Teisipäevasest Mustamäe halduskogust

8.12.2009 oli päevakorras 4 punkti. Kogunesime ja kuulasime ära detailplaneeringu ettekande, hääletasime ja tehti ka ettepanekuid. Rohkemat saab Gerd Tarandi blogist lugeda. http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/4661

Lühidalt siis nii. Mustamäe halduskogu värske koosseis kogunes selle aasta jooksul juba oma kolmandale koosolekule. Reeglina halduskogud nii tihti ei kogune kuid algus on alati veidi aktiivsem.

1) linnaosa valitsuse maanõunik, Aldo Aadamsoo ettekande Kadaka tee 72-74 planeeringu osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seniste krundipiiride muutmine ja kruntide jagamine, mille tulemusel moodustatakse 16 uut krunti (3 elamumaa-, 1 ärimaa-, 7 elamu- ja ärimaa-, 2 sotsiaalmaa- ning 3 transpordimaa krunti); ehitusõiguse andmine seitsme 14-korruselise korterelamu (esimesel korrusel on äripinnad), kolme 12-korruselise korterelamu, ühe 7-korruselise parkimismaja ja ühe 2-korruselise lasteaia rajamiseks. Lisaks üldiste maakasutuse tingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Ettepanek oli halduskogus peale detailplaneeringu kooskõlastamist rajada täiendav bussipeatus kohalike elanike teenindamiseks.

2) Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli hoolekogusse liikme määrasime Igor Kravtšenko.

3) otsustasime määrata halduskogu esindajad linnaosa valitsuse komisjonidesse järgnevalt:

Alaealiste komisjon – Kaido Kaaberma
Mittetulundustegevuseks toetuse taotluste läbivaatamise komisjon – Igor Kravtšenko, Irina Tšitšejeva
Eluasemekomisjon – Gerd Tarand
Sotsiaalhoolekande komisjon – Tiia Tiik, Mark Levin
Ettevõtluskomisjon – Igor Kravtšenko, Tiit Kivikas

4) kinnitasime halduskogu komisjonide liikmed järgnevalt (HK = halduskogu liige; EX = ekspert; IRL = Isamaa- ja Res Publica Liit; REF = Reformierakond; KESK = Keskerakond; SDE = Sotsiaaldemokraatlik Erakond; LOV = linnaosa valitsuse esindaja):

PLANEERINGUKOMISJON
Tiit Kivikas (esimees) HK – KESK
Anneli Entson HK – IRL
Peeter Jürgenson HK – REF
Gerd Tarand HK – SDE
Kalle Jõks – HK – KESK
Ilme Trepp EX
Ülo Tärno EX
Aldo Aadamsoo LOV

REVISJONIKOMISJON
Jüri Saar (esimees) HK – IRL
Tiia Tiik HK – SDE
Tiit Kivikas – HK – KESK
Matti Tarum HK – IRL
Kaido Kaaberma HK – REF

KULTUURI- SPORDI- JA HARIDUSKOMISJON
Margarita Tšernogorova (esimees) HK – KESK
Kalle Jõks HK – KESK
Irina Tšitšejeva HK – KESK
Maret Maripuu HK – REF
Kaido Kaaberma HK – REF
Anneli Kristal EX
Merli Reidolf EX
Toomas Schipai EX (Stelmachi asendusliige halduskogus)
Tiiu Polli LOV

SOTSIAAL- JA TERVISHOIUKOMISJON
Mark Levin (esimees) HK – KESK
Tiia Tiik HK – SDE
Maret Maripuu HK – REF
Matti Tarum HK – IRL
Margarita Tšernogorova HK – KESK
Alar Sepp EX
Anna Kreis EX (Mustamäe polikliiniku Perearstikeskuse juhataja)
Eva Gustavson EX (LTKH Mustamäe polikliiniku juht)
Maarika Lillemäe LOV

KESKKONNAKOMISJON
Gerd Tarand (esimees) HK – SDE
Tiia Tiik HK – SDE
Martin Kukk HK – REF
Timur Saripov HK – KESK
Jaan Nõmm EX
Tiina Saidla EX
Enn Allikmäe LOV

ajutine KORRAKAITSE- JA TARBIJAKAITSE KOMISJON
Aavo Vään (esimees) HK – KESK
Jaan Tross HK – IRL
Martin Kukk HK – REF
Heino Tohver – HK – KESK
Tiit Kivikas – HK – KESK
Ille Jõgi EX (MUPO Mustamäe juht)
Marek Saar EX (Politsei Mustamäe konstaabel)
Ülle Klaus EX
Ants Rooste LOV

ajutine MAJANDUSE- JA EELARVEKOMISJON
Helle Kalda (esimees) HK – KESK
Irina Tšitšejeva HK – KESK
Kalle Jõks HK – KESK
Veera Skorohhodova HK – KESK
Peeter Jürgenson HK – REF
Madis Kübar HK – IRL
Rein Leemet EX
Peeter Ulpus EX
Urmas Kõpp LOV


5) muud küsimused - Helle Kalda teatas, et majanduse- ja eelarvekomisjon koguneb esimest korda 15. detsembril.
Sel aastal rohkem halduskogu kokku ei tule. Kohtume järgmisel aastal.

Mis toimub meie töökohtades

Jahmatav uurimus, et meie töötingimused nii kehvad on. Praegu loen just Tiina Saare raamatut "Tee unistuste töökohani" ja seal kirjutas autor pikalt tööõnne üle. On see kahepoolne nii tööandja, st juhi, kui ka töövõtja, töötaja vastastikkuse töökorralduse ja läbisaamise usalduse küsimus. Praegusel ajal on töökaotuse hirm pannud inimesi enam mõtlema töökohal püsimise peale. Kõik on kõigega seoses, kui töötaja tahab hommikul hea meelel tööle tulla, siis on ka kollektiiv positiivsema suhtumisega ja panustatakse ühtselt kollektiivi. Samas uurimusest selgub midagi muud: stressirohke ja täis kiusamist.

Olukord Eesti töökeskkonnas: stressi- ja kiusamisrohke

Tööinspektsioon viis koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turu-uuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, millest järeldub, et Eesti tööelu on stressirohke, levinud on seksuaalne ahistamine ning tihti kohatakse tööl kiusamist.

Nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevate tööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, et juhil ja juhtimisel on mõju tööstressile – näitajad, nagu usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus mõjutavad töötajate stressitaset.

Eestis on seksuaalne ahistamine levinum kui Taanis: ligi 5 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks. Taanis oli vastav näitaja 2,9 protsenti. Peamisteks ahistajateks on kolleegid ja kliendid.

Ligi 10 protsenti Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3 protsenti. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi. Seevastu on Eestis füüsilist vägivalda töökohal vähem kui Taanis – tulemused näitasid, et vaid 3,7 protsenti Eesti töötajatest on viimase 12 kuu jooksul ähvardatud füüsilise vägivallaga ning 1,4 protsendi vastu on kasutatud füüsilist vägivalda. (Taanis olid need näitajad vastavalt 7,8 ja 3,9 protsenti).

Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=357675

Ema teab ja tunneb oma last

Meiegi peres on tõbiseid lapsi, kuigi jah tavaliselt on kõik terved. Alguses jäi noorem kõhuvaluga koju ja kui valu ka 2. päeval ei möödunud helistasin oma perearstile. Vastu võttis õde ja kui paljud kahtlevad pereõe usaldusväärsuses, siis mina aina kiidan teda. Kurtsin lapse kõhuvalu muret ja selgitasin, et minu arvates on põhjuseks priske õhtusöök ja järgneval päeval kodust kadunud 2 + 2 l coca colat. Pereõde ütles, et praegu on palju haigeid koha peal ja kui palavikku pole, siis soovitas kõhuvalu rohtu, mis asja korda teeb. Nädala lõpuks läks poeg kooli. Targu jätan selle ravimi nime nimetamata, sest mõni läheb seda ise apteegist käsimüügist taotlema. Nädala pärast haigestus vanem poeg. Temal oli palavik 37,7 C ja jätsin ta koju. Lasin puhata süüa, magada ja turgutasin kodus. Peagi läks poeg kooli. Kummalgi korral ei pidanud ma vajalikuks minna pereasti juurde, sest arvan, et seal kohapeal võibki neid haigusi juurde hankida. Tean, mida räägin, sest mina just selline tõvemagnet lapsepõlves olingi. Küll piisas mulle valge kitli nägemisest, kui juba haige olin. Perearste kiidan ja meie perearst Age Margus on parim arst. Lapsed terved ja arvan, et koolipeadagoogid peaksid rohkem usaldama vanemaid ja mitte nõudma pabereid paari päevase haiguse järel. Mina olen alati kooli klassijuhatajatele teatanud, kui minu lapsed haiged on.

Siit siis artikkel:
Ema: kerge palavik ei reetnud lapsel seagrippi

Kahe lapse ema Caroline rääkis saates «Ringvaade», et tema laps oli mitu nädalat kerges palavikus, kuid miski ei näidanud, et ta põeb nn seagrippi. Caroline'i sõnul olid lapse analüüsid korras, kuid ühel hetkel tundis ta, et last tuleks kontrollida ka seagripi suhtes ning laboritulemused näitasidki ohtliku haiguse viirust lapse veres, teatas ERR Uudised. Ema meenutas, et haige laps ei kurtnud millegi üle. «Tal lihtsalt oli mitu nädalat palavik 37,2-37,4 ja see ei läinud ära - mitte midagi ei olnud, ei köha, nohu, väsimust, mitte midagi.» Naise esmane reaktsioon oli paanika, aga siis viis ta lapse lastehaiglasse, kus talle tehti spetsiaalset gripiravi ning praeguseks on palavik kadunud ning veel vaid paar tabletti võtta.
Toimetas Erik Henno
http://gripp.postimees.ee/?id=197053

3. detsember on puuetega inimeste päev

Täna tähistati puuetega inimeste päeva. Eesti Puuetega Inimeste Koda tähistas päeva Sokos Hotell Viru keskuses. Kohal oli palju rahvast, kuigi alguses tundus, et vähem kui eelmistel aastatel. Rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistati konverentsiga „Innovatsioon ja barjäärivaba Euroopa“.

Konverentsil jäid kõlama mõtted ja sellised märksõnad nagu innovatsioon vs uutmine, ratastoolis inimesed, tasakaal, kaasamine, võrdsed võimalused. Samuti räägiti ettekannetes kodade ja liitude tegutsemisest projekti põhiselt, äriplaani koostamisest projektide edukal ellu viimisel, hariduse kättesaadavus puuetega lastele ja noortele, töökohtade kohandamisest ja sotsiaalsest võrgustikust.

EPIK: Konverentsil arutatati, kuidas saaks parandada puuetega inimeste igapäevaelu innovaatiliste lahenduste abil ning otsitakse erinevate huvigruppide esindajatega võimalusi ning ideid, kuidas saaks avalikkus puuetega inimeste elukvaliteeti parandavat innovatsiooni toetada.

„Kuigi viimase kahekümne aasta jooksul on märkimisväärselt paranenud puuetega inimeste olukord ning ligipääsetavus Eestis on siiski veel palju vaja teha“ märkis Helve Luik, EPIK juhatuse esimees. Luik lisas: „Tahame, et kogu Eesti rahvas mõistaks paremini puuetega inimeste vajadusi ning seda, miks on oluline tagada kõigile võrdsed võimalused.“ Konverentsil diskuteerisid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu liige Eiki Nestor, SA Haapsalu NRK juhataja Priit Eelmäe, Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik, Innovatsiooniaasta 2009 esindaja ning puuetega inimeste ja oragnisatsioonide esindajad. Diskussiooni modereeris Toomas Sepp, Tallinna linnasekretär. Konverentsil autasustati ka kümmet inimest, kes on oma innovaatiliste ideedega või ettevõtmistega parendanud puuetega inimeste olukorda.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast ÜRO eestvedamisel kogu maailmas juhtimaks tähelepanu puuetega inimeste mõistmisele ning julgustamaks toetama puuetega inimeste väärikuse, õiguste ja heaolu tagamist. Eesti Puuetega Inimeste Koda on katuseorganisatsioon 49 liikmesorganisatsioonile üle Eesti.
http://www.epikoda.ee/index.php?op=4&id=0317

Elu ilma võlgadeta

Huvitav artikkel. Täitsa õige jutt. Mina olen teinud telefoni, interneti ja ajakirja otsekorralduse. Samuti aitab kui aksta arved ära kuu alugses, siis ei teki ohtu, et kuu lõpuks on üle oma võimete elatud ja polegi enam mille eest maksta.

Lisaks peaks olema soovitus, et ära võta võlgu. Võlg on võõra oma. Aitab ka kui avad säästuarve ja kannad näiteks sinna igakuiselt pisikese summa üle. Mina alustasin köögi remondi kogumiseks raha ja panin natuke juurde suuremaid sumasid, kui ingi projekti käigus lisatasudena saan. Nii koguneb tasapisi kodumasinate raha, reisimiseks ja lastele koolitarvete, riiete raha.

5 sammu võlgadest vabanemise suunas
http://www.tarbija24.ee/?id=195091

Kui tasumata arved üksteise peale kuhjuvad ning käsi saabuvaid ümbrikuid avamast tõrgub, on viimane aeg midagi ette võtta. Maksmise edasilükkamisest ei ole samuti abi, sest järgmisel kuul avastad täpselt samamoodi, et raha ei ole. Ava silmad ja hakka tegutsema. Kui rahaasjad metsa kisuvad, pole ka maohaavad ja depressioon enam kaugel, unetutest öödest rääkimata. Püüa oma tervist säästa ja alusta võlgnevuste likvideerimist juba täna ning alustuseks sulle siit viis lihtsat ja lühikest nõuannet, mida vahendab veebikülg Din Privatekonomi. Ning pea meeles - sa ei ole oma mures üksi, sinusuguseid on palju.

1. Koosta võlgadest täpne ülevaade.
Selgita välja, kellele ja mille eest sa võlgu oled. Kui palju? Koosta nimekiri, et sul oleks võlgadest täielik ülevaade.

2. Koosta eelarve.
Koosta igapäevase majandamise plaan ehk eelarve. Kirjuta üles oma sissetulekud ja hädapärased väljaminekud. Arvuta välja, kui palju jääb sul iga kuu raha alles võlakohustuste vähendamiseks.

3. Muuda harjumusi.
Kui eelarvest üksi ei piisa probleemide lahendamiseks, siis mõtle, mida saaksid veel teha. Kas sissetulekuid oleks võimalik suurendada või väljaminekuid vähendada? Kas sul on midagi, mille võiksid maha müüa? On sul püsitellimusi, mille võiksid lõpetada? Ehk saaksid teha lisatööd - selle asemel, et õhtuid diivanil veeta?

4. Prioriteeri ja maksa.
Koosta plaan, kuidas maksta tagasi nii suur osa võlgadest, kui vähegi võimalik. Oluline on valida välja need maksed, mis tuleb tasuda esmajärjekorras. Siin tasub võtta ühendust kõigi võlausaldajatega ning uurida nende käest, mida toob kaasa maksetega viivitamine või nende edasilükkamine.

5. Sulge kõik krediitkaardid ja arvelduskrediidid.
Lõpeta krediitkaartide kasutamine, sest võlgades inimesele tekitavad need enamjaolt vaid lõputu nõiaringi.

Mustamäe halduskogu 2. erakorraline koosolek

Läksin kohale ja unustasin päevakorra koju. Nii jäi selgusetuks, et millised need päevakorra punktid olid. Gerd Tarand tubli ja usin oli oma sülearvuti kaasa võtnud ja toksis usinalt kokkuvõtet. Kohal oli ka abilinnapea Jüri Pihl. Ei hakka teda üle kordama ja seetõttu panen viite tema blogist.
http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/4579

Koosoleku päevakord on järgmine:

1) Halduskogu arvamuse esitamine linnaosa vanema kandidaadi kohta. - Kuulasime ära Lauri Laatsi ettekande ja toetasime tema kandidatuuri Mustamäe Linnaosa vanemaks.

2) Halduskogu komisjonide arvu määramine. - 5 alalist ja 2 ajutist komisjoni.

3) Halduskogu komisjonide esimeeste valimine. -

Alalised komisjonid:

Planeeringukomisjon – Tiit Kivikas,

revisjonikomisjon – Jüri Saar,

kultuuri-, spordi- ja hariduskomisjon – Margarita Tšernogorova,

sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – Mark Levin,

keskkonnakomisjon – Gerd Tarand.

Ajutised komisjonid:

korrakaitse- ja tarbijakaitse komisjon – Aavo Vään, majanduse- ja eelarvekomisjon – Helle Kalda.

4) Mustamäe koolide hoolekogudesse halduskogu liikmete kinnitamine. -

Tallinna 32. Keskkool – Kalle Jõks
Tallinna 37. Keskkool – Helle Kalda
Tallinna Tehnikagümnaasium – Martin Kukk
Tallinna Mustamäe Gümnaasium – Tiit Kivikas
Tallinna ARTE Gümnaasium – Gerd Tarand
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium – Irina Tšitšejeva
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium – Aavo Vään
Tallinna 53. Keskkool – Igor Kravtšenko
Tallinna Saksa Gümnaasium – Maret Maripuu
Lepistiku Lasteaed-Algkool – Heino Tohver
Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool – kandidaate ei olnud, jääb järgmisele istungile
Mustamäe Laste Loomingu Maja – Tiia Tiik

Veel arutati üldiselt ka Mustamäe turu küsimust.

Puhkuse kasutamisest 2010.aastal

Olen mitmetelt inimestelt kuulnud, et uue töölepinguseaduse alusel peab puhkama ainult kalendriaastal. Nii see ongi. Lisan siia artikli, mis seda asja paremini selgitab. Samas kaovad lisapuhke päevad. Nüüd selgub ka tavalisele töötegijale, et uus töölepinguseadus on rohkem tööandja jaoks ja kehvemas seisus on töötajad. Ja seepärast sotsid vistatigi valitsusest välja, sest meie omad polnud nõus sellise tööandja huvisid kaitsva seadusega.

Uuest aastast muutub puhkuse andmise kord
http://www.epl.ee/artikkel/483854

Kui seni anti töötajale puhkust tööaasta eest, siis uue töölepinguseaduse järgi saab puhkust võtta iga kalendriaasta eest. Kuidas nüüd puhkusepäevi arvutada nii, et iga töötaja saaks kätte selle, mis talle seadusega kuulub, tekitab üksjagu segadust.

Levinud seisukoha järgi on asi väga lihtne – selgitame välja, kui palju on igal töötajal 31. detsembri 2009. aasta seisuga väljateenitud ja -teenimata puhkusepäevi ning lisame need järgmise aasta puhkusele. Või vastupidi: vähendame nende võrra puhkust.

Oletame, et töötaja Ants on kunagi tööle tulnud 2. juulil. Tema viimane tööaasta oli 2. juuli 2008 – 1. juuli 2009 ja selle eest puhkas ta tänavu juulis ettenähtud 28 kalendripäeva kenasti ära. 31. detsembri seisuga on sama inimene välja teeninud puhkust 14 kalendripäeva töö eest, mida ta tegi 2. juulist kuni 31. detsembrini (puhkuseaeg juulis arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka). Seega peaks selgituse kohaselt olema Antsu puhkus tuleval aastal 42 kalendripäeva (14 päeva 2009. aasta eest ja 28 päeva kogu järgmise kalendriaasta eest). Kui töötaja kogu selle puhkuse näiteks 2010. aasta juunis-juulis ära kasutab, on ta saanud sama kalendriaasta eest puhkust avansina ehk laenuna poole aasta eest – juulist detsembrini kokku 14 kalendripäeva.

Oletame edasi, et Ants tuleb puhkuselt tagasi ja mõne nädala pärast ta koondatakse. Sel juhul on tööandjal õigus töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 78 lõike 3 alusel laen ehk avansina saadud puhkuseosa tasu ilma töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada. Töötajale tähendab see, et ta jääb ilma ligikaudu poolest kuutöötasust. Siinjuures tasuks meenutada, et kehtivuse kaotanud palgaseaduse kohaselt ei olnud koondamise korral selline kinnipidamine lubatud, nüüd on see võimalik olenemata töölepingu lõpetamise alusest.

Puhkus võlgu?

Samasugune olukord võib tekkida ka tööandjal, kui töötaja tööleping lõpeb nii, et tal polegi palka, millest saaks puhkusetasu kinni pidada. Tööandja eelis on küll see, et põhimõtteliselt võib tema minna seda töövaidlusorgani kaudu tagasi nõudma, kui töötaja raha tagastamisest vabatahtlikult keeldub. Töötajal pole selles osas midagi vaielda: seadus ütleb, et puhkust saab ainult töötatud aja eest ja tema ei olnud tervet puhkust välja teeninud. Ehk siis jäi ta võlgu.

Uue korraga kaasnevatest selgitusest loeme välja, et järgmisel kalendriaastal ja edaspidigi sunnitakse igal aastal tööandjat andma ja töötajat võtma puhkust avansina ehk laenuna. Ometigi antakse laenu ikka ühe poole soovil ja teise nõusolekul. Töötaja ning tööandja peaksid enne sellist tehingut omavahel kokku leppima. Kui kokkulepe on olemas, pole kõnealuse seisukohaga probleemi. Kui aga töötaja ei soovi sellist avanssi võtta, ei tohiks keegi talle seda peale suruda. Või kui tööandja siiski ühepoolselt soovib just niimoodi puhkust anda, tuleks tal töölepingu lõppemisel loobuda seaduslikust võimalusest avansina antud puhkuseosa palgast kinni pidada. Selline kokkulepe tuleks töölepingusse kirja panna.

Sundpuhkust vältides

Et sellist nn sundpuhkuse andmist ja võtmist vältida, oleks eeltoodud näite puhul töötajal mõistlikum puhata järgmisel aastal 28 kalendripäeva. Sellest on 2009. aastal teenitud 14 päeva ja 2010. aasta esimesel poolel teenitud 14 päeva. Nii oleks täidetud ka töölepinguseaduse nõue anda põhipuhkust töötatud aja eest ning ka sama sätte lõige number kolm, mille järgi on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus põhipuhkust saada täies ulatuses. See on üldjuhul 28 kalendri-päeva ja Ants saab seda töötatud aja eest 2009. ja osaliselt 2010. kalendriaasta eest.

Lisapuhkused kaovad

Uue TLS-i järgi:

•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kalendripäeva, haridustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.

•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

•• Lisapuhkusi enam pole (allmaa-, tervist kahjustava töö tegijatele jne).

•• Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul.

•• Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada I kvartali jooksul. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad puhkused.

•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).

Allikas: uus TLS, § 54—71