suudame ikka autoni jõuda. Tahame minna ka olümpiastaadioni juurde, kuid sinna on raskusi pääseda, sest parkimiskohti ei ole, teen pilte autoaknast ja liigume edasi. Ateena on suur linn ja siia tahaks küll tagasi tulla. Järgmiseks korraks jääb ka vaatamisväärsusi. ÖÖbimiseks leiame koha ühe kiriku kõrval parklas. Juba on pime öö. Läbisõit 316,5 km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar