Ohtlikus ühistranspordis

Viimasel ajal kasutan ühistransporti vähem aga kui kiired minekud või koosolekud, siis sõidan Mustamäelt tööle ja linna trolliga. Nii ka teisipäeval, kui ilm oli sombune ja tibutas vihma. Troll nr 5 (uksel nr 344) tuli enne 10 Tammsaare tee peatusesse. Oli madalapõhjaline ja sisenesin keskmisest ukses esimesena, peale mind tuli veel paar inimest. Keskel seisis reisisaatja, noormees rätikuga. Otsisin istekohta ja leidsin vaba koha teises reas peale keskmist ust. Nii kui sinna poole hakkasin astuma, sain aru, et trolli põrand on märg ja libe nng libastusin ja püüdsin kuskilt kinni haarata, kuid ei suutnud, sest troll pööras sellise hooga peatusest välja ja kiirendas enne Tamsaare tee Mustamäe tee ristmikku ja pidurdas koheselt. Tasakaalu kaotades kukusin istme ääre peale ja oh õnnetust, seal oli rauast käsipuu, mille otsa puusakonti pidi. Valus oli. Ikka päris valus ja tegi meele nukraks pikaks ajaks. Liipasin Välja peatuses maha, kuid selle trollijuhi agressiivset sõidustiili ei saa põhjendada liiklusummikutega, sest peale 9 on Mustamäelt linna poole suhteliselt vaba ja sujuv liiklemine. Nüüd usun, et vigastused ühistranspordis on reisijatega kerged tulema.
Minul sinikas siiani kannika peal. Kuid oleks võinud ka veel kehvemini minna, sest järgmisel päeval lugesime uudistest, et 2 sõiduvahendit on avariisse sattunud. Invataksokordineerijana on minu poole sel sügisel pöördunud paar inimest, kes raskeid vigastusi saanud bussides ning vajanud pärast kuid taastusravi. Trollijuht on samas selline klienditeenindaja, kes peab jälgima ka reisijate ohutust ja mõistlikult sõitma ka madalapõhjaliste trollidega. Kõrged ja vanad liinibussid, -trollidest ei hakka üldse rääkima, sest neis puudub reisisaatja ja nendesse ronimine on vaevarikkam. Trollijuhid olge nüüd mõistlikud meie inimestega liikluses.