31. oktoober 2013

Magistritöö tutvustus osalejatele

Kui talvel pöördusin ühingute poole, et küsida luba nende liikmete kaasamiseks oma magistritöö valmimisse, siis andsin lubaduse, et tutvustan oma magistritööd. Täna siis tegin seda esmakordselt. Olen tänulik, et sain sellise kogemuse osaliseks. Kuu aega tagasi ma lihtsalt rääkisin Piret-Karinile, et siis kui valimised on möödas, siis olen valmis. Ise pakkusin ennast välja ja kohe oldi nõus. Tänan kõiki puuetega inimesi, kes andsid oma panuse minu magistritöö valmimisse! Aitäh abi eest!

Võimalus oli tutvustada oma kevadel kaitstud magistritöö tulemusi ja ühtlasi sain tänada Sclerosis Multipleksi Tallinna Ühingu liikmeid, kes mulle abiks olid töö tegemisel, olles nõus vastama minu küsitlusele. Küsimuste korral palun võtta minuga ühendust. Olen nõus kommenteerima, vastama ja selgitama. Aitäh kuulajatele, tervist ja edu teile, sest puuetega inimeste ühingud ja seltsid on need, keda vastajad kõige kõrgemalt hindasid! Jaksu vabatahtliku töö tegijatele ja aktiivsust liikmetele.

Magistritöö pealkirjaks oli "Tallinna liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ning teenuste mõju toimetulekule ja tööle saamisele", mille juhendajaks oli Karin Hanga Tallinna Ülikoolist.

Vastajad arvasid ühiskonnas toimunud muutuseid ja suhtumisest puuetega inimesesse:

. Arvan, et asi liigub paremuse poole, teosammul kuid...

. Kui aastaid tagasi meie ühiskonnas puudega inimesi "ei eksisteerinud", (lihtsalt neid ei tohtinud olla), siis nüüd me oleme OLEMAS!!! Inimesed ei karda enam meid, ka tööandjad on oma arvamust muutnud, kuigi võiksid puudega inimeste suhtes julgemad olla.

. Märgatakse rohkem, abistatakse paremini, abivahendid on muutunud kättesaadavamaks, kirjutatakse ja arutletakse rohkem valitsuse tasandil puuetega inimeste olukorrast.

. Puudega inimeses nähakse järjest enam ressurssi ja luuakse universaalset keskkonda. Mida rohkem sellist keskkonda, seda rohkem saavad isikud olla iseseisvamad ja ühiskonna normaalse panustava osana ringi liikuda ning end teostada.  Eriti oluline on muutusena just see, et puudega inimene ei teosta ennast enam kitsalt puudega inimeste organisatsioonides, vaid kõikjal. Tema eneseteostus ei ole enam sõltuvuses puudega, teda ei defineerita läbi tema puude, vaid läbi selle eluvaldkonna ja eriala, milles ta on spetsialist.

. Puutega inimeste probleeme mõistetakse paremini. Ollakse abivalmimad ja samas ei ninnu-nännutata enam nii palju.

. Ühiskond on muutunud teadlikumaks, avatumaks, tolerantsemaks.

. muutusi ei ole

. Ühiskonnas juhitakse rohkem tähelepanu sellele, et kui puudega inimene suudab tööd teha, siis peaks seda võimaldama ja mitte tööst ilma jätma ainult puude pärast.

. rohkem märgatakse ja ka abistatakse.


. Tänu informatsioonile, on hakatud märkama ka neid inimesi, kes on puudega. Pööratakse suuremat tähelepanu nii valitsuse kui lihtkodanike poolt. Parandatakse juurdepääsuvõimalusi ratastooli kasutajatele, tegutseb  invatakso, korraldatakse erinevaid üritusi puuetega inimestele.

. Puuetega inimesi ei akepteerita ja võimalusel eraldatakse nad "tervetest". Töö saamine on kohe tugevalt raskendatud, kui julged oma tervislikust seisukorrast rääkida.


Teenuste mõju tööle saamisele, tööl püsimisele

. Puudega inimene võib olla väga väärtuslik töötaja, kui talle luua universaalselt disainitud töökoht, mis arvestab tema vajadustega. Piltlikult öeldes on isikul siis väiksem puue ja erivajadus, kui ta on iseseisev. Ärge hakake looma võimalusi (nt lift uues majas töökorrusele) alles peale seda, kui inimene tööle tuleb, ennetage. Vastasel juhul puudega inimene ei kandideeri, sest ta ei taha olla probleemide allikas (peab alles hakkama kohandama, suuri kulutusi tegema, ootama...)

. Aktiivne taastusravi töötavale inimesele on nagu väike puhkus, laeb akusid, paneb ennast liigutama ja enda eest paremini hoolt kandma-  miks peaksid teised minust hoolima kui ma seda ise ei tee...

. Loodan, et ikka aitab, kuid ega päris terveks ei saada selle 10 päeva raviga, kui ollakse sünnist saati kehalisepuudega, kuid ehk natuke leevendab vaevusi.

. Sain neid teenuseid haiglas viibides SM osakonnas Tallinnas.

. Tegelikult oleks vaja töötaval inimesel võimalust saada taastusravi enne ja peale tööd ja nädalavahetustel (nii nagu ujulad ja jõusaalid on avatud ka kl 6-9 ja 17-23 ning nädalavahetustel, samuti peaks põhjendatud juhtudel saada nt massaaži/füsioteraapiat vm taastusravi või reh.teenuseid kojukutsena ja kodus. Selliselt, et ei sega töölkäimist ja ravi ja töölkäimine ei konkureeriks. Hetkel puuduvad sobivad paindlikud teenused töötavale isikule.

1 kommentaar:

minajanek ütles ...

Ma arvan ka, et puuetegainimesi on hakatud rohkem tähele panema. Näiteks Ameerikas Korraldatakse üritusi,et puuetega inimeste elujärge parandada. Ja sama on ka Eestis, kus näiteks Kodutunde saates aidatakse inimeste elu paremaks muuta. Minu arust on Maailm hakanud rohkem mõtlema neile, kes üksinda ei suuda teatud olukordadest välja tulla. Olgem rohkem abivalmis ja märgakem nõrgemaid.

Tiiu pingi tähistamine

Aeg kaob... Juba aasta on möödas ilma armsa ja kalli õe Tiiuta. Augusti lõpus helistasid mulle Viktor ja Külli. Neil oli meie perele sõnum, ...