Haiglalood 5

On pühapäev, 2. november 2014
Hommikul ärkasin enne 10 Arko telefonikõne peale. Selleks ajaks oli tema juba 4 tundi üleval olnud.  Siis helistas ka Arko ema ja rääkisime Arkot, maast ja ilmast. Tegin kohvi, siis vaatasin telekast Maire Aunaste saadet tõuse ja sära ja juba ma hommikuse bussi peale kiirustasin. Ikka kindla graafiku järgi haiglasse, kus mind juba oodati. Lepistiku pargis hüppas orav üle tee ja teda ei seganud pime, vastikult tuuline ja jahe sügisel. November ongi porikuu. Nagu kella keerati, nii ilmad muutusid hilissügiseseks. Arko oli eile enne kella 22 transporditud kõrvalpalatisse. Seda numbrit ma ei taibanud küsida, vaid läksin tunde järgi uksest siise ja oligi õige palat. Võtsin härrale alt kohvikust kaasa väikese kohvi ning see tühjenes kiiresti, kadus kurku. Viisin tühja taara ära ja asendasin uue veepudeliga. Arkot sundisin ka mandariini sööma. Siis toodi juba lõunasööki ja mul ei tekkinud söögiisu, kuigi Arko meelitas, et kartulipuder. Ja juba ma kappasin trollide, et ümberistuda bussile, sest pühapäev on linetantsupäev. Ulrika oli juba kohal ja tegime Kaie Seger juhendusel hoogsaid täntsusamme, pöördeid ja puusanõkse nii, et higi voolas. Mõni tants jääb kohe jalgadesse aga paljud on sellised pusimised ja siis mul on hea esiteks õpetaja tantsijaga piiluda. Tantsitud lõppenud, läksime linna peale. Kaubamajas on jõulumüük alanud. Küll olid kenad nee kuulid. Saime kokku Merlega ja läksime sööma ja naistejuttu ajama Patricku bubisse.  Aeg möödus kiiresti, sest kui harva kokku saame, siis tuleb mitmed teemad läbi arutada. Kella 7 ajal õhtul jätsime hüvasti ning igaüks läks oma teed, kes kesklinna, kes lasnamäelte, kes kakumäel. Kodus suhtlesin pojaga ja maandusin teleka ette sajandi armastust vaatama. Ongi lõppenud nädalavahetusel ja homme tööle. Mul on hea meel, et täna oli Arko juba palju tervema ja enda moodi, nägu naerul ja selline õnnelik.