Psühholoogia ajakirjast raamatu lugemiseni

Olen paar aastat olnud ajakirja "Psühholoogia Sinule" lugeja ja mulle meeldib see ajakiri aga lisaks sellele loen veel tellitud ajakirja "Naised" ning "Anne ja Stiil". Seda kõike tuleb minu postkasti nii sageli, et kaanest kaaneni ma kõike lugeda ei jõuagi. Samas on mõned artiklid tõeliselt huvitavad ja nii leidsin ma jaanuarikuu püsholoogia ajakirjast artikli kõrvalsuhetest ning see oli nii mõtlemapanev teema, et läksin poodi ja ostsin Merlin Piirsalu raamatu "Petlik õnn. ruudusest ja petmisest. Eesti inimeste lood." Raamat on hästi ladusalt ülesehitatud ja lisaks lugudele on ka psühholooogi Anne Salki kommentaarid ning selgitused. On äärmiselt erinevaid inimeste vaatenurki kõrvalsuhete tekkest, truudusettusest ja petmisest ning sellest teada saamisel suhte taastamisest ja kooselu võimalikkusest. Lood on anonüümsed, kuid nii õpetlikud, kuid samas valusad. Tabasin ennast lugemast ning meenutamast olukorda, mis tundusid tuttavad ja tegid haiget. Õnneks on aeg parandanud paljud haavad ja elu on edasi läinud. Raamatuski on välja toodud, et kõrvalsuhte jaoks on olemas kaks poolt ja kui üks on truudusetu ja petab,siis pole mõtet jääda enese süüdistamisesse ja vigade otsimistesse kinni. On ka kirjeldatud lugusid kuidas hoiduda sellsitest olukordadest, mõeldes tagajärgedele. Eriti meeldis mulle see, kuidas raamat lõppeb, lk 175: "Selleks, et läbi elu armastada, on vaja üles leida oma sisemine helge külg ning seläbi armastust jagada ja vastu võtta. See algab pisiasjadest! Armastus ei ole limiteeritud, seda jätkub külluslikult kõigile. Soovin kõigile rõõmuküllaseid armukogemusi!" Soovitan teistelgi seda raamatut lugeda, sest seal on hästi kirjutatud suhete hoidmisest, kõrvalsuhete tekkimise riskidest ja lihtalt kooselust aga ka kättemaksust. Tänud kirjanikule sellise raamatu eest. 
Kes soovib võib raamatut laenuks saada.  

Raamatu tutvustus: 
Suhted on lihtsad. Või hoopis keerulised? Teoorias teab enamik inimesi, kuidas paarisuhe toimima peaks. Suurem osa meist loodab kellegagi ühist elu luues, et läheb nii, nagu muinasjutud tavaliselt lõpevad: “Kui nad veel surnud ei ole, elavad nad õnnelikult tänapäevani.” Päriselus see alati nii ei ole.

Teame, kui palju haiget teeb teisele see, kui enda kõrvale leitakse uus inimene, kui valetatakse, reedetakse ja petetakse. Miks siis ikkagi selliseid teid valitakse? Miks ei elata õnnelikult ning truult ühe ja ainsaga, kuni surm teid lahutab? Miks tekivad kiusatused? Mida tunneb petetu? Mida mõtleb petja? Millised ohud varitsevad, kui ennast mõne afääriga seod? Kas peale petmist saab head suhet taastada? Kas truudus on võimalik?
Selles raamatus räägivad Eesti inimesed isiklikke lugusid. Jutustavad sellest, kuidas salasuhted nende elu, emotsioone ja tõekspidamisi on mõjutanud. Sõna saavad nii armukesed, petetud kui truud inimesed. Oma kommentaarid lisab psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.

Eesti mehed ja naised räägivad avameelselt oma kõrvalsuhetest, petmisest ja truudusest. Jutustavad sellest, kuidas salasuhted nende elu, emotsioone ja tõekspidamisi on mõjutanud. Sõna saavad nii armukesed, petetud kui truud inimesed.

Kadri: Minu jaoks oli petmine šokk, ma ei adunud seda esialgu üldse. Mul on nii meeles, et veel märtsis – naistepäeval – tõi Janek mulle suure kimbu kollaseid tulpe. Kallistas ja suudles mind ning ütles, et on nii õnnelik, kui saab isaks. Kuu aega hiljem aga ütles, et ei armasta mind enam ja kõik on läbi. Olin nii šokis ja katki, et ma ei mäleta oma poja esimest aastat.

Marek: Üldiselt oli nii, et tüdruk teatas: “Maksad mulle 10 000 krooni või ma räägin su abikaasale ära, kuidas sa võõraste naistega kohtamas käid. Küllap sa oleksid minuga ka maganud, kui aeg ja koht oleks teine olnud.” See lõi mind pahviks ja ma ei osanud midagi peale hakata.

Alice: Paljud arvavad, et olin raha peal väljas, aga ma ei lasknud tal endale mingeid kingitusi teha. Tal oli palju raha, aga ma pole iial ta rikkust himustanud. Arvan, et mul naisena on sama mõtlemine nagu temal mehena – seepärast me nii hästi klappisimegi. Mulle on seksuaalelu väga tähtis. Võin tund aega tööl arvuti taga istuda ja mõelda ainult seksile. Võin esimese ettejuhtuva mehe võtta ja ta koju vedada.

Risto: Kui teised olid lavalt ära läinud, vajus tüdrukul rätik ümbert alla. Viskasin leili ja sealt see esimene kokkupuude tekkis. Ta pani oma käed mu jalgadele... Läksime lavalt edasi kaminaruumi. Seksist jäi väga vähe puudu. Tung oli sel hetkel kohutav, just selle inimese vastu. Seda kirjeldada on keeruline, aga oli tunne, nagu sellest sõltuks nüüd kogu minu edasine elu.