FB kiirblogimise 2. päev. Hommik oli hall ja sünge aga selle nr 21. madala bussijuhi sõidumaneeri peale kahvatus kõik. Pole veel sellist gaasitamist ja pidurdamist kohanud aga hea, et selg terveks jäi. Tunne oli nagu oleks keegi sõidukoolitusel. Tööle jõudsin esimesena, sest meie majarahvas on kollektiivpuhkusel. Pärast jõudis ka Auli Lõoke seltsiks, kuid tema tegi tööd oma toas ja mina nokitsesin oma kabinetis. Päris kiiresti lendab aeg tööd tehes, kinnitasin transporditellimust ja vastasin telefonikõnedele ning kinnitasin e-arvetekeskuses Tulika Takso arve ära. Siis jalutasin lõunapausi ajal poodi süüa ostma. Kella 15-18 olin valmis klientidele uksekella peale ust avama aga ei tulnud kedagi peale Arko Vool, kes töötas kodus ja käis autoga hoolduses. Tööpäev läbi, läksime Prismasse poodi ja ostsime värsket kartulit ja kurki, piima, saia jne. Kodus oli kapp nädalavahetusel ilma meieta tühjaks saanud ja tubli mees Arko meie toidukraami autoga koju sõidutas. Elame Vana-Rannamõisa teel ja meie Kakumäe Selveri juures sõidetakse vähemalt üks kord kuus see liiklusmärk maha. Jälle oli keegi suutnud posti põrutada. See post on nii halva kohapeal, et kui kukub, siis keset teed jalakäijate saarele. Ei tea kas peaks mõned autojuhid silmaarsti juurde saatma? Kodu poole sõites unstasin vaid kodust ja ristikheinast, mis on nii armas ja heast kõhutäiest, mille valmimist pidi ootama. Täna siis jalgpalli pole ja seetõttu varem postitasingi. Mõtlesin, et annan teatepulga edasi eilse postituse esimesele kommenteerijale Birgit Kastepold ule. Eilne pulgasaaja Tiia on selle vastu võtnud ja edasi saatnud. Jään põnevusega ootama blogimuljeid Põhjamaadest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar