On augustikuu pühapäeva hommik ja päikesepaiste vaheldub pilvisuse ja vihmasabinatega. Selle aasta puhkus on olnud kirev ja see 4 nädalat on möödunud kiiresti. Samas tunnen, et olen üsna välja puhanud töistest tegemistest, kuigi olen siiski hoidnud vahelduva eduga silma peal oma töömeilidel ja vastanud ka paarile telefonikõnele. Inimesed on mõistvad ja vabandavad ja küsivad, et millal mind tööle oodata on. Nädal ongi veel puhkusest jäänud ja siiski pean varem tööle tulema ja juulikuu aruandluse ära tegema. Puhkamise ajal on üsna palju ära tehtud. Käisin ülikooli magistriõppesse sisse astumas ja sain sisse riigieelarvelisele kohale. Nüüd mõlgutan juba tudengimõtteid. Tallinna liikumispuudega inimestega sai laagerdatud Järvamaa metsade vahel ning muidugi Arko korraldatud välisreis jääb meenutama selle aasta puhkust. Nüüd oleme puhanud Arko kodus Jõgevamaal, kus Arko ema meid toidab ja Toomas mõnusat sauna teeb ning grillib. Käisin seenel aga siia kanti pole vihma praktiliselt üldse jagunud ja metsas peale sääskede ja krõbisevate okste, samblike, muud polnudki. Eile sõitsime kala- ja sibularestorani sööma Peipsiäärde Kolkjasse aga oh häda, ees oli 2 reisibussi ja peagi lisandus sellele komaski. Restoranis oli silt ukse peal, et söögikoht on terve laupäevase päeva reserveeritud. Läksime seepeale kalamüüjaid tervitama ja ostsime 2 suurt suitsulatikat, mis olid päris soolased aga maitsesid suurepäraselt. Peipsi sibulat me ei ostnud ja täna hommikul siis Arko avastas, et oleks võinud osta ja töökaaslaseid kostitada kommide ja vahvlite asemel hoopis sibulatega.
Koduteel põrkasime läbi Kääpa poest ja ostsime kanakintse, millest hiljem kodus valmis maitsev riisipajaroog. Tee peal tervitas meid toonekurg, kes uhkelt, jalad harkis meil risti tee peal ees seisis ja nii sain ta isegi pildile. Vili valmib, vähesed autod ja jalgratturid vuravad teedel ning öösiti siristavad ritsikad nii mõnusalt õues, et pimedad augustikuu ööd on nii sumedad. Marju korjasin ka ja rohisin neidike. Õunu on puudel nii palju ja need pudenevad ikka pots ja pots ning siis on hea neid näksida. Autot pesime ja Tartus käisime poodides ning ostsime uued kardinad ja kardinapuu Arko kambrikesse. Nüüd pesa palju armsam ja mugavam. Ja päikest olen ka natuke võtnud, lugenud raamatut oma päevitustoolis ja ujuda on saanud Saarejärves. See on soojärv ja vähese külastatavusega. Möödunud aastal paigaldas RMK sinna tõkkepuu ette ja lisas keelumärgi tahvliga, et sissesõit on lubatud valdaja loal. Paraku jääb mööda metsarada pikk ning vaevarikas tee ratastoolis järveni jõudmiseks ja see teeb morniks, kui tõkkepuu käib kinni tabalukuga ning liikumispuudega inimeste peale ei mõtle need puhkekoha korrastajad. Näevad nad vaid noorte uljaspeade vallatuid kurve järve ääres. Ju aeg parandab ka need suhtumised ning hakatakse rohkem tähelepanu pöörama nõrgematele ja võrdsetele võimalustele. Seniks puhkust ja sooje suveilmu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar