Eile sain oma parima sõbrannaga kokku ja sõitsime koos trolliga Mustamäelt linna. Kolasime samas, Rotermanni kvartali ja Viru Keskuse poodides. Söömas käisime pannkooke vaarikamoosiga Solarises, Lidos. Mulle seal meeldib, kuigi olin seal teistkordselt oli suur valik ja kiire teenindus. Isegi õhku oli päikesepaistelistes laudades akna all. Edasi viisime oma jalakesed Estonia puistee keskraamatukokku. Kuskilt ei paistnud välja, et raamatukogu on avatud. Lugemisaasta on küll, kuid raamatukogu oli kella 4 paiku õhtul praktiliselt tühi. Sebisime oma toidukotid hoiukappi. Jagasin Merlele tarku õpetussõnu kuidas raamatukogu kaardiga ennast jooksvalt sisse registreerida, kui teatas ekraan, et kaart on vigane ja uuendamata. Kuidas aeg küll lendab. Lumi oli maas kui sattusin viimati raamatukokku. Loen küll aga kodus on varuks lugemata uusi või kingiks, auhindadeks saadud raamatuid. Ka vanema õega vahetame raamatuid. Tema on see krooniline raamatukogus käija ja nii toob ta mullegi nädalaks-paariks raamatuid lugeda. Arko muigab meie raamatute vahetamise peale, et tema hoiab eesti metsa ja üle 1 raamatu aastas ei loe. Viimati luges ta Peeter Volkonski raamatut ja auto minu ootamise jaoks on tal Mihkel Raua uus raamat, mida ta loeb varsti juba terve aasta.Kuna paari nädala pärast läheme Norra reisile, siis see oligi üks peamiseks raamatukokku minemise põhjuseks. Norra raamatu ma leidsin ja ka fotograafia käsiraamatuid tirisin paar tükki koju. Kui riiulilt väljapanekuna leidsin "Minu Maroko" ehk maailma teistpidi vaatamise õpik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar