Huvitavat lugemist kõhu probleemidest ja ravimisvõimalustest

Juhtusin FBs lugema postitust haiguste ja toitumise teemal ning see tundus üsna huvitav. Soovitan seda lugeda ja link Agnes Kalliti blogipostitusele on pealkirja all. 

Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt

Seedesüsteemi korral on väga oluline teada töö algoritmi: manustamine, töötlus ja väljutamine. Hoolimata sellest kui palju on seedetrakti haigusi, nad alluvad kindlale seadusele. Põhilised probleemid tekivad toidu töötlemisel. Esimesel etapil tekivad probleemid, mis on seotud hammaste ja söögitoruga. Edasi tekivad probleemid toidu seedimisega, mis on seotud soolhappe eritumisega, bakterite olemasoluga, fermentatsiooniga, kiudaine kogusega ja peristaltikaga. Organismis ei tohiks olla patoloogilisi bakterivorme, viiruseid, seeni ja teisi parasiite, vaid peaksid olema hoopis vitamiinid.

Seedeprotsessis osalevad neli komponenti: söök, fermendid, bakterid, vesi. Kui need neli komponenti on esindatud, siis haigused kaovad. Normaalses toidus peavad olema fermendid, bakterid, mis tekivad käärimisel. Vesi peaks olema aluseline ja ilma kloorita.

Mida ei või teha söömise ajal? Ei tohi juua aluselist vett, vaid vesi peaks olema hapu, näiteks sidruniga, jõhvikaga, pohlaga või mõne muu hapu taimega, mis soodustavad toidu happelist seedumist. Kui te söömise ajal joote aluselist korallivett, siis te lahjendate maomahla, aga seda teha ei tohiks. Korallvett võib juua enne sööki, kui maos midagi ei ole. Maomahl tekib 15 minuti jooksul enne söömist, kui inimene juba näeb sööki või mõtleb temast. Sama asja pärast ei ole soovitav kohe peale söömist juua. Kui inimene tunneb, et ta peaks midagi toidu kõrvale rüüpama, siis ta organism on tugevalt veetustunud.

Parimad on kolm moodust: juua kaks tundi peale sööki, kuni söömiseni, või tarbida väga vedeleat toitu. Peenestatud toit stimuleerib mao tervenemist. Haige magu ei suuda seedida liha, kala ega leivatükke. Ta ei hakka neid seedima, vaid saadab edasi soolde, kus mädabakterid hakkavad neid töötlema ja organism ei saa midagi. Toidulõhustamisele raisatakse väga palju energiat. Joogadel on selline väljend: vett tuleb närida, aga tahket toitu tuleb juua. Teed ei tohi kunagi alla kulistada, vaid teda tuleks lonkshaaval aeglaselt tarbida, et aktiviseerida mao limaskest. Ravimtaimedest teed võib juua 15-20 minutit enne sööki, sest see stimuleerib seedesüsteemi. Happeline haput ära ei lahjenda. Kuiva toitu tuleb närida väga põhjalikult, et ta sarnaneks veele. Me teeme kolossaalse vea, kui eirame vene vanasõna: “Kui ma söön, siis ma olen kurt ja tumm.” Sama nagu selili magamisega. Tal on ju lausa nimi – selg (Tõlgi selgitus: sõna “spina” tähendab vene keeles “maga peal”), kuid me oleme selle unustanud.

Ka lõunasöök on meil ühiskondlikuks suhtlemiseks, lõbutsemiseks, vestlemiseks ehk siis kommunikatsiooni vahend. See on väga suur viga. Sööma peaks täielikus vaikuses. Inimene peaks mõtlema söögile, teda ülistama, tunnetama. Ainult sel juhul suudab aju eritada õigeid fermente. Kui inimene ei ole keskendunud söömisele, siis aju ei suuda määratleda, mida ta peab tegema vestluse tingimustes. Iga erineva toidu liigile, igale erinevale molekulile on ette nähtud omad fermendid. Võtame näiteks võileib meega. Leiva jaoks on vaja ühtesid fermente, võile teisi ja mee jaoks kolmandaid. Süsivesikute seedumine algab juba suuõõnes sülje abil, valkude seedimine saab alguse maos, rasvade seedumine kaksteistsõrmiksooles. Selline võileib on tohutu koormus kesknärvisüsteemile ja fermentide moodustamise süsteemile. Kui inimene vaatab seda võileiba, suhtub temasse positiivselt, armastab teda, nuusutab, mõnuga närib teda suus, üritab saada sellest leivast maitseelamust, siis see kõik ka seedub. Kui me aga kiiruga peaaegu närimata neelame alla, nagu kiskjad, siis kasutegur on olematu. Seedimine on umbes 80%-l inimestel korrast ära.

Selleks, et maos oleks õige happesusega maohape, tuleb jälgida järgmisi reegleid:

1. Mitte juua söömise ajal ja kohe peale söömist aluselist vett. See on enesestmõistetav.

2. Süüa vaikides.

3. Põhjalikult toitu närida.

4. Mitte süüa suurt kogust kuuma toitu, sest see hävitab rakke. Kategooriliselt on keelatud isegi suhu panna kuumemat toitu kui 40 kraadi. 60 kraadi juures hävineb valk. Kui te joote vett või teed, mis on kuumem kui 60 kraadi, siis söögitoru ja mao rakud, mis peavad tootma soolhapet, hävivad kuumuse käes koheselt.

Selleks, et kindlaks teha toidu või vedeliku õiget temperatuuri, tuleb pista selle sisse näpp ja hoida seal sees. Söök ei tohi olla kuumem kui see, mida kannatab teie näpp. Millegipärast me ei saa sellest aru, aga kui hakkame aru saama, siis millegipärast hakkame tõrkuma. Kindlasti on teie tuttavate seas inimesi, kes joovad teed “mullikestega”. Võtke ja pistke nende näpp sinna sisse, mida nad juua plaanivad. Olen 100% veendunud, et näpp läheb punaseks ja inimene hakkab karjuma! See on 1:0 teie kasuks ja ehk nüüd õnnestub teil neid veenda. Inimesed ei taha sellest aru saada ja seetõttu umbes 50% inimestest kannatavad gastriidi käes. Nende mao rakud ei tooda maomahla, mis tähendab, et ei toimu õiget seedumist. Kui maohappe tootmine on langenud, siis selles saab süüdistada liiga kuuma toitu. Mao-sooletrakti rakud elavad kolm päeva. Seega taastuvad seedetraktis rakud kiiresti. Kui aga inimene nad iga päev ära kõrvetab, siis ei ole ju võimalust taastuda. Järelikult ei toodeta ka maomahla.

Jaapani naisel ei esine soolestikuvähki. Aga meestel mao- ja soolestikuvähk on esikohal. Kui hakati uurima, et mis on selle põhjuseks, siis selgus, et naised ei söö kuuma toitu. Jaapani traditsiooni järgi lasti naised lauda alles siis, kui kõik oli juba jahtunud. Usbekistanis ja Mongoolias on väga palju onkoloogilisi haigusi. Nad söövad kuuma pilaffi. Selle tagajärjel tekivad maos ja kasteistsõrmiksooles kõrbenud alad. See on aksioom. Tahate või mitte, aga toitu peab sööma 36-40 kraadisena. Kui te joote kuuma teed, siis keha raiskab väga suurtes kogustes energiat. Mitte asjata ei olemas vanasõna: “Teed ei joonud – vägev jõud, teed jõi – täitsa nõrkend.” Nagu te näete, oli vene vanasõnades juba kõik öeldud. Oleks kord aeg juba hakata tähele panema selliseid asju. Sama toimub, kui me tarvitame äädikat. Nii nagu kuumad, nii ka külmad tooted kahjustavad meie organeid. Ei ole midagi hullemat kui jäätis lapsele. Selleks, et soojendada sööki, peab keha jälle raiskama suure koguse energiat. Kui te joote külma ilmaga külma vett, siis te kaotate kolossaalselt energiat. Kui on vaja kustutada energeetikat, siis jooge klaas külma keedetud vett. Aju töö vaigistatakse. Sellepärast ei anta ka sportlastele vahepeal juua. Kui nad hakkasid liigutama, tekkis piimhape, nad tahavad juua, ja kui nad saavad vett, siis energia kohe langeb. Külm vesi ei pääse rakku, sest raku temperatuur on 36,6 kraadi. Vett tuleks soojendada 40 kraadi. Kui teie keha hakkab seda ise tegema, siis te jälle kaotate tohutult energiat. Kuumal ajal peaks oelma joogivesi 22-24 kraadi, külmal ajal – 35 kraadi. Söök peaks olema soojem kui toatemperatuur. Kui te sööte kuuma toitu, siis mitte mingid tabletid ei taasta teie mao limaskesta. Kui kolm korda päevas süüa kuuma toitu, siis rakud ei suuda uueneda ja tekivad erosioon, vähk või muud haigused.

Näiteks piinleb inimene erosiivse gastriidi käes. Ta kuulub kroonikute gruppi ja temaga näevad vaeva mitmed arstid. Alanenud maohappega gastriidi puhul määrab arst lahja dieedi. See on täpselt vastupidi, mida oleks vaja. Sellise diagnoosi puhul on vaja stimuleerida magu. Selleks on pipar, mädarõigas, stimulaatorid. Aga kui gastriidiga kaasneb erosioon, siis peaks olema säästev dieet. Kuid kõige säästlikum faktor on temperatuur. Kahjuks teevad arstid kõik ristivastu. Inimeselt ei küsinud mitte keegi, kuidas ta toitub ja tema ravi on kestnud juba 10 aastat. Lõpuks talt küsitakse toitumise kohta ja selgub, et ta sööb ainult kuuma toitu ehk siis vastupidi.

Tuleb arstile vanaemake, kellel valutab magu – maohape = 0. Talle öeldakse: “Te peate sööma ainult piimatooteid, putrusid, puljongisupikesi jne.” Vanaemake hakkabki nii toituma ja tal läheb aina kehvemaks, sest maos ei seedu midagi ära. Ta ei tohiks tarbida piimatooteid, sest organismis ei ole fermente, hapet ja kõik läheb käärima.

Kaks peamist preparaati seedesüsteemi taastamiseks on fermendid ja bakterid. Kui te saate iseendaga kokkuleppele ja toit on normaalne, siis tegelikult ei ole midagi muud rohkem vajagi. Kuid enne seda oleks vaja läbida parasiidivastane programm. Kontrollida, kas maksas ei ole lambliaid, opistorhe ja kutsikasolkmeid.

Millised uuringud peaks tegema läbi inimene, kellel on mure seedetraktiga:
1. Ultraheli maksale ja pankreasele. 2. Külv, uurimaks lambliate, opistorhide ja kutsikasolkmete olemasolule. 3. Külv hepatiidi A, B ja C olemasolule.

Paljud iniemsed ei ole korralikult uuritud ja tegelevad eneseraviga. Kuid meditsiin on veel siiski ju olemas! Me ei pea minema arstidest mööda, vaid võime astuda nendega ühte jalga ettevalmistusetapil, ravis ja rehabilitatsioonis. Siin ei ole mingeid takistavaid tegureid. Kui on olemas väga head uuringumeetodid, siis neid tasuks ka läbida. Kindlasti tasuks uurida oma veresuhkru näitu. See ei ole küll päris seedesüsteem, vaid endokriinsüsteem, kuid ta seondub seedesüsteemiga. Aparaat “Oberon” ei saa näidata suhkrutaset veres, vaid selleks kehtib standardne veretest. Veresuhkru taset peaks uurima iga inimene, kes on üle neljakümne, et pärast ei tekiks mingeid üllatusi. Kui te tarbite päevas 1,5 l korallvett, siis võite diabeedi maha magada, kuna korallivesi on unikaalne ja hästi imenduv, siis seetõttu võite oma diabeeti mitte märgata. Kui suhkrutase on kõrgem, siis tuleb kindlasti alustada maksa puhastusest. Teise tüübi diabeet – see on inimeste diabeet, kelle vanus on 40-50 aastat ja kelle organism on šlakke täis. See on muutused maksas, pankreases ja soolestiku bakteriaalses koosluses.

Nüüd räägime röntgenist

Röntgenit seedetrakti uuringuteks vaja teha ei ole – ta ei näita mitte midagi. Tema informatiivsus on vaevalt 40%. võib teha fibrogastroskoopia, kuid ainult sel juhul, kui on maos valud. Mõttetu on teha uuringuid, mis midagi ei anna.

Inimesed tulevad immunoloogi juurde kaebusega, et neil on kehv immuunsus. Arst määrab analüüsi, inimene maksab suured rahad ja teeb analüüsid. Immunoloog ütleb seepeale, et lapsel on halb immuunsus. Ema ütleb, et ta teab, sellepärast ju tuligi arsti juurde. Miks aga lapsel halb immuunsus on, seda arst seletada ei oska – antud analüüsid ei näita mitte midagi. Tegelikult oleks vaja uurida, kas lapsel on parasiite, bakteriaalset saastet ja alles siis immonoloogi juurde. On olemas täitsa mõttetuid analüüse. Lapsel on allergiline diatees ja obstruktiivne bronhiit – tavaliselt määratakse bronhograafia. Kui lapsel on solkmed ja lambliad, allergia ja düsbakterioos, siis 100% tekib tal allergiline bronhiit. On arusaamu, milleks veel määrata bronhoskoopia. Laps peab kolm nädalat rögastama välja kontrastainet ja pole veel kindel, kas ta sellega hakkama saab. Kontrastaine võib ta hingamisteed blokeerida. Bronhidest väljub mäda, mis tuleb lümfisüsteemist ja tahetakse selgusele jõuda, milline mäda. Viiakse läbi uuring, mis on palju ohtlikum elule, kui haigus ise. Selliseid uuringuid oleks vaja teha siis, kui need on eluliselt olulised.

Vahel annavad arstid selliseid medikamente, et juuksed tõusevad õudusest püsti! Mitte üks inimene ei ole veel seni saanud terveks allergiast või adneksiidist, kui talle on tehtud veenisiseselt kaltsiumkloriidi süste. Kaltsiumkloriid – see on “kuum süst” ja kui juhuslikult, kasvõi piisake läheb veenist mööda, siis inimene võib jääda ilma veenist, käest ja kõigest siin ilmas. Iga inimene, kes saab seda süsti, on mõnes mõttes surmalaps. Sest kui medõde torkab kogemata nõela läbi veeni, siis ei saa enam midagi päästa ja toimub täielik häving. Aga miks siis seda süsti tehakse? Väidetakse, et kaltsium omab allergiavastast aktiivsust. Targem oleks kaltsiumit süüa sisse kohupiimaga või toidulisanditega, aga mitte manustada teda veenisiseselt.

Olge väga tähelepanelikud, kui hakkate ravima oma seedesüsteemi, sest pooled meetodid on täiesti mõttetud. Näiteks on mõttetud kõik elektroforeesid. Mida võib anda füsioloogiline protseduur seedetraktile? Voolu anda? Sellest ju ometi ei hakka toit paremini omastuma, kui puuduvad fermendid ja bakterid. Või naäiteks, milleks sooleröntgen? Täielik rumalus. Soolestiku pikkus on 12 meetrit. Mida seal küll näha võiks? Te võite määrata mäda või õhu kogunemise koha. Iniemse organismis eksisteerib väga täpne hierarhia. Need organid, kuhu ronida ei ole vaja – on looja poolt loodud mitte valu tundma. Seedesüsteemis ei ole ühtegi valuretseptorit, väljaarvatud, kui tekivad gaasid – sool venib ja surub teistele organitele ja me tunneme valu. Sellepärast ei tasu muretseda, kui kõht valutab – peale gaaside ja parasiitide seal midagi olla ei saa.

On kolm võimalust vabanemaks gaasidest: optimeerida oma roojamine, et ei oleks kõhukinnisust, lõpetada sellise söögi söömine, mis käärib ja mädaneb, vabaneda parasiitidest. Kui inimesel on lambliad, siis tal on ka tunduvalt rohkem gaase, ja loomulikult valutab ka kõht.

Maksas ei ole mingeid närve. Kui peaaegu terve maks on “läbi mädanenud” ja alles vaid kolm protsenti, siis inimene ei tunne ikkagi mingit valu. Aga vaat sapipõis omab väga head innervatsiooni. See on lausa närvide pundar, eriti sapijuha. Selleks, et inimene saaks aru, et tal on sinna kogunenud liiv, kristallid või valuaisting, et me saaks aru, mida me oleme valesti teinud, aga mitte selleks, et me hakkaks likvideerima seda valuaistingut. See on lausa oivaline, et ta valutab. Vähi puhul ei valuta kahjuks midagi, sellepärast inimene surebki ära.

Kui rinnanäärmevähi korral me tunneks valu, siis me märkaks, et seal midagi on. Kahjuks isegi kolmandas staadiumis ei ole mingeid sümptomeid ja inimene võib surra. Seega, kui valutab, siis on see suurim õnn, et me teame, mis valutab. Kui valutab sapipõis, siis tähendab, et seal on vaid kivikesed. See tähendab, et ei jagu vett organismis, toitute valesti, teil on kas lambliad, opistorhid või veel hoopis miskit muud. See annab inimesele võimaluse pöörata tähelepanu kohale, kus valutab. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada valu vaigistavaid preparaate. Mingil juhul ei tohi valu ära võtta! Alles siis, kui läks kivi liikvele, võib kasutada valuvaigisteid.

Kuid jälle tehakse kõik risti vastu! Inimene tuleb arsti juurde kaebusega, et ta ei saa süüa sealihatoite, sest maks hakkab valutama ja küsib, mida tarbida, et ta võiks süüa rahulikult rasvaseid kotlette! Normaalses maksas, kus ei ole lambliat, opistorhe, hepatiiti, kus sapp kenasti välja voolab, sest ta on piisavalt vedel, ei peaks midagi valutama. Kui ei ole parasiite, siis ei ole seal ka, mida valutada. Inimesel võib olla kaasasündinud deformeerunud sapipõis, kuid ta sündis sellise sapipõiega. Varem see ju ei valutanud, aga nüüd valutab. Kui lapsel hakkab “maks valutama”, siis tähendab, et sinna on asunud elama lambliad, hepatiidi viirus või keegi teine. Või ema ei sööda last õigesti: tsipsid, Coca-Cola, Mars, Snickers – see on ju tehniline rämps.

Näiteks emakas ei valuta absoluutselt. Kui ta valutaks, siis last seal sees kanda ei suudetaks. Selle eest on emakakael väga hästi närvidega varustatud, et sünnitus kulgeks valudega ja ema pressiks lapse välja. Kui ei valutaks, siis laps ei sünniks. Mida aga teevad tänapäeval arstid? Tuimestavad, ema vedeleb ja sülitab lakke, aga lapsel on juba hapnikupuudus.

Veenid ei saa ka valutada, sest neil puuduvad valuretseptorid. Valu saavad anda ainult närvid ja seda kas löögi tagajärjel või selgroo probleemide tõttu. 80% valusid, mis on seotud jalgadega, tulenevad selgroost ja kulgevad mööda närvikiudu jalgadesse. Valutada võib nahka, mille all on paisunud veen. Nahas on palju valuretseptoreid. Kui katsuda nahka, mille all on punnis veenid, on tunda valu. Mis siia puutub nahk? Tuleb verevool taastada, teha veri vedelaks nii, et ta liiguks ise lihtsalt ülespoole.

Kopsud ei valuta ka absoluutselt mitte, kuid pleura on väga valutundlik. Kui tekib pleuriit ja vedelik koguneb pleuraõõnde, siis inimene hakkab lämbuma ja samal ajal on tal meeletud valud. Kui aga inimesel on pneumoonia, mis on haaranud terve kopsu, siis puuduvad tal valuaistingud. Väga valutavad inimestel näiteks hambad ja suurim lollus on nende tuimestamine. Tuleb uurida, kus mädaneb ja kus on hapniku juurdepääs. Kui veres väheneb hapnikukogus, siis hakkab koheselt valutama ajukoor, sest tekib isheemiline seisund. Kui teil hakkavad valutama silmad, siis nendega tuleb tegeleda, sest muidu nad hakkavad pärast veel hullemini valutama. Süda võib väga tugevalt valutada. Kui imepisike südameosa ei saa verd, siis süda võib seiskuda. Kui tekib kasvõi millimeetrine defekt, siis hakkab süda valutama, tekib hingeldus.

Me peame aru saama, et valu vaigistamine ei ole meie põhiline ülesanne. Meie ülesanne on puhastumine ja organismi toitmine. Kui valutab maks, siis tuleb vaadata, kes seal elab, ja puhastada maks. Kui valutab pankreas, tuleb normaliseerida tema seedefermentide äravool. Kui valutab soolestik, siis tuleb optimeerida tema tegevus fermentide ja bakterite abil ning süüa normaalset taimset toitu. Kui valutab jämesool, siis tuleb puhastada maksa. Hemorroidid – see ei ole jämesoole haigus. Alkohoolikud tunnevad peale pudeli tühjendamist kohe oma hemorroide. Mis seos on ärajoodud viinapudeli ja jämesoole vahel? Maks on võimas filter, justkui membraan. Temast käib läbi kogu veri. Mürgid eraldatakse sapi sisse, mis muutub väga mürgiseks, aga veri ringleb edasi. Kui maksas toimub mõningane aeglustumine, siis keha allosas toimub vere kogunemine 10-20-30%. kõige nõrgemad kohad on varikoossed veenilaiendid jalgades, reie kapillaarides ja hemorroidsetes sõlmedes. See, kellel esinevad ülalmainitud sümptomid, kaasaarvatud pindmised kapillaarid – neil on tegu maksa patoloogiaga. 3-4 maksapuhastust võivad protsessi peatada. Maks, mis mis on hävinud peaaegu 97%, on võimeline taastuma. See on iseeneslikult taastuv organ, lausa super-regenereeruv organ.

Seedetrakti protsessi taastamine. Peab oelma kindel algoritm. Seedeorganite puhul on väga raske diagnoosi määrata. Kui me teeme fibrogastroskoopiat, siis võime näha vigastatud limaskesta, hüpertroofiat, verevalumeid – see on gastriit, duodeniit.

Pankreast me üldse ei näe. Ultraheliga on võimalik näha vaid vähest suurenemist või rasvumist. Seda, mismoodi ta fermentatsioon töötab, ei ole võimalik näha. Roojaproovi järgi on võimalik määrata fermentide puudujääk, kuigi nad toodetakse mitte näärmes, vaid juhades. Sapipõis võib olla kaasasündind muutustega, seinad võivad olla käändunud, võib näha välja nagu liivakell, kuid see ei tohi häirida inimest. Hoolimata sellest, mis kujuga ta on, kui temas sisaldub hea sapp ning see voolab kenasti välja, siis see veidra kujuga sapipõis töötab ometi hästi. Kui aga seal elavad lambliad, opistorhid või muud parasiidid, siis muutub kõik halvaks. Sapp hakkab käärima, välja sadenema, mitte kenasti voolama, vaid välja lörtsuma siis, kui pole vaja. Esineb savivool makku ja kõrvetised.

Soolestiku suhtes ei saa me midagi öelda. Meil on vaid üks uurimismeetod – vaadata televiisoriga altpoolt, kuid näeme vaid väikseid osasid, fragmente. Soolestiku sein on justkui jalgpalliväljak ja teda on võimatu vaadelda. Sooleseina limaskest elab vaid kolm päeva. Kolme päeva pärast ta irdub ja asemele tekivad uued rakud. Soolestikus võivad elada parasiidid, seened, seal võib olla seedimata toit. Soolestikus puuduvad närvilõpmed ja soolestik ei valuta. Valu võivad tekitada kogunenud gaasid, mis rõhuvad maole, pankreasele ja neerudele. Valud soolestikus on alati gaaside poolt tekitatud. Kui inimesel valutab soolestik, siis tähendab tal mädaneb, laagerdab, roiskub, ja sellega kaasneb gaaside eritumine. See tähendab, et toit ei seedunud.

Selleks, et toit seeduks, on vajalikud kolm komponenti: vesi, fermendid ja bakterid. Alustada tuleb söögist! See peab olema normaalne: toored ja keedetud juurviljad, värsked lihatooted, teraviljad, värsked ja kuivatatud puuviljad, kodune kohupiim, juust. Kas hallitusjuust on kasulik või kahjulik? See võib olla maitsev, kuid mitte kasulik. Hallitus, see on seen, seeni on meil soolestikus juba niigi piisavalt. Muidugi võib inimene süüa kõike, mida ta tahab, kui tal on hea immuunsus. Kui aga anda seda lapsele, siis ta jääb haigeks. Me ei hakka tegelema eraldi organite raviga. Esmalt tuleb veenduda, et ei oleks organismis lambliat ja parasiite. Selleks läbime parasiidivastase programmi. Esmalt proovime kergemat varianti ja kui midagi välja ei tulnud, proovime keerukamat. Musta pähkli leht on paras – algseks luureks tarbime ja vaatame, mis organismis muutub. Jälgime oma rooja ja – kui midagigi väljus, siis alustame täisprogrammiga. Kui midagi ei väljunud kahe-kolme nädala jooksul, siis aitab. Lambliast saab lahti kolme nädalaga.

Musta pähkli leht (MPL) (Black Walnut leaves) on universaalne vahend. Teda kasutatakse avitaminooside korral kesknärvisüsteemi raviks. MPL alandab kolesterooli taset, peatab hemorroidi, alandab vererõhku. Kui rõhk on normaalne, siis enam ei langeta. Ta on üldtugevdav ja tänu beetakaroteenile vereloomet turgutav. Samuti on tal parasiidivastane, haavandtõve raviv, lambliavastane toime ning ta pärsib seente kasvu. Ükskõik millise seedetrakti patoloogia korral võib kasutada MPL-i. Samuti ekseemi, psoriaasi, diateesi, akne, naha allergiliste haiguste korral. Hiina meditsiinis kasutatakse teda potentsi ravimina. Efektiivne on ta günekoloogiliste haiguste korral ja süüfilise ravis. Alandab veresuhkru taset, tugevdab kilpnääret, sest sisaldab palju joodi, on kasulik kilpnäärme alatalitluse korral. MPL on võimas immuunostimulaator, antioksüdant, mis tõstab meie vähivastast kaitsevõimet, sisaldab C-vitamiini 50 korda rohkem kui tsitruselised. Musta Pähklipuu Leht – see on universaalne preparaat.

Peale seda kui me vabanesime parasiitidest, on hädavajalik manustada fermente ja asustada soolestik õigete bakteritega. Fermendid on Assimilaator ja Papaia. Bakterid – Mega Atsidofiilus. Kui tahate väheke ennast puhastada, kasutage Lax-Max’i. Kui tahate puhastada end hästi säästlikult, kasutage Takjajuurt (Coral Burdock Root). Kas soovite teha totaalse puhastuse? Sel juhul Kolo-Vada.

Kui on midagi juhtunud sapipõiega, oleks soovitav teha ultraheliuuring. Kui ultraheliuuringus midagi ei avastatud, siis tähendab, et teil on lambliad või opistorhid. Seepärast oleks soovitav teha ELISA uuring verest. Kui kõik on kannatada saanud – magu, pankreas, kaksteistsõrmiksool, koliit, hemorroidid, on düsbakterioos, siis tuleb käia sama rada: parasiidid, fermendid, bakterid. Ei tohi eraldi ravida pankreast, eraldi sapipõit – nad ei tööta sedasi. Eksisteerib ühtne seedesüsteem. Seedetrakti tööst võtavad osa vesi, toit, fermendid, bakterid. Kui inimesel ei käi kõht korralikult läbi, siis on mõttetu alustada ravi ülevaltpoolt, alustada tuleks ikka alt. Selleks on küünlad, mikrokliistrid, võimlemine. Seedetrakti on ravida raske, sest omavahel on seotud palju organeid, kuid puhastus annab alati positiivse efekti.

Nüüd natuke lastest. Laps toitub enam-vähem normaalselt. Ta ei söö palju suitsuvorsti ega mägedeviisi šokolaadi. Kui tal hakkab valutama kõht, siis tähendab on sinna midagi sattunud: kas viirus, bakter, seen või parasiit. Lastel alustada alati parasiidivastase programmiga. Musta pähkli lehed 1-3 tabletti päevas enne sööki, Küüslauk üks kapsel 1-2 korda päevas, lisaks Papaiat 1/2-2 tabletti 2-3 korda päevas pärast sööki aeglaselt närides. Fermente alla 7-aastasele lapsele ei anta, Lax-Maxi, Assimilaatorit ei määrata ja Kolo-Vada’t võib anda alates 14. eluaastast. Pärast 21-päevast kuuri anda taastamiseks Mega Atsidofiili ja Ternespiima. Mõlemat üks kapsel 2 korda päevas enne sööki. Aloemannan taastab soolestiku limaskesta. See on hea taastaja ning kerge lahtisti, põletiku- ja parasiidivastane vahend, pehme antibiootik. Teda ei armasta seened, viirused ega bakterid. Preparaat on kallis, kuid väga hea. Lastele pool kapslit kaks korda päevas. Aaloe mõjub ka helikobakterile. Kui on haavandid, siis Aaloemanna abil armistuvad nad kümne päeva jooksul. Aaloemannal ei ole vastunäidustusi seedetrakti valdkonnas, kuid kui tegu on emaka onkoloogia või mastopaatiaga, siis mingil juhul ei tohiks kasutada, sest ta on tugev biostimulaator. Aaloemannat on soovitav kasutada bronhiitide ja haimoriidi korral. Haavandtõve korral ei esine tavaliselt onkoloogiat, sest pH tase on organismis happeline. Kui maohape on nõrk, siis esinevad tihti polüübid. Kui inimesel on fibromüoom, siis Aloemannat kasutada ei ole soovitav.

Onkoloogia korral ei tasuks tarbida suures koguses vitamiine, kuid ka see on vaieldav küsimus. Onkoloogia korral inimene sureb kõhetumise, intoksikatsiooni ja veetustumise tagajärjel. Kasvaja kätte, mis paisub, ei surda niisama. Kui kasvaja on emakas, siis ta võib olla lehma pea suurune, kuid ta ei suru midagi kokku. Kasvaja võib saavutada väga suuri mõõtmeid, kuid see veel ei tähenda surma. Tavaliselt surevad inimesed kõhetumise tagajärjel. Nende keha ei toideta, vaid vastupidi – mürgitatakse. Kui me ei suuda ravida vähki, siis haiget mitte sööta, oleks ebahumaanne. Vähihaige organismil ei tohi lasta nälgida. Kui toetada immuunsust, siis on võimalik, et ta saab haigusest võitu. Kiiritamine annab vähe tulemust. Parem eemaldada terve organ. Ilma emakata võib elada 100 aastat, võib lõigata ära rinna või eesnäärme – kõik, mis vaja, tuleb ära lõigata. Edasi tuleks toituda normaalselt ja tõsta immuunsust. Kui peale operatsiooni inimest kiiritatakse ja tehakse keemiat, siis ta põleb kiiresti läbi. Tuleks anda inimesele vähemalt aasta aega taastumiseks. Vähirakud on meil kõigil olemas. Rinnavähki võib saada üsna kohe peale päevitamist. Kõik sõltub immuunsusest ja fermentide kogusest. On olemas häid naturaalseid antioksüdante, sest sünteetilised ei tööta üldse. 9-10% vähijuhtudest võib ravida natuke vaeva nähes ise ära.