Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 1

Lubasin juba suvel, et trükin arvutisse oma reisipäeviku ja pole nagu seda aega, viitsimist ja tahtmist varem tulnud peale. Nüüd selliste roheliste jõulude ajal pilte vaadates tuli kohe selline reisimise isu peale, et läheks kohe kui ... saaks ja oleks võimalus. Aga pean ootama ja seniks võtan ennast kätte ja kasutan jõulupuhkust ära ja vähemalt teen algust Prantsusmaa reisi meenutamisega. Arkolt sai ka luba küsitud ja tal polnud selle vastu midagi. Nii, et luban, et liiga isiklikuks ei lähe oma lugude ja muljete jagamisel.

On teisipäev, 23. juuli hommik 2013.aastal ja kõik reisiks vajalik on eelmistel päevadel korda aetud, sh kindlustus, autokindlustus, toiduvarud ja ülekanded maksete näol ning piisavalt on ka sularaha ja münte teemaksudeks, kohvipausideks ja piletiteks. Stardime Kakumäelt kl 10.40 ja võtame suuna Pärnu poole. Väljas on sooja 18 C ja keskpäevaks oleme suvepealinnas Pärnus, vana hea ja tuntud Kaubamajaka ees, kus teeme sisseoste ja tangime paagi diislit täis. Teekond jätkus Ikla piiripunkti suunas ja juba meid tabasid esimesed äpardused. Uulu tankla juures pumpame auto tagumist kummi ja valasime aknaklaasivedelikku ning tunnistasime fakti, et esimene pooltule pirn on oma tegevuse lõpetanud. Kl 14.40 ajal jõudsime Lätti ja peatusime, et välja lülitada mobiiltelefonide andmesidepaketid ja Arko eemaldas oma tahvlilt andmesidekaardi, mis on hirmsad rahasööjad. Elagu vabadus Facebookist ja Internetist. Puhkus saab alata, sest päike piilub pilvede vahelt ja ilm on juba veidike soojem 19,5 C ning tee kulgeb Riia suunas. Sinna jõuame veidi peale kl 16 ja otsime autoteenindust ja selle me ka leaime. Kuigi Arko jääb autosi ja jagab õpetussõnu, et teeninduses tuleb küsida vene keeles, ei usu mina ja pursin inglist. Noormees kutsub teise mehaaniku, kellega venekeeles suheldes saame loa sisse sõita ning pirn saab vahetatud. Juhhuu ja jätkame reisi Leedu suunas. Kolmandasse riiki jõuame juba kl 18.03 ja ilm on sama, mis meilgi. Kui oleme sõitnud 671 km, siis sätime ennast öömajale Statoli tanklasse, kus oleme peatunud ka aasta varem. Äratundmisrõõm ja suuri rekkasid on päris palju.

 Läti piiripunktis

 Riia autoteeniduses ja see hall ongi meie Wolkar.

Riia sillal

Tööhõivest: Riik peab puuetega inimeste värbamisel olema erasektorile eeskujuks

Selline uudis siis puuetega inimeste tööhõive reformist, milles võtab sõna Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Tuleb luua võimalused ja ligipääs haridusele, koolitustele, tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja abivahenditele ja küll siis ka mõned puuetega inimesed tööle hakavad. Uudise juures on ka video, mis avaneb pealkirja lingi alt.

DELFI VIDEO: riik peab puuetega inimeste värbamisel olema erasektorile eeskujuks  

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm on veendunud, et riik peab puuetega inimeste värbamisel olema erasektorile eeskujuks, sest kui puudega inimest ei võta tööle riigiasutus, miks peaks siis teda tööle võtma ettevõtja.  "Riik ei saa anda vastukäivaid sõnumeid," ütles Haukanõmm. Tema sõnul on käimas töövõime kindlustuse reform, millega tahetakse suurendada puuetega inimeste tööhõivet, mis praegu on sõltuvalt arvutamise metoodikast 16 kuni 25 protsenti tööealisest elanikkonnast.

Haukanõmm tõi hea tööandja erasektoris eeskujuna välja jaemüügi kaupluseketi Rimi ja puhastusteenustele keskendunud firma ISS, kus töötab mitusada puudega inimest.

Avalikust sektorist on tema sõnul eeskuju võtta Harju maakohtu registriosakonnast, kus teadlikult võeti tööle erivajadusega inimesi arhiveerijateks. "Häid eeskujusid on nii ehitusettevõte, kui kaubandusettevõetete seas," tõdes Haukanõmm ja lisas, et rohkem on nende seas ettevõtteid, kelle emafirma on välismaal. Haukanõmm ei ole nõus seisukohaga, et tööandja kohandab töökoha erivajadusega inimsele sobivaks alles siis, kui inimene on tööle võetud. "Puuetega inimesed on väga suured planeerijad, nad väga täpselt uurivad, kas kohas, kuhu nad kandideerivad on lift või kaldteed. Kui seda pole, nad ei hakka kandideerimagi, kuigi tahaksid," rääkis Haukanõmm.

Haukanõmm leidis, et kuigi meil on kandideerimisel kõik inimesed võrdsed, siis positiivset diskrimineerimist võiks siiski olla ja tööandja peaks juba värbamiskuulutuses märkima, et kandideerima on oodatud ka erivajadusega inimesed. "Isegi kui nad kandideerivad, on nad nõrgemass positsioonis, sest tööandjatel on hirmud ja nad ei ole valmis kandma täiendavaid koormusi näiteks pikema väljaõppeaja peale," tõi Haukanõmm näite ja lisas, et riik peaks siin tegema tööandjatele soodustusi.

Epp-Mare Kukemelk

Kingime lähedastele aega

Just selliseks kujunesid meie selle astased jõulud. Eelkõige oli tore juba see, et jõuludeaeg langes kalendris sellisele ajale, et saime töölt vabaks ja pea 1,5 nädalat tööst eemal olla. Aga enne seda sain ma koos tänukirjaga kutse Tallinna Linnavalitsuselt osalemaks Tallinnas Estonia kontserdimajas linnarahva jõulukontserdil, mis toimus reedel 20. detsembril. Oli kena kontsert aga sinna jõudmisel kuulus nii palju aega, sest 20 minuti jooksul ei liikunud Endla tn Mooni peatusest ei trolli ega bussi. Sellegipoolest jõudsin kohale enne kontserdi algust. Kontsert oli ilus ja lauljad mõnusad kuulata. Peale seda läksin läbi tuledes linna Viru keskusesse, kus sain kokku oma sõbrannade Merle ja Ulrikaga. 

Koos jalutasime kohvikusse, vahetasime kingitusi ning lobisesime mitu tundi hea söögi ja punase veiniklaasi juures. Pühapäeval tõime koos Arko ja Imrega koju uued toolid ja peale seda sõidutasime Õismäelt Maxima poe juurest välja valitud kuusepuu koju. Jõulupuu on sel aastal üle 2 meetri pikk ja hästi kena. Nii sai pühadeootsuses kodu ehitud ja jõulupuu lõhna täis. Sellised rohelilsed jõulud, sest kuusk on roheline ja muru akna taga on samuti rohelisem, kui kunagi varem. Esmaspäeval käisime surnuaial ja panin küünlad põlema ja paar kuuseoksa kadunute haudadele. Ja vihma sadas ja sadas.

Jõululaupäeval tegime toad korda, siis kapsad koos sealihaga potti ning kirikusse jumalateenistusele. Kaarli kirik oli rahvast täis aga oleks veelgi mahtunud. Kirikust autoga koju sõites ootasid juba Tiiu pere meid ees ning toimetas elutoas. Maja oli siginat saginat täis ja toidulõhn võttis kohe kõhu korisema. Varsti saabus ka Liia oma perega ja sõbrannaga ning jõulusöömaaeg saigi alata. Õhtusse mahtus veel jõuluvanalt pakkide saamine ja pildistamine kuuse all. Oli tore õhtu ja nii me siis kõik ennat magama mahutasimegi. Olime nagu suurpere ja kõik jäid rahule. Sellised kolme õe jõuluõhtut pole vist üle 10 aasta korraldanud, sest inimestel on oma teed ja rajad ja alles me novembris sünnipäevadel ju kohtusime. Toredaim kingitu ongi koos veedetud aeg ja tore mälestus piltidel, mida meenutada. Elagu rohelised jõulud.

Soovisin endale osta rõdule tuulekella aga seda õiget ja oma ei leidnud ja nii ostsin sellise suure jõulupalli, mis nüüd rõdul tuule käes kiigub ja ilma ennustab. 

Jõulupeod ja pidustused hakkavad mööda saama

Sel aastal nagu eelnevatelgi olen nii palju kutseid saanud, et ei jõuagi igale poole ja sellegipoolest olen ikka palju tegutseda jõudnud. Esmalt meenub puuetega inimeste päeva konverents, siis invaspordiühingu jõulubowling Kuulsaalis, kus sain paremuselt 2. tulemuse 23 inimese arvestuses. Sellele järgnesid Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu 25.aastapäev koos jõulupeoga ja nädalavahetusel pimedate ühingu jõulupidu. Pühapäeval käisin koos Ulrikaga Nõmme kultuurimajas linetantsu jõuluopeol, mis sel aastal toimus Kaie Segeri ettepanekul maskiballina. Lugesin kokku ja see oli juba 11. linetantsu jõulupidu Nõmmel. Aina rohkem suudame tantse kaasa tantsida ja sellest üheskoos rõõmu tunda. Meisterdasin selleks otstarbeks isegi maski endale aga sellega prillide peal ei saanud eriti hästi tantsida. 

Nädal algas meie koja töötajate piduliku koosviibimisega, millele järgnes õhtul veel parimate sotsiaaltöötajate tunnustamine Tallinna raekojas. Teisipäeval jõudsin peale taksokomisjoni koosolekut Haabersti osakonna sotsiaaldemokraatide jõulueelsele koosviibimisele restoranis "Talleke ja pullike" - muideks päris lahe koht on Õismäel Nurmenuku peatuse juures. Kolmapäeval õnnestus viibida Inkotoa poolt korraldatud jõulukoosviibimisel, kus kõneles Jaan Tammsalu ja ta rääkis nii kenasti inimeseks olemisest ja hoolimisest, et kohe liigutuspisar tuli silmanurka. Mul oli võimalus temaga täna taas kohtuda ja teda tänada selle kõne eest isiklikult. 

Tänase tööpäeva lõpus olin autopiloodi peal, sest küsisin automaatselt inimestelt, kes minu kabinetti astusid, nime, kuigi poleks pidanud. Ahhahhaaa... Piinlik hakkas pärast aga vabandasin. Nagu blondide värk ja sellele järgnes meie majas pidulik jõulukontsert puuetega inimestele koos Jaani koguduse õpetaja Jaan Tamsalu kõnega, millele järgnes Jaani koguduse lastekoori esinemine koos Kullo flöödiringi õpilastega. Ja see pole veel kõik, sest õhtul käisime perega Saku Suurhallis "Jõulutsirkust" vaatamas. Naerda sai ja koeri, kasslasi, hobuseid ja merilõvisid näidati aga kaameleid, eeslikuid ja laamasid ei tutvustatud. Kloun tegi tola ja naerutas rahvast publikust leitud meeste abil. Lootsin paremat ja mind täiega häiris see, et paljud inimesed kogu etenduse ajal ringi kõndisid. Ma ei tea miks see nii on aga mind on teistmoodi ja vene ajal kasvatatud. Parimad olid 4 pingviini, keda mängisid inimesed kostüümides ja rahvast oli ikka täismaja.
Homme jälle tööle ja siis hakkama puhkama jõulueelsetest toimetustest välja. Nende suurte käimiste kõrval olen rabanud veel tööd teha ja oma toimetustega olen enam vähem valmis saanud. Mõni pisike asi ja viimane komisjoni protokoll vajab ka tegemist. Tundub, et musta maad ja pimedat aega on sel aastal nii palju, et tuleb jõululambikestel lasta särada ja küünliad põletada. Raamatud ootavad ka lugemist. Sellega üritan tegeleda jõulude ja aastavahetuse vahel. 

Linetantsupildid: Kaie Seger FB. 

Mulle anti tänukiri Tallinna parim sotsiaaltöötaja 2013

Eile, 16.detsembril 2013 loeti Tallinna raekojas ette järgmised read ja seejärel anti mulle tänukiri Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna parima sotsiaaltöötaja 2013 kohta. Olen õnnelik, et sellise suure tunnustuse osaliseks sain. Aitäh töökaaslased, kliendid, sõbrad, minu pere ja sotsiaaltöötajad. Mul on hea meel teiega koos töötada ja elada. 

Koja invatakso koordinaator ja sotsiaaltöötaja Tiia Tiik pälvis Tallinna linnalt aasta sotsiaaltöötaja tänukirja. Tiia on Tallinna Puuetega Inimeste Kojas töötanud invatakso koordinaatorina alates 1999. aastast. 

Tänu Tiiale on Koda olnud oluliseks linna koostööpartneriks puuetega inimeste transpordiküsimuste korraldamisel. Lisaks taksoteenuse koordineerimisele on Tiia pidevalt nõustanud kliente muudes sotsiaalküsimustes ja töötanud Kojas viimastel aastatel lisaks sotsiaaltöötajana. Tiia on kaasa aidanud organisatsiooni arengule inimesena, kellega saab alati nõu pidada, kes mõtleb probleemidele kaasa ja pakub konstruktiivseid lahendusi ning suudab keeruliste olukordade lahendamisel säilitada objektiivse hinnangu andja rolli. Tiia on inimene, kellel on alati olemas oma arvamus ja julgeb seda ka välja öelda kui vaja. On toetav meeskonnaliige ja tunneb muret organisatsiooni käekäigu pärast. Tal on hea sotsiaalne närv ja empaatiavõime, mida läheb klientidega suheldes hädasti tarvis.

Tallinna parimad sotsiaaltöötajad pidasid Raekojas jõulupidu

Abilinnapea Merike Martinson võttis Tallinna raekojas vastu linna tunnustatumad sotsiaaltöötajad, 11 parimat neist said linnavalitsuse tänukirja.

Linnavalitsuse vastuvõtule oli kutsutud 120 sotsiaaltöötajat Tallinna linnaosadest, hallatavatest sotsiaalasutustest ja mittetulundusühingutest; tänukirja pälvinud on silma paistnud oma hoolivuse ja  pühendumusega või teeninud tunnustuse pikaaegse vastutustundliku töö eest. Linnavalitsuse tänavuse tunnustuse pälvsid  Toomas Ora Kesklinna linnaosavalitsusest, Kai Keller Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest,  Katre Runtal Mustamäe linnaosavalitsusest, Maie Takel Kristiine linnaosavalitsusest ja Olga Vassina Nõmme linnaosavalitsusest; Iivi Hindpere Tallinna Laste Turvakeskusest, Inga Kurismann Iru Hooldekodust ja Anni Vaher Tallinna Perekeskusest; Tiia Tiik Tallinna Puuetega Inimeste Kojast, Janne Jerva Eesti Pimemassööride Ühingust ja Kaspar Sild Tallinna Hoolekandekeskusest. 

Tunnustatud pälvisid koos tänukirja ja raamatuga ka kutse Estonia kontserdisaalis 20. detsembril  toimuvale Tallinna linna poolt korraldatavale kontserdile. 

Kutse hooldajate infotunnile 18.12.13

Käesoleva 2013.aasta viimane Tallinna omastehooldjate kokkusaamine toimub 18.detsembril algusega kell 13.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis, aadressil Endla 59. Käisime 2012.aastal väikese grupi omastehooldjatega Tartus sotsiaaltöö konverentsil. Seal esines väga sisuka ja toreda ettekandega EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kevadel sai juba varakult temaga kokku lepitud, et ootame teda meie detsembrikuu kokkusaamisele külla.

Lisaks on külla kutsutud mälutreeningute korraldaja ja Tapa omastehoolduse eestvedaja Anu Jonuks, kes viib läbi seekord jõuluteemalise treeningu. Tänu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, kes rahastab meie kooskäimisi, saame pakkuda ka väikeseid üllatusi! 

Kui teil on mõni tuttav, kes hooldab oma lähedast või lähedane-tuttav, kes on seotud omastehooldusega - siis katsuge korraldada nii, et saate koos tulla. Ja alati on oodatud meie endised tugigrupi liikmed.

 Palun võimalusel ette teatada oma osalemisest tel 555 00 290 või e-posti

aadressil: pirjo@inkotuba.ee Kohtumiseni! Pirjo Vaarmaa

Lisainfo Pirjo Vaarmaa, projektijuht, MTÜ Inkotuba, tel 555 00290, e-post:

pirjo@inkotuba.ee, koduleht: www.kuivaks.ee

Tugigrupp kohtub 2013.aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval ja on mõeldud inimestele, kes hooldavad oma lähedast. Kooskäimisi toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Mis saab tulevikus erikoolidest?

Kas teadsid, et: erikoolid on mõeldud nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, samuti liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus. Erikoolid on loodud ka liitpuudega õpilastele, intellektipuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Mai Soon: mis saab erikoolidest?

14.12.2013 20:32

Mai Soon, Tallinna Ülikooli õigusakadeemia magistriõppe üliõpilane

Tallinna Ülikooli õigusakadeemia magistriõppe üliõpilane Mai Soon kirjutab värskes Õpetajate Lehes, et erivajadustega laste olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata erikoolide rahastamise põhimõtted, koolihooneid ümber ehitada ning seadusi muuta.

Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul töötab ministeerium välja koolide uusi rahastamispõhimõtteid ja nüüd jääb oodata ja loota, et uus süsteem võtab arvesse ka riigi äärealadel asuvate erikoolide vajadusi ning erisusi.

Eestis on praegu 43 erikooli, neist vaid 24 on riigikoolid. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lg 4-le lasub riigi erikoolide ülalpidamiskohustus riigil. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel võimalik rajada iseseisev erikool, mille rahastamisega tuleb tegelda kooli asutajal endal. Kohalikule omavalitsusele käib aga erikoolide pidamine tihti üle jõu, sest erikoolis on õpilase pearaha tavakooli omast ligi kuus korda suurem. Kui kohalik omavalitsus ei suuda oma erikooli rajada, võib ta saata oma lapse riigile kuuluvasse erikooli. See on omavalitsusele mõnevõrra odavam lahendus, kuid vaesematele neist ikkagi liiga kallis. Aruteludes maavalitsuste noorsootöö spetsialistide ning alaealiste komisjonide juhtidega selgub, et mõnele omavalitsusele käib isegi lapse erikooli saatmiseks vajaliku bussipileti ostmine või vanematele kütusekulu kompenseerimine üle jõu. Näiteks kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele on erikoolid ainult Kaagveres ja Tapal, kuhu on Eesti teisest otsast päris pikk maa sõita. 

Kas lahendus ei oleks see, kui riik toetaks praegusest palju ulatuslikumalt ka kohaliku omavalitsuse asutatud erikoole? Need teevad ju täpselt sama vajalikku tööd kui riigile kuuluvad erikoolid.

Ajast ja arust koolimajad. Kas lahendus oleks erivajadustega laste viimine tavakooli? Praegu õpib ju 74 protsenti erivajadustega lastest erikoolis. Seda pole vähe ja riigil ongi plaanis erikoolide arvu vähendada ja erivajadustega lapsi tavakoolidesse üle viia, juhindudes kaasava hariduse põhimõttest. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus justkui toetab erikoolide vähendamist, rääkides tavakoolide paindlikest õppekavadest, rühma- ja individuaalõppest, õpilaste erisusi arvestavast õppekorraldusest, tugipersonali, nagu logopeed, sotsiaalpedagoog ja psühholoog, palkamisest. Ideaalis on kõik kena, kuid meie koolimajad ei ole ehitatud neid uusi suundi silmas pidades. Väikerühmad ja individuaalõpe vajavad eraldi ruume, mida pole. Olukord jätab soovida erikoolides endiski. Näiteks Kaagvere erikooli hoone on ajast ja arust. Vastavalt alaealise mõjutusvahendite seadusele peab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikoolis olema õpilasele eraldusruum. Õiguskantsleri kontrollkäikudest on selgunud, et on olnud juhuseid, kus õpilasi lukustati rahunemise eesmärgil trepi alla. Praegu on päevakorral Kaagverre uue õppehoone rajamine ning Tapa erikooli liitmine Kaagvere erikooliga, uute hoonete ehitus peaks algama järgmisel aastal.

Järele lohisev seadusandlus. Kuid erikool pole ainult hoone, tähtsad on ka erikoolidele seatud eesmärgid ning kontseptsioonid ja regulatsioonid, mis neid eesmärke toetaksid. Praegune on paljuski alles tegemisel. Uue alaealise mõjutuvahendite seaduse eelnõuga on plaanitud välja tulla juba viimased paar aastat, ometi pole seda tehtud. Samuti on juba pikemat aega oodatud uut lastekaitseseaduse eelnõu. Lastekaitseseaduse 2003. aastal tehtud analüüs näitas, et 1993. aastal jõustunud seadus on kasutuskõlbmatu, sest sel puudub rakenduslik osa. Üks lastekaitse probleemkohtasid on, et eri haldustasandite ja valdkondade koostöö on puudulik. Uues lastekaitseseaduses võiks antud probleem leida lahenduse.

Uued seadused muidugi iseenesest probleemi ei lahenda, sest suuresti on erikoolide probleem ka ühiskonna väärtushoiakute arengu küsimus. Siiski usun, et konkreetsete päevakohaste regulatsioonide olemasolu annaks koolidele kindlamad eesmärgid ja visioonid ning teeks muuhulgas ka erikoolide rahastamise nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele konkreetsemaks ning ehk ka lihtsamaks.

— STATISTIKAT

• EHIS-e andmetel on 17 protsenti üldhariduskooli õpilastest mõni hariduslik erivajadus, erilist õppekorraldust vajab umbes 3,2 protsenti üldhariduskooli õpilastest ning 74 protsenti erivajadustega lastest õpib erikoolis, koguarvuna teeb see ligikaudu 3000 õpilast.

• Erikoolid on mõeldud nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, samuti liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus. Erikoolid on loodud ka liitpuudega õpilastele, intellektipuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.