Inimene õpib kogu elu

Sain eile paraja üllatuse osaliseks, kui ilmusin Põhja- Eesti Pimedate Ühingu üldkoosolekule kohale fotokaameraga. Tegin pilte kokku tulnud inimestest ja koosoleku juhatajast. Peagi esitas Janne saali tagant reast küsimuse, et kes pildistab ja kas on luba küsitud, sest avalik seadus näeb seda ette? Priit Kasepalu, koosoleku juhatajana, siis esitas küsimuse ja vastasin, et mina pildidstan, kuid tõepoolest luba ma ei küsinud, sest olen varemgi pilte teinud ja on teisedki, kes pildistavad või kogu koosoleku diktofonile salvestavad. Koosolekul olijad otsustasid, et võin pilte teha. Arhiivi jaoks, kui keegi pilte soovib.

Eks ma siis õpin sellistest olukordadest ja järgmisel korral küsin luba, tõenäoliselt koosoleku juhatajalt. Mulle tundub üha enam, et pimedate ühing on nagu salastatud organisatsioon, sest ühingu kodulehelt ei leia miskit uut, mis kajastaks ühingu juhtimist ja tegutsemist, sh uute, muukeelsete ja noorte liikmete kaasamist. Ja siis imestatakse, et miks väljastpoolt tulnud (loe: sattunud) inimestele tundub, et ühingus on elu seisma jäänud ja elame nagu 80-tes. Mis teha, ka mulle tundub see kohati nii, sest avatuse ja kaasaegse organistatsioonini on pikk maa. Sama lugu tundub mulle ka Pimedate Liidus. Tegelikkus on nii, et tavaliselt mind lausa kutsutakse pilte tegema, sest ühingutel on oma üritustest vähe pildimaterjale ja kuna tegemist on nägemispuudega inimestega, siis on minul endalgi hiljem hea uurida, kes meie ligi 600 liikmest üldkoosolekule kohale tulid. Tavaliselt olen viisakas pilditegija, kui inimene ei taha või käe näo ette paneb, siis teda pildile ei topi. Tobedad ja ebaõnnestunud pildid kustutan.

Juba aastaid on nii, et aktiivseid ja pimedate elu puudutavates küsimustes tuleb, kaks korda aastas toimuvale üldkoosolekule kohale inimesi 35 ringis. Valimiste ajal tuleb rohkem inimesi, sest tehakse ka eeltööd ja iga hääl loeb. Imestama paneb vaid see, et eile oli kohal 35 liiget ja volitusi oli tehtud minu mäletamist mööda 22le. Nii oli suurim volitustega häälte arv 6 ja 8. Arvan, et selline suur volituste arv annab kallutatud tulemuse häälte jagunemisel ja oma soovitud kandidaadile vajaliku häältetulemuse. Mulle tundub, et pimedad on kas vähe huvitatud ühingus toimuvast või on nad nii hõivatud, et ei jõua üldkoosolekutele.

Üldkoosolek kinnitas 2011 tegevuskava ja eelarve, esitas Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe kandidaadiks Eero Tõniste, temale lisaks kandideerisid veel Priit Kasepalu ja Sülvi Sarapuu.
Sõnavõttudest jäi mulje, et jätkatakse sama tegevust, soovitakse kirjutada rohkem projekte, tegeleda Jursu koolitus- ja majutuskeskusega, ajada äri mereäärse maaga välja rentimise teel ning tegeleda rohkem sellega, et pimedad ja nägemispuudega inimesed oleksid oma tegutsemisega rohkem nii sissepoole kui väljapoole nähtavad.

EPL juhatuse liikmete kandidaatideks Janne Jerva, Priit Kasepalu, Kristiina Peetsalu, Aare Uustal. PEPÜ esindajatelks EPL üldkogule valiti: Artur Räpp, Priit Kasepalu, Eduard Borissenko, Vello Vart ja Jaanus Riimets. Soovitusena esitati kontrollorganitesse kandidaadid Tiia Tiik ja Katrin Margus. Kokkuvõtteks saab öelda, et koosolek kestis 3 tundi ja täna tuleme jälle kokku ja teeme jõulupidu Eesti Puuetega Inimeste Koja majas. Sellised mõtted siis peale pikka üldkoosolekut ja see on minu isiklik arvamus. Pilte näed, kui küsid.

Esmaspäevane meediakajastus Eesti Päevalehe rubriigis Säutsuvad ja blogivad.

Minu lisatud kommentaar 11.01.2011: Küsiti luba pildistamiseks ja selle ka sain. Sain ka targemaks õppetunni näol, et järgmisel korral küsin koosoleku juhatajalt luba pildistamiseks. Aga arvan, et tõenäoliselt järgmisel korral mul puudub huvi pimedate üritustel pilte teha, kuigi ka PPÜ põhikiri väidab, et üldkoosolek on avalik.