Palju õnne meie vanimale puuetega inimeste ühendusele, kes eile tähistas pidulikult 90. aastapäeva! Kutsuti mindki aga tiheda õpinguperioodi tõttu ma lihtsalt ei jõudnud sinna. Aga tean, et Tallinnasse oli kokku tulnud palju pimedaid ja nägemispuudega inimesi, sõpru, külalisi ja tervitajaid teistest organisatsioonidest. Kui tegemist on sellise üle-eestilise liiduga, siis otsisin liidu kodulehe ja seda vaadates tekkis masendus, sest mida pole, seda pole, kuigi ma pole pime, vaid nägemispuudega, siis Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Eero Tõniste tervituse asemel liidu 90.aastapäeva puhul avaneb hoopis huvitav vaade:
esileht - Sisu on loomisel…
uudised - Sorry, but there aren't any posts in the Uudised category yet.
Pimedate liidu ajakiri nimega Valguse kaja on kodulehel see, kus ei kaja midagi ega kuma midagi vastu, sest ka seal pole miskit olemas.
Uudis on see, et uudiseid pole. Eesti Pimedate Liidu koduleht on nagu kobamine pimeduses. Tahan küsida, et kaua võib. Sellise suhtumisega ei liigu asjad edasi vaid hoopis seisavad paigal. Me oleme täpselt sellised nagu me väljapoole paistame. Sisutühjad ja umbkeelsed - sorry... Kui valime endale ITmehed, siis miks asjad jäävad poolikuks või kusagile toppama. Saab ju põhjendada, et pole aega ja üks ei jõua aga kui juhatustes on rohkem inimesi, siis võiks ja peaks tööülesandeid jagama. Saan aru, et asjad liiguvad pimedate liinis aeglaselt aga minu arust nad ei liigu üldse vaid seisavad paigal, mis tähendab, et midagi ei toimugi. See pärast ongi tavalisel inimesel, kelle jaoks ühingud loodud on tekkinud käega löömise tunne. Eelmisel laupäeval, 3. detsembril, mis on puuetega inimeste päev, toimus Tondil üldkoosolek Seal oli kohal ligi 600st liikmest 30. Ka see näitab, et tegusad ühingu liikmed on vanad, pole huvitatud, ei leia aega kohale tulla või ei ole taha oma liikmekohustust täita. Või on nad heitunud, tunnevad ennast kõrvale jäätununua, heitunud nagu tavatsetakse moodsal ajal öelda. Samas sain kuulda, et tööealisi ja noori spordihuvilisi on ühingus üle 50 Tallinna nägemispuudega inimese. Koolitatakse massööre, toimuvad huviringid ja projektid. Samas infot ühingu kodulehelt otsides on see info sealt puudu. Pimedad tahavad Tondile sotsiaalkeskust aga minul küll tekib küsimus, et kas me ikka teame mille või kelle jaoks... Loodan, et asjad muutuvad ja hakkavad liikuma paremuse, avatuse ja organisatsioonides toimuv kajastub ka kodulehtedel. See projektide ja HMNi toetuste raha on avalik raha ja selle kasutamine peaks olema rohkem nähtavam, tegevus avatum. Aga kõigest sellest hoolimata käin ma kohal üldkoosolekutel, loen sisemisi meililiste ja ütlen sõna sekka ja kui midagi on millest ma aru ei saa, siis ma küsin. Ja loodan, et pimedate ühendused siiski edasi tegutsevad, sest pimedad ja nägemispuudega inimesed on meie ühiskonna liikmed ja nad ei kao kuhugi. Soovin tänase inimõiguste päeva puhul õnne, sest meil on õigused kaitstud, sellega kaasneb ka vastutus ja kohustus. Olgu siis iseenda, pere, laste või nende ühingu liikmete ees, kes on valinud juhatusse inimesed ja neilt ka tegusid ja avatud tagasisidet loodavad saada. Koos suudame asjad liikuda lükata! Palju õnne!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar