Erihoolekande korraldus vajab muutusi

Ega enne ei muutu midagi, kui ajad ajakirjandusse ja televisiooni jõuavad ja selle eest peaks tänama nii "Pealtnägijat" kui ka "Puutepunkti". Kurtsin seda muret juaba mitu aastat tagasi, et meil paljud inimesed on peredes suureks kasvanud ja kui vanemad ei suuda, siis peab sotsiaalhoolekande süsteem nendele peredele appi tulema. Rõõm kuulda, et asjad hakkavad liikuma ja seda erihoolekande süsteemi reformima asutakse. Loodan, et järjekorrad vähenevad ja inimesed teenustele pääsevad ja et need teenused ka kättesaadavad ja kvaliteetsed on. 

Margus Tsahkna: erihoolekande süsteem tuleb ümber teha

Heidi Kukk,www.DELFI.ee 

 Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna erihoolekande korraldust ja selle edasist arengut. Probleemi tõstis teravalt esile erihoolt vajavate laste vanemate pöördumine komisjoni poole. Nimelt ootab praegu erihoolekandeteenuse järjekorras 878 inimest, sest riik ja omavalitsused ei suuda neile vajalikke kohti võimaldada. "Erihooldust vajavate inimestega seoses on mitmeid probleeme. Nüüd saab aga kinnitada, et teema on avalik ja ühiskonna ees. Inimesed teadvustavad seda rohkem ja erivajadustega inimeste probleemid pole enam peidus," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna Delfile. Tsahkna hinnangul on kõige suurem probleem praegu ressursside otstarbekas jaotamises. Kuna rahalised vahendid on piiratud, peab süsteemi muutma paindlikumaks selliselt, et tõepoolest täishooldust vajavad inimesed saaksid neile vajalikku abi ning et teenuseid osutataks neile, kes päris täishooldust ei vaja. Uus strateegia töötatakse Tsahkna sõnul välja käesoleva aasta oktoobriks.
"Eelkõige on küsimus sellesse valdkonda täiendavate vahendite leidmises, et vähendada hoolekande järjekordi, luua juurde kohti teenuse pakkumiseks, koolitada personali ja luua ka toetavaid teenuseid, et vähendada vajadust statsionaarsete kohtade järgi. Ka tuleks seadusandlikult täpsemalt paika panna, missugused on riigi ja omavalitsuse kohutused, et abivajaja ei jääks kuskile kahe vahepeale. Me omalt poolt ootame, et sotsiaalministeeriumis valmiv sotsiaalhoolekande seadus jõuaks ükskord riigikokku ja paika saaksid ka vajalikud regulatsioonid,“ ütles Tsahkna.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus osutas tänasel nõupidamisel, et praeguse 5422 teenuskoha juures on järjekorras 878 teenuse vajajat ja tõi välja lahendamist ootavad küsimused, milleks on eelkõige järjekordade vähendamine, teenuskohtade juurdeloomine, tegevusjuhendajate palkade tõstmine ja toetavate teenuste loomine teenuste paindlikuks pakkumiseks.Sotsiaalkomisjonile saadetud pöördumise autorite nimel kõnelenud päevakeskus Käo esindaja Anne Lill tõi välja erihoolet vajavate laste vanemate pöördumise põhilised seisukohad. Ühe probleemina osutas ta tõsiasjale, et riik tegeleb erihoolet vajavate lastega vaid niikaua, kuni need saavad täiskasvanuks,  jättes need seejärel täielikult vanemate hooleks, kes sellega kaotavad võimaluse  käia tööl ja iseseisvalt toime tulla.